Meediku eriala ja militaarmeditsiin

[Leo]

Isegi kui hillart kirjatükis oleks tubli annus aastapikkusest tuuleveskitega võitlemisest tekkinud raevu lollide ja hoolimatute ülemate vastu, on see lugu ikkagi jõhker. Sisuliselt on EKJ meditsiiniteenistuse tase Salvador, mis on üks Kesk-Ameerika vaesemaid riike. Mida veel oodata, kuni tase kukub Kesk-Aafrika Vabariigi tasmele? Sisuliselt on väidetud, et sõjategevuse korral Eestis on võitlejate esmaabi ja ravi ainult meeste enda ja suure juhuse teha, mis tähendaks suuri ja mõtetuid kaotusi.

Kui ajakirjad Sõdur või Kaitse Kodu seda avaldada ei taha või tahavad mingit eriti nuditud versiooni, siis tuleb see materjal ette anda teistele meediakanalitele. Kui EKJ meditsiinisüsteemi arendamiseks Lääne- Euroopa tasemeni nõuab skandaali ja EKJ seniste tegematajätmiste avaldamist, siis tuleb seda teha. Võin aidata, on palju kontakte, kuid selleks on vaja autori nõusolekut. Privaadis võime seda lähemalt arutada.

[Larry]

Ehh, kert122, meie vahel pole vaidlust . Ühtegi vigastust ei saa välistada. Mul lihtsalt sähvatas sees, kui lugesin ühes ja samas lauses koos sõnu "siss" ja "katkine reiearter." Sissid tegutsevad ju vaenlase hõivatud alal ja kõrgema taseme arstiabiga on asjad komplitseeritud. Seetõttu kipun arvama, et katkine reiearter, mille sa näiteks valisid, on kahjuks suure tõenäosusega fataalne vigastus . Esmaabi žguti vmt näol võid ju saada, aga mis edasi? Katkine reiearter on ju vaja "parandada"? Reiearterist tuleb palju verd, seda on ju vaja ka asendada? Peab saama väga kiiresti väga pädevat abi, et ellu jääda. Ilmselt sellel eesmärgil meile tulevikus vinged transpordikopterid ostetaksegi . Tundub, et ka sissid vajaksid mingit enne sõda valmis seatud "meditsiinipunkrit" kusagil "turvatalu" keldris vmt. Mida vähem on varitsejaid ja mida kaugemal nad vaenlasest on, seda suurem on tõenäosus, et keegi neist ei saa vigastada. Meie Soome kamraadid ilmselgelt teavad neid sissi- asju paremini, vast seepärast Juhani ja Unto kultiveerivadki igal võimalikul juhul neid distantslõhkeseadmeid ja snaiperrelvi - nendega saab ohutust kaugusest vaenlasi hävitada ise samas terveks jäädes.
Mis artikli kohitsemata kujul avaldamisse (või üldse avaldamisse) puutub, siis Leol on õigus - kui Salvadori tasemelt Euroopa tasemele tõusta aitab meid vaid skandaal, siis kas see on liiga suur ohver? Hillart võib muidugi oma "lapsesuu" pärast ebasoosingusse sattuda, sest kellele ikka meeldib karmi tõde kuulda - keegi peab ju siis kõiges süüdi jääma ja vastutama ja hakatakse nõudma asjade paranemist (mis sunnib aga liigutama). Seepärast ei pruugi meie militaarajakirjad seda kirjatükki sellisel kujul avaldada. Ma kujutan juba vaimusilmas ette artiklit Eesti Ekspressis ja siis veel neljapäeva õhtul otsesaadet TV 3-s Mihkel Raua küsimustega . Oi seda p@satormi, mis siis lahti läheb...

[hillart]

Rääkige, inimesed! Kangesti huvitav on teada saada, et mida sellest asjast õieti arvatakse. Või on lood tõega sellised, et ei arvatagi midagi? Et nagu polegi varem kunagi sellisele aspektile sõjapidamisest mõelnud. Et on nagu Kaitseliidus - sellist teenistust pole kunagi olnud ja seepärast ei teata seda nagu tahtagi.

[kert122]

pole suurt midagi rääkida, on arusaadav et rõhku ei pöörata(räägin kaitseliidust) ja kedagi suurt ei koti teema, lahedam on võidutuld tassida ja paraadil möögaga vehkida.
enne aru ei saada kui jamaks läheb ja hakkab soolikaid lendama, siis avastatakse, ja see pole ainus mis avastatakse.
kahju....

täpselt samamoodi avastatakse et ainult scoutpatist jääb väheseks, reservid ei tööta, komplekteerimine ja varustamine võtab liiga kaua aega, side ei toimi, õhuruumi ei suudeta hoida jne jne jne.

see on minu arvamus, minu arust istutakse pöidlad per..s, ja tegeletakse liigse bürokraatiaga, müüakse unimoge jne.

meediku erialale tuleks ropult rõhku panna kuna me oleme vähemuses, oleme olnud, oleme praegu ja jäämegi olema, selleks ajaks kui nato siia peaks jõudma, pole neil peale laibakottide midagi vaja.
või väidab vastu keegi?

[zzz-petz]

kui ma kaadrikaitseväelasena töötasin eelmise aastani, siis meie allüksuses korraldati kord aastas inimestele 8-tunnine esmaabikursus mingi tsiviil-MTÜ poolt. öeldi, et see paber, mis selle "kursuse" tulemusena saadakse, on kõigile kohustuslik.

ma imestan siiamaani, et miks ei andnud meile seda väljaõpet kaitseväelased, miks see asi toimus ainult 1x aastas (ja siis ka mitte kõigile vaid neile, kellel eelmisest samasugusest kursusest paber aegunud), ja miks ainult 8 tundi.

[Saun]

Tuttav lugu. Ajateenistuses olles 10 aastat tagasi pandi mind ka rühmasanitariks õppima, seda tänu TÜ arstiteaduskonnas õppimisele sel ajal. Kahjuks oli tõesti nii, et kaaslasteks olid "jäägid", kes mujale ei sobinud. Tänu sellele oli sanitaril ka halb maine (slang, lebouss jms.) ning tegelikult erialast rakendust eriti ka edaspidises väljaõppes ei leidnud (kui välja arvata need villides jalgade plaasterdamised ja peavalu ning köhatablettide jagamine).

[alari]

Olin ajateenistus jaosanitarina 4 aastat tagasi ja siis oli näha, et tegelikult ajateenijad-rühmaülemad ei saanud suurt aru meditsiini tähtsusest. Näitena võib tuua selle, et rühm oli varitsuses, hävitas vastase, aga ühes jaos oli haavatu ja surnu. Ülejäänud rühm koos rühmaülemaga eemaldus kiirelt jättes jao, rühmaparameediku ja rühmavanema tegelema nendega. Selle haavatu vedamine 1 km kaugusele võttis meil aega kindlasti rohkem kui pool tundi, kuna meil polnud kanderaami ja oli vaja midagi telkmantlitest kokku kloppsida ja see läks katki kah. Ma ei usu, et meditsiini vajalikkusest saadakse enne aru, kui õppustel tuleb pidevalt tegeleda haavatute ja nende transpordiga. Alles siis hakkavad need asjad inimestele koitma ja nad hakkavad mõlema sellele, kui vajalik on meditsiin.

Üks suuremaid probleeme on veel see, et meditsiiniline väljaõpe mittemeditsiini erialade võitlejatele (KP, TT jne) on liiga kehv ja vähene. Kui keegi saaks haavata, siis ei oskaks lahingpaariline mitte midagi teha ja ei peataks verejooksu, vaid ootaks kuni jaosanitar kohale jõuaks ja tegutsema hakkaks, aga kui on jaos 2 haavatut, siis llihtsalt üks jääb piisava esmaabita. Ma ei tea, kuidas praegu selle ajakasutusega on, aga minu ajateenistuse ajal oleks saanud pressida väljaõppe vahele piisavalt meditsiinitunde, et kogu rühma koosseis oleks suutnud anda haavatule esmaabi.

Ajateenistuses tuleks väljaõppes lihtsalt pidevalt tekitada haavatuid, see tuleks muidugi tohutult kasuks ja ülemused saaksid ka meditsiini vajadusest aru.

Kaitseliidus on meditsiin tegelikult veel kehvemal tasemel, kui kaitseväes. Inimesi on sel erialal vähe ja varustust veel vähem. Kõige suurem probleem on see, et see eriala ei ole populaarne - kõik tahavad olla suured kangelased ja tahaksid joosta KPga ringi ja tulistada. Medkursusi korraldatakse, kuid vaadates osalejate arvu ja võrreldes seda malevas olevate liikmete arvuga hakkab kõhe mõeldes, mitu aastat kulub, et täita kõik jaosanitaride ametikohad väljaõppinud inimestega. Teine probleem on see, et väga suur osa kursustel osalejatest on naised ning mehi on vähe - üldiselt pannakse mehed lahingüksustesse ja naised jäetakse pigem tagalasse. See tähendab, et väga heal juhul saab kursusel väljaõppe paari rühma jagu jaosanitare, mida on siiski liiga vähe.

Asi vaikselt paraneb, aga siiki liiga aeglaselt. Pigem on tekkinud soov ise endale piisav meditsiinivarustus hankida, et suudaksin ilma kaitseväe abita täita endale võetud kohustusi, kui peaks tulema sõda. Üks nüüd reservis olev arst on öelnud, et enne ei muutu midagi, kui ei tule üht lühikest ja võidukat sõda.

[hummel]

Merditsiiniteenistuse probleemid on huvitavalt ja põhjendatult kirja pandud, kuid ega keegi kaitseväes kabinetis endale tuhka taha pähe raputada. Pigem oleks see artikkel seega vist KK! suunaline. Kuigi mulle ei meeldi selline tsenseeritud kaitseväeline ajakirjandus, kus kirjutatakse vaid imetluslugusid ja õppematerjale. Peaks olema ka analüüsi ja enesekriitikat, sest see viib kokkuvõttes edasi.
Kaitsestruktuurides on meie riigikaitse kääbuslikkusega arvestades (suurriigi relvajõududes saaks isegi aru) nagunii liiga palju "stampmõtlemist" ja omainitsiatiivi vältimist. Võimalik, et kaader on saanud selle pisiku juba oma ajateenistusest, mis taolist identiteeti kahjuks soodustab.

Soomes õppides jäi mulle meelde, et seal oli justkui üsna hästi välja arendatud meditsiinisüsteem. Minu meelest olid olemas ka reservohvitserikandidaadid-meedikud.
Võimalik, et need ajateenijad said oma lipnikupaberid ja auastme kätte alles peale meditsiinilise ülikoolihariduse omadamist, kuid oluline, et neile anti ajateenistuses sõduri baasväljaõpe, nooremallohvitseri baasõpe ja meditsiininooremallohvitseri erialaõpe. Tavapärast aspirandi baasõpet neile üldises reservohvitseride koolis (RUK) ei antud, aga reservohvitseriks õppis seal (näit suurtükiväe erialal) meediku erialal nooremallohvitseri kursuse (AUK) lõpetanuid, kes soovisid kangesti reservohvitseriks saada kuid mitte edaspidi arstideadust õppida. See tähendab ühtlasi, et meediku eriala õpe oli samapikk, kui jalaväe, suurtükiväe jne oma.
Siit tekib küsimus, et kas poleks võimalik näiteks rühma nooremallohvitser-parameediku EK pikkus korrigeerida sarnaseks ülejäänud kaitseväe NAEK-idega? See tingib teatud kvaliteediülevaatuse, kuid kui näiteks põdrad on nii hakkama saanud... Peaks võrdlema õppekavasid ja metoodikat. Vastutasuks oleks võimalik ajateenistuses koolitada välja hea üldsõjalise ettevalmistusega (oskavad lisaks püstoli salve laadimisega sellest ka lasta jne) reserv-meditsiiniohvitsere RRÜBKA-s. Sinna võtta aga õppima üksnes neid med-NAK-i lõpetanud ajateenijaid, kes ajateenistuse alguseks juba ülikoolis arstiteaduskonnas õppimas või selle lõpetanud.

[hillart]

Siit tekib küsimus, et kas poleks võimalik näiteks rühma nooremallohvitser-parameediku EK pikkus korrigeerida sarnaseks ülejäänud kaitseväe NAEK-idega? See tingib teatud kvaliteediülevaatuse, kuid kui näiteks põdrad on nii hakkama saanud...

Meie med. nooremallohvitseri EK osa rühmaparameedikule on niigi pikem kui kõigil teistel erialadel (11 nädalat) ja seda veel lühemaks teha, ilma oluliselt kvaliteedis kaotamata, pole kuidagi võimalik.

[hummel]

Ma saan aru, et rühmaparameeediku-allohvitseri ettevalmistus on keeruline protsess ja inimene, kes seda ametit täidab, otsutab mõnes mõttes mõnelgi juhul kamraadi ellujäämise üle. Meil on iseenesest ka nii, et seersantide õppeks jääb reaalselt aega väheks, kuid neile antakse põhiline teoreetline ja esmane praktiline baas, millega töö jätkub peale NAK lõppu. Niisiis tegelik normaalne praktika ja hea tase saabub alles kuu või paari jooksul peale NAK läbimist. Samas kokkupressimisega tagame, et kaitseväelist standardliini pidi on nii võimalik koolitada valitud (muidu srs ei saa teatavasti valida!) parimatest nooremallohvitseridest edasi häid aspirante.

EK maksimaalpikkus kaitseväes peaks olema ükskõik-mis-erialal 7 nädalat, normaalpikkus 6 nädalat. Muidugi ma saan meditsiiniteenistuse puhul aru, et kui näiteks jalaväejao või haubitsameeskonna ülema praktilist treenimist saab kompaniis-rühmas sujuvalt ja asjatundlikult jätkata, siis parameedikuga ei oska ilmselt keegi midagi vastavat peale hakata, sest väeosas puudub täna sageli vastav sõjameditsiiniline kompetents...
Nii on aga praktiliselt võimatu ajateenistuses ette valmistada ka tulevasi reservohvitsere-meedikuid, kes reaalselt matsu jagaksid ja näiteks med-teenistust võsa vahel juhtida suudaksid.

Lisaks tahtisn mainida asjaolu, et tavalises NAK-is on õppinud ka tulevasi meedikuid, kes tsiviilist kaitseväkke tööle tulevad. Samas, kui NABK läbitud, ei taheta neid siiski edasi Tallinna koos ajateenijate-parameedikutega õppima saata, sest ei peeta vajalikuks (olen küsinud... teadvat meditsiiniasja niigi). Selle asemel on jäetud NAEK üldse ära või on toimunud ka muu eriala (näit srtv meteoroloogia) EK.
Ma usun aga, et hillart oleks pehmelt öeldes meeleldi nõus neid enda tiiva alla võtma mitmeks nädalaks.

Siit ka üks lahendus, kuidas saaks väeosas sõjameditsiinilist kompetensti tõsta ja selle arvelt parameediku EK kestust ülejäänud kv NAK-idega sobitada.


Minu küsimus on veel, et kas Meditsiiniõppekeskuse tänane alluvussuhe ja infrastruktuur-dislokatsioon vastab vajadustele? Äkki oleks administratiiv-logistiliselt mugavam, kui oldaks näiteks Logistikakooli üks osakond-allasutus? Saaks ühiselt planeerida ja kasutada erinevaid ressursse (näit transport, personal, infra), aga juba tõuseks märgatavalt teiste lahinguteenindustoetuse inimeste teadlikkus meditsiinivaldkonnast?

[Qtec]

Ei oskagi midagi tarka siia juurde lisada, kuna puuduvad elementaarsel tasemel teadmised st. minu postitus lihtsalt ajendatud toetuse näitamise sildi all ja näitamaks, et olen lugenud ning aru saanud:)

[metssiga]

Alari kirjutas: Ajateenistuses tuleks väljaõppes lihtsalt pidevalt tekitada haavatuid, see tuleks muidugi tohutult kasuks ja ülemused saaksid ka meditsiini vajadusest aru.
Mina kirjutan: Seda mõtet toetaks lausa kõigi käte ja jalgadega

Hummel kirjutas: Pigem oleks see artikkel seega vist KK! suunaline. Kuigi mulle ei meeldi selline tsenseeritud kaitseväeline ajakirjandus, kus kirjutatakse vaid imetluslugusid ja õppematerjale. Peaks olema ka analüüsi ja enesekriitikat, sest see viib kokkuvõttes edasi.
Mina kirjutan: Kas tõesti asi nii hull? 1920. aastate ajakirjas "Sõdur" on päris teravat kriitikat, aga nüüd mõtlema hakates, 1930. aastatel see kriitika jah kadus Praegu?

[Kapten Trumm]

Tuttav lugu. Ajateenistuses olles 10 aastat tagasi pandi mind ka rühmasanitariks õppima, seda tänu TÜ arstiteaduskonnas õppimisele sel ajal. Kahjuks oli tõesti nii, et kaaslasteks olid "jäägid", kes mujale ei sobinud. Tänu sellele oli sanitaril ka halb maine (slang, lebouss jms.) ning tegelikult erialast rakendust eriti ka edaspidises väljaõppes ei leidnud (kui välja arvata need villides jalgade plaasterdamised ja peavalu ning köhatablettide jagamine).

No kui sa seal tõesti välja õppisid, ei tohiks enam nii odava asjaga eksida nagu ametinimetus. Sanitarid on jaos, rühmas on parameedik. Sanitaril ja parameedikul on vaks vahet, nii tsiviilhaiglas kui jalaväerühmas.

[Saun]

Mina ei ole midagi sassi ajanud. Kaitsejõudude Peastaabi Meditsiiniosakonna poolt välja antud tunnistus tõesti tõendab, et ma olen läbinud RÜHMASANITARI kursuse. Väljaandmise ajaks on veebruar 2000.a. Parameedikuid ajateenijate seast siis veel ei koolitatud (vähemalt minu teada. Parandage, kui eksin). Kursuse maht oli 200 tundi.

[hummel]

Minu ettepanek oleks kaotada väeosadest ära administratiivpõhised "tagalakeskused" ja "medpunktid" ning teha asemele tagalakompaniid, kus on koosseisuline medrühm. Umbes nagu oli 1990. aastail.
Nende meditsiinirühmade käsutusse peaks tulema vastav pataljoni sidumispunkti tehnika-varustus ja nad peaksid käima rühmana metsas 2-3x aastas, kogu palatite lõngareid jms kah ühes vedades. Väeossa võib jääda vaid paarist inimesest esmase abi grupp.