Meediku eriala ja militaarmeditsiin

[Kapten Trumm]

Vaidleks vastu.

Mulle isiklikult n-ö ideoloogiliselt ei pruugi meeldida see, et on üks(ainus) eriala, mille õppimine vabastab kodanikud ajateenistusest, kuid otstarbekuse (ja tegelikult ka tulemuslikkuse) mõttes on see tänane lahendus siiski suht mõistlik. Vähemalt eelneva süsteemi (või õigemini selle puudumisega) võrreldes.

Esiteks, ajateenistuse peamine eesmärk (vähemalt Eestis) on sõjaajaks reservüksuste ettevalmistamine. St. nende reservüksuste, mida hakkab juhtima ja kasutama Kaitsevägi. Kaitseväe tänase struktuuri sõjaaegne vajadus reservarstide ja -õdede järele (seni, kui me ei hakka mingeid Role 3 haiglaid KV koosseisu formeerima) piirdub tõenäoliselt paarisaja inimesega maksimaalselt. Eesti arstide ja õdede koguarvust moodustab see tühise vähemuse. Enamgi veel – kõik ülejäänud 90 või 95% arstidest on sõja korral hädavajalikud oma tsiviilhaiglates. Siit ka esimene küsimus – mida annab meesoost arstitudengite (ja väheste meessoost õeks õppijate) ajateenistusse võtmine ja väljaõpetamine, kui valdava enamuse neist SA-paigutus hakkab niikuinii olema tsiviilhaiglas?

Siin sa jätad täiesti kõrvale faktori, mida võiks nimetada "teenistuse arendav mõju inimesele".
Sellest probleemist tulenevaki eespool toodud nürinäited, kuidas häire ajal jalutatakse taskulamp põlemas positsioonidele (kuna puudub elementaarne oskus pimedas metsas liikuda) ja eiratakse elementaarseid ohutusnõudeid (nt sõidukite maskeerimine), mille eesmärk on tegelikult inimese elus hoidmine. Taolise ettevalmistusega tegelased hakkavad vastasega kokku puutudes saama suhteliselt kergelt surma ja seadma ohtu kogu oma üksust oma eluvõõraste tegevustega/suure tarkuse ja pujäänitamisega (aga ma olen õppinud brigaadi taktikat, mida sa konn siin köhid....).

See ongi laias laastus probleem. Et see võib täna olla meie ainus reaalne valik - sellega ma võin isegi nõustuda. Aga sinna ei saa jääda.

[Mercurius]

Siin on vist tõesti lugemisoskusega probleeme...

Ja seda, et tulevane meedik kõige naha ja karvadega edaspidi militaarsüsteemile kuulub, peaks iga vastuvõtueksami uksel suurte tähtedega kirjas olema.

vs.

Esiteks, ajateenistuse peamine eesmärk (vähemalt Eestis) on sõjaajaks reservüksuste ettevalmistamine. St. nende reservüksuste, mida hakkab juhtima ja kasutama Kaitsevägi. Kaitseväe tänase struktuuri sõjaaegne vajadus reservarstide ja -õdede järele (seni, kui me ei hakka mingeid Role 3 haiglaid KV koosseisu formeerima) piirdub tõenäoliselt paarisaja inimesega maksimaalselt. Eesti arstide ja õdede koguarvust moodustab see tühise vähemuse. Enamgi veel – kõik ülejäänud 90 või 95% arstidest on sõja korral hädavajalikud oma tsiviilhaiglates.

Reservrühmaülem vs. eriala-(reserv)ohvitser

Esiteks ei ole meedikutele seda rühma taktikat vaja.

Minnes allapoole, pataljoni tagalakompanii meditsiinirühma peale, ei näe ka mina seal põhjust, miks ei võiks selle rühma ülem või ülema asetäitja olla tegevväelasest jalaväe nooremleitnant, või miks mitte ka ajateenistuse läbinud reservlipnik – nagu kõikides teistes pataljoni rühmades. Las üks tegeleb rühma ümberpaiknemise, julgestuse ja kaitsega, meedikutest reservväelased aga meditsiiniga. Ja jumala eest, kui me muretseme (õigusega) selle pärast, mis saab siis, kui vastane sellele meditsiiniüksusele peale satub vms, siis odavam, mõistlikum ja efektiivsem on igale meditsiiniüksusele määrata täiendreservist vajadusel üks tavaline jalaväejagu või rühm lähikaitseks juurde, kui hakata reservmeedikutele 8-11 kuud jalavärühma taktikat õpetama. Igal juhul tundub see mulle realistlikum (ja koheselt rakendatav) meetod, kui unistada sellest, kuidas 6-10 aastat ainuüksi meditsiiniasju õppiv tulevane kirurg hakkab leidma veel täiendavalt paar aastat selleks, et läbida NAK-e, RRÜBK-e või PK-sid.

Ma arvan ka, et olulise objekti (antud juhul siis med. punkt) kaitset, ümberpaiknemist jne. organiseerib kasvõi KL rühm või jagu palju edukamat kui meditsiini (reserv)ohvitser oma karvaliste ja sulelistega. Üksuse, kui terviku toimimine ja jätkusuutlikus tuleneb inimeste oskustest (ametist) ning tiimitööst mitte aga auastmetest. Ei tohiks olla nii, et kui ma olen eriala (med., side, tagala jne.)-ohvitser siis mind näiteks kogenud jalaväelasest kapral taktikaolukorras ei käsuta. Vastupidi, iga kingsepp saaks jääda oma liistude juurde.

[SuurPaksValevorst]

Sellega olen ma täiesti nõus, et elementaarsed metsas liikumise ja käitumise oskused peaks kõigil laigulistel ikka olema, aga see on ju hoopis teine asi kui see, et arstidele teha mingi jube pikk ja põhjalik juhtimiskoolitus.

[Kriku]

Z03, võta palun rahulikumalt ja vaata ikka ka, kellele mida kirjutad. Kaks postitust eemaldatud.

[Kapten Trumm]

Mõttetera: selleks, et hukka saata terve jagu/rühm/kompanii, piisab vaid ühest idioodist, kes süütab vales kohas sigareti või paneb autol tuled põlema. Või tänapäevasemalt - muliseb vales kohas mobiiliga/surfab netis. Traagika, kuid nii on.

[sada]

Mõttetera: selleks, et hukka saata terve jagu/rühm/kompanii, piisab vaid ühest idioodist, kes süütab vales kohas sigareti või paneb autol tuled põlema. Või tänapäevasemalt - muliseb vales kohas mobiiliga/surfab netis. Traagika, kuid nii on.

Kas seda, et nii ei tohiks teha, on võimalik õppida ainult jalaväe RÜ kursusel?

[Kriku]

Jutt oli vist ikka ajateenistuse kontekstis.

[Leo]

Soomlased on oma 100 a vana armee ja vahepeal toimunud 3 suurema sõja ja hulga rahuvalvete kogemusega aru saanud, kuidas nendel peaks asi kriisi korral toimuma. Ajajoone järgi hinnates on eestlased süsteemi ülesehitamisel umbes samas kohas, mis soomlased enne Talvesõja algust, et paarkümmend aastat on midagi tehtud aga süsteemi ei ole veel õnneks suure sõjaga proovile pandud. Need, kes muretsevad pataljoni meditsiinirühmade või välihaiglate liigutamise pärast, ei ole vaja, sest on teada, mitu tundi nende kokku- ja lahtipakkimiseks aega läheb ja seda tehakse võimalusel ennetavalt ja kui vaja, ka kiirustades ja kui mõni haavatu selle tõttu operatsiooni saamata sureb, siis on voi-voi ja pakitakse laibakotti. Elu realiteedid niiöelda. Üldiselt on vähemalt viimased 10 aastat soome sõdureid õpetatud niimoodi, et vigastuse korral on esmaabi eelkõige vigastatu enda ja tema jaokaaslaste ülesanne, rühma parameedikuni või kompanii sidumispunkti roomatakse või tassitakse siis, kui võimalik on, samuti sealt edasi. Mastaapidest rääkides, kõikidel sõduritel on põllul CAT või SOFTT-W taskus, kuid RA tuleb aastas Soome haiglatesse kümmekond inimest, kellel seda kasutatud, reeglina saemehed ja jahimehed, kes kusagil kaugel endale saega jalga või kuuliga saanud ja pannakse peale, sest abi on kaugel. Kergemad vigastuses saab juudisidemega kinni panna. Mul on hea meel vaadata nende patsiga tüdrukute pilte, kellel kindel soov sõjaväemeditsiini õppida, kuid peamine probleem on selles, et keskmine naine ei suuda keskmist meest tassida, sellepärast on parameedikud tavaliselt tugevad mehed. See, kui pikad on selle tädi patsid, kes välihaiglas haavatule peale operatsiooni valuvaigistit annab ja haaval sidemeid vahetab, ei ole enam oluline, kriitiline on see haavatu võimalikult kiiresti ravile saada. Kuna enamik õdedest (Soomes 90%, Eesti numbrit ei tea) ja vähemalt pooled arstidest on naised, õnneks küll enamik kirurgidest mehed, siis on suur osa ka nendest kriisimeedikutest naised ja sellega tuleb arvestada. Mul on väga hea meel KKst lugeda, et just esimese taseme esmaabiga on KLis viimasel paaril aastal tõsisemalt tegelema hakatud. See on tähtis.

Need Soome reservmeditsiiniohvitserid, kes peamiselt ei oska jalaväerühma juhtida ja selle üle muret ei tunne, veedavad oma kordusõppused erialastel kohtadel, näiteks enne kordusõppust kontrollitakse tulevate tervist ja tegeldakse jooksva abiga õppuse ajal, lisaks kasutatakse neid arste mobilisatsioonikomisjonides, mis kontrollivad tulevaste ajateenijate tervist, et hullud ja invaliidid teenima ei pääseks.

[kuido20]

Mul on hea meel vaadata nende patsiga tüdrukute pilte, kellel kindel soov sõjaväemeditsiini õppida, kuid peamine probleem on selles, et keskmine naine ei suuda keskmist meest tassida, sellepärast on parameedikud tavaliselt tugevad mehed.

Ka keskmine mees on keskmise mehe tassimisega raskustes !

Ehk evakuatsiooni kogunemispunkti teostavad sinu jao ja rühmakaaslased, ksf Leo näitel miinimum 5 meest, et teda kogunemispunkti saada, mis jaosuuruse üksuse puhul tähendab, et jaost 2 haavatu transport on juba probleemaatiline.
Ja rühmast/kompaniist peaks kuidagi haavatud Role2 haiglasse saama (vahemaa on kilomeetreid), vastase tule mõju all muidugi KL poole peal MEDEVAC masinapargile kriitilisem pilk peale heita ei tee üldse paha.

Mulle isiklikult näib, et MEDEVAC-i kongis on lühikesekasvulisel inimesel mõnusam toimetada

[Leo]

Meditsiiniauto kongis ilmselt personali mugavuse peale eriti mõeldud ei ole. Endale oli esimene tõsisem evakuatsiooniharjutus tõsine reaalsusekontroll, kus tuli 1 kanderaamil haavatut jao teiste võitlejate poolt paar kilomeetrit edasi toimetada. Sisuliselt oli kogu jagu kordamööda kanderaami tassimas ja siis puhkamas, vahetati diagonaalis, et mõlemad käes saaks võrdselt koormust. See, et kaks inimest tassivad kanderaami haavatuga, on võimalik ainult lühikest maad, näiteks esmaabipunktis haavatuid transpordi peale laadides. Soomlastel on talvel varustuse ja ka haavatute vedamiseks ahkio ehk selline suur kelk, mida saab suusatajale samma siduda, sinna saab 1 haavatu peale panna. Näiteks maailmakuulus soome täpsuslaskur Simo Häyhä, kes sai näkku haavata, evakueeriti just sellisega. Haavatu tassimine peaks kuuluma iga väliõppuse juurde ja pealikud, kes meditsiini vähetähtsaks peavad, tuleb panna just kõige raskemaid inimesi üle vastiku maastiku tassima, nii öelda reaalsuse kontrolliks. KL kompaniides oleks lisaks tavalistele Unimogidele mõistlik pidada ka 1 meditsiiniMogi vigastatute transpordiks, sest hajutatud võitlusviisi puhul on pataljoni medrühm mitme kilomeetri kaugusel ja kui sinna inimesi kandma või lohistama hakata, jõuavad paljud laibakoti kandidaatidena kohale. Selle meeskonnaks võiks olla autojuht ja 1 parameedik sest medõdesid nagunii ei jatku ning paar jao sanitari, ehk kompanii esmaabi meeskond

[nimetu]

Bv206 tundub selleks otstarbeks isegi mõistlikum. Maastikul pääseb ligemale ja ilmselt ka kiiremini.

[kuido20]

Soomlastel on talvel varustuse ja ka haavatute vedamiseks ahkio ehk selline suur kelk, mida saab suusatajale samma siduda, sinna saab 1 haavatu peale panna.

Küsida võib rühma para käest ka lohistamisaluse olemasolu

KahekesiLõbusam.jpg (57.89 KiB) Vaadatud 2885 korda

[SuurPaksValevorst]

Mis tasemest seda siis näha saab? Või küsiks parem, mis organisatsioonis, kas ainult KV-s või KL-s ka?
Sest mina näen seda esimest korda, kuidas ma veel teistele seletaks, et meil selline olemas on ?

[HotelVictor]

Mis tasemest seda siis näha saab? Või küsiks parem, mis organisatsioonis, kas ainult KV-s või KL-s ka?
Sest mina näen seda esimest korda, kuidas ma veel teistele seletaks, et meil selline olemas on ?

KLis rühmatasemel jagatakse, kasutada oskab ka reakooseis.

[Kapten Trumm]

Meditsiiniauto kongis ilmselt personali mugavuse peale eriti mõeldud ei ole. Endale oli esimene tõsisem evakuatsiooniharjutus tõsine reaalsusekontroll, kus tuli 1 kanderaamil haavatut jao teiste võitlejate poolt paar kilomeetrit edasi toimetada. Sisuliselt oli kogu jagu kordamööda kanderaami tassimas ja siis puhkamas, vahetati diagonaalis, et mõlemad käes saaks võrdselt koormust. See, et kaks inimest tassivad kanderaami haavatuga, on võimalik ainult lühikest maad, näiteks esmaabipunktis haavatuid transpordi peale laadides. Soomlastel on talvel varustuse ja ka haavatute vedamiseks ahkio ehk selline suur kelk, mida saab suusatajale samma siduda, sinna saab 1 haavatu peale panna. Näiteks maailmakuulus soome täpsuslaskur Simo Häyhä, kes sai näkku haavata, evakueeriti just sellisega. Haavatu tassimine peaks kuuluma iga väliõppuse juurde ja pealikud, kes meditsiini vähetähtsaks peavad, tuleb panna just kõige raskemaid inimesi üle vastiku maastiku tassima, nii öelda reaalsuse kontrolliks. KL kompaniides oleks lisaks tavalistele Unimogidele mõistlik pidada ka 1 meditsiiniMogi vigastatute transpordiks, sest hajutatud võitlusviisi puhul on pataljoni medrühm mitme kilomeetri kaugusel ja kui sinna inimesi kandma või lohistama hakata, jõuavad paljud laibakoti kandidaatidena kohale. Selle meeskonnaks võiks olla autojuht ja 1 parameedik sest medõdesid nagunii ei jatku ning paar jao sanitari, ehk kompanii esmaabi meeskond

Minuarust keeratakse meil tükati ka vastassuunas kruvi üle - meditsiiniteemade eelistamisega taktikalise olukorra lahendamise ees.
Suurematel õppustel on tükati probleemiks igasugu meditsiinihuvilised vahekohtunikud, kes kipuvad tähtsustama haavatutega tegelemist rohkem kui taktikalise olukorra lahendamist.
Paraku käib ikka asi niipidi, et kõigepealt stabiliseeritakse taktikaline olukord, mitte ei asuta poole ülesande pealt kogu jaoga kahte meest kuskile vedama.
Kuskil poole rünnaku peal ei pane keegi jagu seisma, et nad üksteise võidu CAT žgutte paigaldaks, vaid enne tuleb saavutada taktikaline olukord, kus antud tegevus üldse võimalik/ohutu on.