Suurtükivägi

[kaur3]

Väike MRL'ide ülevaade novembrikuisest Jane'sist.

IMI is also marketing an upgrade package for the widely deployed Russian 122 mm 'Strikes' rocket, which incorporates a navigation system based on INS/GPS technology and is claimed to provide a CEP of 10 m to a range of 40 km.

http://www.defence.pk/forums/military-f ... -game.html

Another Israeli development extends the accuracy of artillery rockets. The Trajectory Correction System (TCS), developed by Israel Military Industries (IMI), adjusts ballistic trajectory to compensate for wind drift and other meteorological effects. This can extend range to 43.5 km. from 32 km. for a free-flight rocket without TCS, and substantially reduce the number of rounds required to destroy a target. The TCS is also claimed to increase accuracy to 50 meters CEP, a major improvement over the average of 100 meters CEP for artillery rockets like the Lockheed Martin M26, Russian GRAD (122 mm.) or the LAR (160 mm.) from IMI.

TCS components include a ground-based system that tracks each rocket and simultaneously transmits corrections to as many as 12 airborne rounds. Using this capability with the Extra (Extended-Range) rocket developed by IMI, along with IAI and its MLM Systems Div., achieves accuracy of less than 20 meters CEP at twice the range of a standard MLRS missile (up to 120 km.). It also permits the use of a warhead that’s more than twice the weight of one on an MLRS missile (150 kg. versus 60 kg.).

http://www.aviationweek.com/aw/jsp_incl ... 20Mobility

[kaur3]

Üks pilt, mis peaks illustreerima suurtükiväepataljoni logistilist koormust.



http://www.militaryaerospace.com/index/ ... tions.html

[Kapten Trumm]

Tehlvi on avaldanud miski üllitise Eesti FH-70 haubitsatest
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/f ... d=40046951

Seal all on üks tundmatu sulemees võtnud lühidalt ja tabavalt kokku "suurtükiprobleemi".

6emees, 10.02.2011 11:26
Viimane number, mis kaitsejõudude sõjaaegseks suuruseks on välja käidud, oli 48000 meest. Rusikareegli järgi peaks neljandik sellest, ehk siis 12 pataljoni, olema suurtükivägi. Neid haubitsaid on meil vaid ühe pataljoni jagu. Kuigi hädapärast saaks mitte küll kaks pataljoni, aga kaks väiksema torude arvuga divisjoni relvastada Soomest saadud 122mm haubitsatega, on meil 9 suurtüki-pataljoni relvastus ikkagi puudu. Kuni neid hangitud ei ole, ei ole mõtet ka olemasolevaid vanarauaks sõimata/pidada, vaid tuleb neid hoida töökorras. Kuni meie kaudtulevõimekus on 75% ulatuses puudulik, on riigikaitse seisukohalt kuritegelik rääkida ka olemasolevat haubitsate iseliikuvaiks ümberehitamiseks ressursside raiskamisest. EKJ moodsa relvastuse puudumisest märksa suurem probleem on "külma sõja vanaraua" ilmne vähesus.

Jalaväe pataljoni ilma suurtükitule katteta on ühekordseks kasutamiseks. Vaenlase suurükid tambivad selle päevaga mutta ning isegi kui mehed on endale korralikud positsioonid rajanud ega kanna olulisi kaotusi elavjõus, on nad võimetud tegutsema kuni vaenlase suurtükke pole vaikima sunnitud. Sellistes tingimustes ei saa olla juttugi "kiirest ja mobiilsest tänapäeva sõjast." Meie üksused muutuvad mobiilseks alles siis, kui me oleme võimelised igale vaenlase kaudtule rünnakule omapoolsega vastama ja jääb veel jõudu ülegi omapoolseid kaudtule rünnakuid teostada. Selleks pole vaja mitte vaenlasest rohkem suurtükke, vaid lihtsalt teatud hulka suurtükke maa-alale. Mida suurem on meie suurtükivägi, seda suuremat ala saame me nendega katta, seda mobiilsemad on meie üksused, seda kaitstum on Eesti.

Võrdluseks - Eestil on täna 155mm haubitsaid 24tk, 122mm haubitsaid 42 tk, lisaks peotäis 105mm 2MS eelseid haubitsaid, millele lihtsalt pole enam moona saada. Soomel on üle 700 suurtüki

.

Mis logistilist koormust ja sellest tulenevat lollmoon vs tarkmoon igavest vaidlust puudutab, siis minuarust on asi lihtne - kui lollmoonaga saabub EKV pankrot võib-olla logistika mahasurumise tõttu mitmendal-setmendal sõjapäeval, siis tarkmoonaga saabub EKV pankrot ammu enne, juba rahuajal ning seda peaasjalikult seepärast, et turul konkureerivad endiselt teiste armeede ülejäägid vs uus ja kallis tarkmoon. Ma ei ütle, et tarkmoona pole vaja, aga tarkmoonale tõsine rõhumine toob pankroti kaugelt enne majja. Sama puudutab ka laias laastus otsetule vs tarkade rakettide vastandamist jne. Üks ei asenda teist, vaid täiendab.

Suurtükiväega on aga paraku nii, et kui sul pole võimalust vastast just täppismoonaga üle külvata, puudub tavamoonale tegelikult alternatiiv, sest nagu ma olen kümme korda juba kirjutanud, ei ole sihtmärgiks olev vastane mingi muutumatu protsess, vastane liigub, varjub, hajub ning rakendab vastumeetmeid. Sa võid istutada täppismürsu vastase kolonni ja tabada midagi, aga kui sul pole neid (või lollmoona) piisav hunnik, et kolonn mõjuvtulega tümaks teha, siis ülejäänud löögi alla jäänud masinad sõidavad lihtsalt laiali ja sinu tule efektiivsus kaob olematuks.

Kui vaadata rahakotti, siis mina panustaks suurele arvule järelveetavatele NATO 155 mm haubitsatele, rikkalikule laskemoonavarule, Leica Vectori ja Harrisega tulejuhtide massile ning kirsiks koogile ostaks ühe autokoorma tarkmoona eriti tähtsate märkide tarbeks.

[toomas tyrk]

Hulk suurtükkide teemasse mittepuutuvat jama kustutatud.

Kui kellelgi kogemata mingi oluline mõte seejuures kaduma läks - võin privas tagastada...

[kaur3]

I’ve been covering the Marine Corps long enough to remember the genesis of this program back in 2001 when the Corps’ 15th MEU established the first FOB in Afghanistan at Camp Rhino. At the time, and for a long time after that, Marine planner complained that they had no substantial expeditionary heavy artillery. Thus the EFSS was born — a compromise between a 155mm Howitzer and a 60mm mortar.

http://kitup.military.com/2011/02/marin ... ortar.html

PS ma ei leia üles siin foorumis kunagi läbi jooksnud prantslaste varustusepakkumist kaitseministeeriumile, kuid minu meelest olid need miinipildujad ka seal sees.

[tommy]

Klipp, kuidas tehakse uudistelõiku Vene suurtükiväe D-30'te laskeharjutuselt....(lõigu esimene pool)
Sealhulgas mainib infot jagav ohve, kuidas see haubits kuulub ka nende naabrite, Soome ja Eesti relvastusse...

http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... yF2HxghRfU

[hummel]

Täpsustuseks, et tegemist on võistlusega meie piiri taga ja see ajakirjanik ise ka teadis juba D-30 asja. Eks nad ka midagi tea seal meie kohta. Minuarust käib meil suurtükkide juures tegevus pisut kiiremini ja otstarbekamalt.

Eelmise võitluse kohta video:
http://www.youtube.com/watch?v=JDTLs3CQuPs

[tommy]

Korraldas Vene kindralstaap pressile ringkäigu ühes suurtükiväe õppekeskuses...
Väike ülevaade ühest huvitavamast mudelist sealses arsenalis......haubits MSTA-S..
http://u-96.livejournal.com/2577104.html

[tommy]

Video meilgi gastroleerinud M-109A6 Paladin meeskonna tegevusest.
https://www.youtube.com/watch?v=aNVu1eIgLfw

[Kilo Tango]

Vaatan ühest küljest UKR konflikti ja teisest küljest sellega rohkem või vähem seonduvaid diskussioone siin foorumis ning üks asi hakkab teravalt silma - elevandist rääkimist mina eriti ei näe.
Mida ma silmas pean?

Nii nagu kõikides varasemates Venemaaga seotud konfliktides torkab silma tugev toetumine kaudtulele. Kaudtulega valmistatakse rünnakuid ette, kaudtulega keelatakase vastasele koondumisi, kaudtuli toob kõige rohkem kaotusi kaitsvale poolele (no tegelikult mõlemale poolele) ja kaudtulega hävitatakse ka kaitsva poole infrat ja tsiviliste kõige rohkem. Siin foorumis käib aga jutt kõigi muude teemade üle (nagu näiteks - miinid, Rahe töökindlus jms.), millel ei ole põhiprobleemiga suurt mingit pistmist. Ukrainast õppimise teemas üritasin korra kaudtule vastasele tegevusele tähelepanu juhtida (viewtopic.php?p=727056#p727056), kuid see ei pälvinud mitte mingit kõlapinda. Sellele on mõned võimallikud seletused:
1. Me ei jaga teemat ja sestap ignoreerime
2. Meil on kaudtule vastase tegevusega kõik hästi (tõesti?)
3. Kõik teised teavad midagi, mida minusugune tsivilist ei tea
4. Kõik võimalikud kaudtule vastased tegevused käivad üle jõu (tõesti?)
5. Liitlaste lennuvägi lahendab kõik meie kaudtule vastu võitlemise probleemid (vähemalt konflikti alguses kindlasti mitte)

Nüüd ei oskagi asjast midagi arvata ega mõelda. Et milline nendest variantidest on tõene ja kas selles suunas üldse mingit tegevust toimub.

[Kapten Trumm]

Nii nagu kõikides varasemates Venemaaga seotud konfliktides torkab silma tugev toetumine kaudtulele. Kaudtulega valmistatakse rünnakuid ette, kaudtulega keelatakase vastasele koondumisi, kaudtuli toob kõige rohkem kaotusi kaitsvale poolele (no tegelikult mõlemale poolele) ja kaudtulega hävitatakse ka kaitsva poole infrat ja tsiviliste kõige rohkem. Siin foorumis käib aga jutt kõigi muude teemade üle (nagu näiteks - miinid, Rahe töökindlus jms.), millel ei ole põhiprobleemiga suurt mingit pistmist. Ukrainast õppimise teemas üritasin korra kaudtule vastasele tegevusele tähelepanu juhtida (viewtopic.php?p=727056#p727056), kuid see ei pälvinud mitte mingit kõlapinda. Sellele on mõned võimallikud seletused:

Aga mida sa tahad, kui sul on 8-10 manööverpataljoni peale ainult 2 kaudtulepataljoni? Sellise kättesaadavuse korral ongi suurtükivägi sekundaarses rollis ja selle peale mingeid suuri eesmärke seada ei saa. Idanaabril kipub olema see suhe 1:1, meil on 1:4.

Venemaa teeb suure panuse maaväe relvasüsteemidele seepärast, et nad ei arvesta suures sõjas eriti oma lennuväega. Lennuvägi oli sekundaarses rollis (nii maaväe toetamisel kui õhuruumi pärast peetavas võitluses) juba NSVL ajal, mil vene lennuvägi nii 10 korda suurem oli.

Meil ei saa olla väga palju saladusi ja kindlasti ei saa kuskil laos olla mingit hõbekuuli, mis probleemid lahendab.

[Kilo Tango]

...

Aga mida sa tahad, kui sul on 8-10 manööverpataljoni peale ainult 2 kaudtulepataljoni? Sellise kättesaadavuse korral ongi suurtükivägi sekundaarses rollis ja selle peale mingeid suuri eesmärke seada ei saa. Idanaabril kipub olema see suhe 1:1, meil on 1:4.

Venemaa teeb suure panuse maaväe relvasüsteemidele seepärast, et nad ei arvesta suures sõjas eriti oma lennuväega. Lennuvägi oli sekundaarses rollis (nii maaväe toetamisel kui õhuruumi pärast peetavas võitluses) juba NSVL ajal, mil vene lennuvägi nii 10 korda suurem oli.

Meil ei saa olla väga palju saladusi ja kindlasti ei saa kuskil laos olla mingit hõbekuuli, mis probleemid lahendab.

Me ei räägi ju siin mitte niivõrd olevikust, kui tulevikust. Kaudtule osakaal on ju tänu MLRS-dele suurenemas. Mis ei tähenda tingimata, et see suureneks piisavalt. Mure on pigem selle koha peal, et mulle tundub, et meil on puudu just see vastase kaudtule tuvastamise ja sellele reageerimise (ideaalis tähendab kohest vastutuld, aga tähendab ka hoiatust kaudtule "sihtmärgile") pool.

[Kapten Trumm]

See suurenemine ei ole selline, et olukord väga märkimisväärselt muutuks. Ja jalaväekomponent kasvab ka paralleelselt. Hetkel on lihtsalt lootus, et venelased oma kaudtule massi sama saamatult kasutavad nagu Ukrainas ja kukud sellega asulaid tulistama, üks mürsk asulasse on üks mürsk vähem positsioonidele.

Teine asi, mis selle kaudtule taustal muret teeb, on termobaarilise moona kohaletoimetamine. Selle ilmumine vene brigaadide 122 mm reaktiivsüsteemidele on vast aja küsimus, suurematel on see täna juba olemas. Pluss need koledad TOS-1'd. Läänes on see teema nõrgalt arendatud ja piirdub praktikas ainult lennukipommidega. Venes on see kõikjal saadaval, reaktiivsuurtükiväe moonana, pommidena, kopterite rakettidena, granaadiheitjatena.

[andrus]

See venelaste saamatu kaudtule kasutamise väide põhineb millel?
Ukrainlased jah demonstreerivad hea meelega kaudtule mõju tsiviiltaristul, aga enda positsioonide koha pealt eelistavad millegipärast vaikida.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ukrainast õppimise teemas üritasin korra kaudtule vastasele tegevusele tähelepanu juhtida (viewtopic.php?p=727056#p727056), kuid see ei pälvinud mitte mingit kõlapinda. Sellele on mõned võimallikud seletused:
1. Me ei jaga teemat ja sestap ignoreerime
2. Meil on kaudtule vastase tegevusega kõik hästi (tõesti?)
3. Kõik teised teavad midagi, mida minusugune tsivilist ei tea
4. Kõik võimalikud kaudtule vastased tegevused käivad üle jõu (tõesti?)
5. Liitlaste lennuvägi lahendab kõik meie kaudtule vastu võitlemise probleemid (vähemalt konflikti alguses kindlasti mitte)

Nüüd ei oskagi asjast midagi arvata ega mõelda. Et milline nendest variantidest on tõene ja kas selles suunas üldse mingit tegevust toimub.

..arvan, kõik vällatoodud momendid on omamoodi tõesed..
Arvatavalt ei jaga ka keskmine eesti kaadriohvitser täna kuigipallu kaugtule teema(de)st..
No lohutuseks saab öelda, et tublid suurtükiväelased ei jaga ka jalaväetaktikast eriti midagi - nohh, nagu see alati on olnd..

See venelaste saamatu kaudtule kasutamise väide põhineb millel?

..selline teadmine põhineb lolllihtsalt tõel, et punaarmee suurtükiväe puhul on mõlemad - nii tulekasutus kui tuletäpsus - alati suht allapoole linnakanalisatsiooni nivood olnud
Ilmselt käib(ki) suurttükiasjandus kui pallude tehniliste teadmiste ja tegevuste kompleks töölistalupoegade armeele jätkuvalt üle katuse - kui ainsad "saavutused" on linnade elamumassiivide purukspommitamine