Sissejuhatus sõjaväepsühhiaatriasse

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Vasta
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Sissejuhatus sõjaväepsühhiaatriasse

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Alljärgnevad materjalid oleks kindlasti kasuks nii asjahuvilisele kui siin lehel liikuvale kaadrile. Ajendatud sai see ülespanek meditsiini teemast

War Psychiatry, 500+ lk lugemist
http://www.fas.org/irp/doddir/milmed/warpsychiatry.pdf

Commander's Handbook on Combat Stress. US Marine Corps.
www.au.af.mil/au/awc/awcgate/usmc/mcrp611c.pdf
90+ lehekülge praktilisi nõuandeid

Historical Overview: Psychological Consequences of Battle Stress. Rand Corp. http://www.rand.org/pubs/monograph_repo ... 11.ch2.pdf

Väike 10 lk kaur3 lemmiksaidilt.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 737
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Postitus Postitas wolfgang »

Ei jõudnud, mahukuse tõttu, lingitud materjale läbi vaadata, ent eile õhtul oli telekanalil Explorer selleteemaline saade.
Päris üllatavaid väiteid käidi seal välja.
Näiteks:
1. lahingus suudab vaenlase poole püssi lasta ca 25 % sõdureist
2. vaenlasele pihta laseb 2 % vendadest
3. üle poolte õhuvõitude taga on 1 % hävituslenduritest
Numbrite taga on sõjaväe psühholoogide-psühhiaatrite uurimused II Maailmasõjast, Koreast ja Vietnamist. Põhi vennike olla keegi Marshal, kes D-Day tegelasi pinnis.
Siis veel väited, et ohuolukorras lülitub ajukoor välja(vastutab mõtestatud tegevuse eest) ja kontrolli võtab :D (kurat meelest läks ära mis selle aju osa nimi oli), mis on julmalt ürgne asi ja sama, mis nt. koertel. Too ürgne osa omavat instinkti, mis ei lase oma liigikaaslasi nottida.
Suurem osa ohvritest viimastes sõdades olla raskerelvade töö.
Paraku pole mu näol tegemist teabmis konspekteerijaga.
Eks vaadake ise üle see saade. Nimeks oli eesti keeles "Kogu tõde tapmisest", engleesis " The truth about killing" (vist :) )
Kasutaja avatar
gvardimatros
Liige
Postitusi: 397
Liitunud: 30 Mai, 2009 10:16
Asukoht: TLN, Võru, Värska
Kontakt:

Postitus Postitas gvardimatros »

wolfgang kirjutas: Siis veel väited, et ohuolukorras lülitub ajukoor välja(vastutab mõtestatud tegevuse eest) ja kontrolli võtab :D (kurat meelest läks ära mis selle aju osa nimi oli), mis on julmalt ürgne asi ja sama, mis nt. koertel. Too ürgne osa omavat instinkti,
ehk siis Hüpotalamus 8)
Baltiiski merejalaväe brigaad - huvitavalt raisatud aeg DMB 90
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Statistika kohta niipalju, et WWII ühes verisemas, Okinawa lahingus oli USMC-l 1 stressiohver 1,8 haavatu kohta (lääneliitlastel oli Euroopa kampaanias sama suhe 1:3). Sinna alla lähevad need, keda on vaja "ära vedada", sest nad on ohuks iseendale ja teistele. NSVL-s seda loomulikult ei eksisteerinud, olid vaid nõukogude patrioodid ja natuke reetureid.

Niiet kui me meditsiiini kohta tõdesime, et EKV sellega eriti tegeleda ei taha, siis see psühhiaatria valdkond hakkab andma samas suurusklassis seltskonda, kes lihtsalt ei ole võimelised sõdima. Seda eriti praeguse nõrga psüühikaga noorte puhul.

USMC-l on selleks olemas detailsed field manualid, kuidas käituda ja mida teha. Mis meil on? Natuke juttu kuskil meditsiiniteema all. Seejuures enamik lahingustressi problemaatikast on ennetava tegevusega välditav- oleks vaid keegi, kes seda ennetust tehak oskaks :roll:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Tiam
Liige
Postitusi: 489
Liitunud: 31 Aug, 2008 3:25
Kontakt:

Postitus Postitas Tiam »

Vaevalt, et (ainult) hüpotaalamus. Pigem ikka limbiline süsteem, mis sisaldab endas mitmeid evolutsiooniliselt vanemaid ajuosi (amügdala, hipokampus, taalamus, hüpotaalamus jne) mis on eriti tegevad muuhulgas emotsioonilise ja automatiseerunud osaga meie käitumisest. Hüoptaalamus vist enam seotud- näiteks kehatemperatuuriga, ärkveloleku ja une vaheldumisega, stressireaktsiooniga (kõrgenenud südamerütm ja vererõhk).

Tänan viidete ja huvitavate faktide eest, mis siin ennem on toodi.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

Oi, krt! Noh, nüüd panid küll pirni!
Õudusttekitav arvestus aegade hämarusest , millist ma oma 3X tegin, kangastus mu vaimusilmas ja tahmatult äigasin käisega üle külmades higipisarais lauba. :(
P.S. Aga ma tegin selle arvestuse tookord siiski ära! :lol: :lol: :lol:

Aga eelpooltoodud faktilistele andmetele tuginedes ongi kangesti halekoomiline lugeda kas või siingi foorumis suuresuulist praalimist. Näitas ju viimane suur sõdagi, kus ka eesti mehed osalesid, et - ei tea me keegi mitte, kuidas me ekstreemses situatsioonis käituda võime. Tavaliselt oli just selliselt, et need närvikaotuse all kannatajad need kõik-see suuremad suupruukijad olnud olid.

Meie toonane kogemus on koos selleaegsete sõjameestega aga möödanikku kadunud ning toimimas on eestlaste ürgomadus kõike ikka omal nahal ja omade kogemuste najal kogeda-õppida. Ja, nagu te teate, see välimeditsiin pole mitte see ainuke valdkond, kus meie suurepärane ürgomadus avaldub.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Ma just mõtlesin, et kui kodused võllid tavatsevad võitlejatel harjutustel stressi laes hoida (vähene magamine, pidev pingutamine jne), siis kui sõjaoludes samamoodi keegi tegema hakkab, kes siis pärast kindlaks teeb, kas kuuliaugu väljumisava tekkis vastase poole või omade poole :roll:
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
hillart
Liige
Postitusi: 3281
Liitunud: 07 Jaan, 2005 15:02
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas hillart »

Seepärast ju ka ei saadetud II MS ajal Ausbilder ´eid koos marsikompaniiga rindele, sest nende arv hakkas esimesest rindepäevast alates väga kiirelt vähenema ja sealjuures väga sladuslikel asjaoludel. Hiljem hakati praktiseerima seda varianti, et need allohvitserid viidi hiljem järele. Siis, kui esmane drilliviha meestes juba lahtunud oli ja hakati ka õppustel omandatut hindama (mis siis, et see läbi s...ta ja verehigi oli tulnud). :wink:
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)

Stellung halten und sterben!!
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 737
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Postitus Postitas wolfgang »

Hea on mõelda, et 98 prossa tüüpidest ei saa inimest tappa. Samas igas konfliktis läheb rahvast auku ikka kõvasti.
Ilmselt, kui sõdurile mõistus pähe tuleb tagasi, suudab ta tappa rahulikult.
Nt. peale lahingut mõned vangid. Pole kuhugi panna. Eesti stsenaariumi puhul täiesti kohane.Kuhu siss vangid paneb?
Lahti lasta pole vast liiga hea variant.
Ausõna ei maksa mujal, kui James Fennimore Cooperi juttudes.
Ikka tina usutavasti või mõni leidlikum skeem.

Nilbe värk see sõda. Lahe oleks ikka kuskil kaugel koordinaatidega toimetada ja lehest lugeda, kui efektiivne olid.
Ikka kaartule peale loota. Igasse tallu 105!
Või ,mis arvad hummel? Pronksist ketaste asemel kannatab äkki igas telefonis leiduvat arvutusvõimsust ära kasutada nurga arvutuseks. OT muidugi. Eks ma jauran oleksoloogias selle mõttega edasi.
ants431
Liige
Postitusi: 729
Liitunud: 30 Jaan, 2007 21:54
Kontakt:

Postitus Postitas ants431 »

Kapten Trumm kirjutas:Ma just mõtlesin, et kui kodused võllid tavatsevad võitlejatel harjutustel stressi laes hoida (vähene magamine, pidev pingutamine jne), siis kui sõjaoludes samamoodi keegi tegema hakkab, kes siis pärast kindlaks teeb, kas kuuliaugu väljumisava tekkis vastase poole või omade poole :roll:
Vene kõrgemad ohvitserid arvestavad sellega ja vahetatakse enne rindele jõudmist kodused võllid teiste "heade" vastu.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline