Täpsuslaskuri jaoülema taktika

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Kasutaja avatar
Mazz
Liige
Postitusi: 694
Liitunud: 05 Okt, 2005 13:19
Kontakt:

Postitus Postitas Mazz »

Tuletaks siinkohal diskuseerijatele meelde jaoülema ülesande lahingkontakti ajal. See kehtib samamoodi ka jalaväes jaos ja sama ka täpsuslaskuritega. Jaoülem peab olema see mees, kes näeb ja kuuleb kõike mis ümberingi, otse ees ja külgedel toimub. M14 on tal healjuhul enesekaitseks. Parandage mind kui eksin.

Ise mõistan täpsuslaskuri all täpsusrelvaga sõdurit kes suudab kuni 500 meetri taha vastase neutraliseerida. Täpsuslaskurite jagusid satub ette küll, olen nii mõneski struktuuris kohanud. (Jalaväes, mitte staabi üksustes).
Reaalselt aga täpsuslaskurid KT`l.., vaevalt nad lasta saavad üldse midagi. Paukmoonaga neid relvi "rikkuma" ei hakka keegi. Jagu võidakse laiali peksta erinevate jagude vahel. RÕKil olin nägin- iga jagu sai täiendusena ühe täpsuslaskuri. Ehk siis kokkuvõtteks, täpsuslaskuril pole midagi Kevadtormil teha. Usun, et täpsuslaskur peaks kogu aeg laskmisega tegelema. Ala teenistusest tulnud 95`a täpsuslaskur tuleb nüüd KT`le ja pole vahepeal ühtegi lasku 15 aasta jooksul teinud. Pole loogiline, aga ma usun, et nii vaevalt juhtub.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui TL-l pole muud teha kui telki valvata ja kaevikut kaevata, näitab see ülemate küündimatust ja piiratud silmaringi.

TL on ka varjatud liikumise ja maskeerimise asjatundja, vähemalt peaks olema. Miks mitte tekitada vastase luuregruppidele "snaipriterror". Vähemalt sirge seljaga huvipakkuvasse kohta enam ei kõnni. Kui aga nende kõrval istub helkurvestis vahekohtunik, siis issand anna kannatust, täiesti ebareaalne olukord.... :rip:

Näiteks siht karvase hambumisega reserv- või KL üksuse puhul pole mõtet ajada näpuga järge jao kaupa. Vastavalt ülesandele võib teha nt eri eesmärgiga taktikalised grupid, lähtudes nt meeste füüsilistest eeldustest, oskustest jne. Jao kaupa rangelt ajada on siis mõtet, kui tegemist on tõesti kokkuharjutatud jaoga, mitte kokku korjatud seltskonnaga, mida jaoks nimetatakse.
Viimati muutis Kapten Trumm, 28 Apr, 2011 14:08, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Madis22
Liige
Postitusi: 1475
Liitunud: 09 Mär, 2005 14:11
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Madis22 »

Mazz kirjutas:Tuletaks siinkohal diskuseerijatele meelde jaoülema ülesande lahingkontakti ajal. See kehtib samamoodi ka jalaväes jaos ja sama ka täpsuslaskuritega. Jaoülem peab olema see mees, kes näeb ja kuuleb kõike mis ümberingi, otse ees ja külgedel toimub. M14 on tal healjuhul enesekaitseks. Parandage mind kui eksin.

Ise mõistan täpsuslaskuri all täpsusrelvaga sõdurit kes suudab kuni 500 meetri taha vastase neutraliseerida. Täpsuslaskurite jagusid satub ette küll, olen nii mõneski struktuuris kohanud. (Jalaväes, mitte staabi üksustes).
Reaalselt aga täpsuslaskurid KT`l.., vaevalt nad lasta saavad üldse midagi. Paukmoonaga neid relvi "rikkuma" ei hakka keegi. Jagu võidakse laiali peksta erinevate jagude vahel. RÕKil olin nägin- iga jagu sai täiendusena ühe täpsuslaskuri. Ehk siis kokkuvõtteks, täpsuslaskuril pole midagi Kevadtormil teha. Usun, et täpsuslaskur peaks kogu aeg laskmisega tegelema. Ala teenistusest tulnud 95`a täpsuslaskur tuleb nüüd KT`le ja pole vahepeal ühtegi lasku 15 aasta jooksul teinud. Pole loogiline, aga ma usun, et nii vaevalt juhtub.
Mis tähendab pole KT-l teha midagi? Teeb täpselt kõike seda, mida täpsuslaskur tegema peab, välja arvatud ainult päästikule vajutamine. Alustagem kasvõi sellestki, et mees, kes peab olema võimeline vaenlast kuni 500m peale laskma, peab meelde tuletama, kuidas 500m pealt vastane üles leida. Enamgi veel - tema peab olema see mees, kes vastase seal-olust oma ülemale teada andma peaks, kuivõrd ta on jao ja rühma tasandil ainuke mees, kes on (peaks olema) saanud vastase pikalt distantsilt avastamise väljaõppe.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui puudub arusaam, kuidas saaks kasutada ning võime out of box mõelda, siis käivadki need TL-d telki valvamas. Asi hakkab RÜ tasemest peale. Ja kui KÜ nõuab temalt täpselt õpiku "Jalaväerühma lahingutegevus" täitmist, kus pole TL-st sõnagi, siis valvavadki telki ja kaevavad kaevikuid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Härra
Liige
Postitusi: 69
Liitunud: 06 Veebr, 2011 11:33
Asukoht: Võru
Kontakt:

Postitus Postitas Härra »

Kapten Trumm kirjutas:Kui puudub arusaam, kuidas saaks kasutada ning võime out of box mõelda, siis käivadki need TL-d telki valvamas. Asi hakkab RÜ tasemest peale. Ja kui KÜ nõuab temalt täpselt õpiku "Jalaväerühma lahingutegevus" täitmist, kus pole TL-st sõnagi, siis valvavadki telki ja kaevavad kaevikuid.
PALJU ÕNNE! :rip:
---------------
[b][size=150]First in last out[/size][/b]
Medusa
Liige
Postitusi: 860
Liitunud: 21 Jaan, 2005 10:04
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Medusa »

Kui oma relva tagasi saan selleks ajaks, siis võtan kaasa. Ning tuleb tunnistada, kui vaja tuleb ise RÜ-d koolitada, kui muidu ei oska. Kes teine veel teaks selle eriala oskusi ja võimalusi rohkem, kui mitte TL/SN ise.

Kuidas RÜ kasutada oskab, selgub kohapeal. Igal juhul tegevust peaks jaguma, juba väljatoodud põhjustel - harjutusvõimalused ning uued kogemused.

Muide, M14 saab paukmoonaga (ilma puukuulita loomulikult, vaid võtta KSP oma) vabalt lasta, nagu ka Galiliga, tuleb vaid iga lask käsitsi ümber laadida. M14 puhul ei ole see väga hull proble tegelt. Aga püüan endale paukmoonaotsikut leida, ja kui vaja tuleb see peaaegu ise teha. Paukmoonaga on asi nagu päris, nii enda kui ka teise poole jaoks. Pealegi, siis on näha ka see, kas positsioonilt ikka saab lasta, ilma et lehed või kivipuru lendama hakkaks (audiovis signatuur).

Ei usu, et TLjao ülemal väga palju JÜ kohustusi on. Esiteks ei ole neid jagusidki eriti tõenäoliselt, pigem moodustatakse kas iseseisvad grupikesed oma meeskonnaülemaga, või jagatakse lihtsalt laiali. Samas koolitatud TLe pole mõtet jakku toppida, sest JÜ ei suuda neid kasutada - no milleks jaoga kaasas põrgates varjatud lähenemise ning maskeerumise oskused? Seal vaid laskeoskust vaja.

SN kasutamist ei tea. Virukatel on õppustel küll ka poltlukud olemas, aga paljudel teistel malevatel jälle mitte.
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

Kogu selle suurte tähtedega üksuste jutu võiks kõrge kaarega metsa visata ning alustada snaiperi kui oskuse tunnetusest. Täpsuslaskur on lihtsalt mingi füüsiline oskus, snaiperi-olemus on aga filosoofia. See on teatud mõtlemise viis. Snaiperi maailmatunnetus on midagi enamat kui täpselt lasta, see on vastase lahinguloogika lahti-häkkimine ja seega lasud on sisuliselt sekundaarne teema.
Wrangel
Liige
Postitusi: 637
Liitunud: 20 Okt, 2010 16:26
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Wrangel »

Kogu snaiperi tegevusest on vaid 10 % seotud konkreetsest relvast laskmisega. Vaid veerandil juhul neist jõutakse järelduseni, et lask on hea lahend. Vaid pooltel juhtudel leiab hea olukorra lasuks, lask ise on 99 % täpsusega. Kuid samas see siis ju vaid 0,1*0,25*0,5. Seega snaiperi laskmisega seotud asi on vaid 1,25 % kogu selle isiku potentsiaalist.
Medusa
Liige
Postitusi: 860
Liitunud: 21 Jaan, 2005 10:04
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Medusa »

Sama asi Sulle, jaga PSis oma kogemusi selles vallas, eriti kui juba teoretiseerima hakkad. Eesti on väike, erialainimesed tunnevad suuremal-vähemal määral enamuses üksteist.
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Postitus Postitas allatah »

Sellest jutust võib järeldada seda, et TL jaoülema ülesanne KT-l on selle üksuse ülemuste harimine, kelle alluvusse ta jagu antakse.

TL jagu on muidu vast ehk kompaniiülema alluvuses. Minu mõtetes võib asi välja näha nii, et kui vaja, siis on mõned TLid (võimalik, et koos jalaväe kattega) kuskil kaugemal väljas ja mõned on samas rühmade juures jalaväe toetuseks. Ning see TL jaoülem siis valmistab ette uue TL pooljao/lahingpaari/üksikvõitleja väljaminekut (mida ja kus vaja teha, kui palju katet vaja, mis varustust jne), samas kontrollib kohaloleva TL üksuse seisu ja aitab/juhendab neid ning kuna tal on nõnda väärtuslik oskus ja relv siis valmistab ka ennast lahinguks ette. Ja peale selle kõige siis allub oma ülemale ja annab talle ideid, mida põnevat võiks ta mehed vaenlasega ette võtta.
See lihtsalt minu arvamus, ma pole mingi TL jaoülem.

Üldiselt sellest TL asjast veel seda, et IMHO peaks TL koolitusel andma parema väljaõppe, kui on vajalik selle jao täpsuslaskuri jaoks. Normaalne on mumeelest see, kui saab ikka minimaalselt omajagu moondamist, lähenemist, stressi ja sinna juurde kuuluvat (tuletellimine?). Nagunii enamustest ei saa snaiprit ja seega oleks nagu snaipri baaskursus ehk kergelt ülepakkumine, aga kui tegemist on aastaid kooskäiva üksusega (KL jagu), siis jõuab palju sellest teadmisest heal juhul lõpuks kogu jaoni. Kui TL baaskursusel tegeleda ainult (valdavalt) laskeoskusega, siis ei saa seda meest sõjas jao küljest ära tõmmata, et teda mingile kaugemale tööotsale saata.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
Mazz
Liige
Postitusi: 694
Liitunud: 05 Okt, 2005 13:19
Kontakt:

Postitus Postitas Mazz »

Täpselt, õige jutt ülal! Kahe Kp paari ja TL jagu kattegrupiks, :rip: VA.
Medusa
Liige
Postitusi: 860
Liitunud: 21 Jaan, 2005 10:04
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Medusa »

Tegelikult, esialgne TL koolitus on/oli NATO mõistes DM ning SN vahel, ehk Eestis koolitatigi midagi kompaniitasemel. Seega on enamikel TLidel tegelikult snaipri baasoskused suures osas olemas, ei ole neid vaid niipalju harjutanud ning iseseisvus on väiksem, aga harjutused on suht sarnased juba olnud.

Klassikaline designated marksman, ehk täpsuslaskur jaos või rühmas on iseenesest vaid hea laskur parema relvaga (või täpsemalt öeldes, jaorelv parema sihikuga, KLis siis AK4+ vähemalt 4x Hensoldt) ning parema laskealase väljaõppega. See ka enam-vähem kõik.

Leo ehk tahab täiendada?
Bokser
Liige
Postitusi: 130
Liitunud: 26 Mär, 2011 19:53
Kontakt:

Postitus Postitas Bokser »

Medusa kirjutas: Klassikaline designated marksman, ehk täpsuslaskur jaos või rühmas on iseenesest vaid hea laskur parema relvaga (või täpsemalt öeldes, jaorelv parema sihikuga, KLis siis AK4+ vähemalt 4x Hensoldt) ning parema laskealase väljaõppega.
Vot-vot, hakkab tulema. Klassikaline täpsuslaskur on jaos (või rühmas, sõltuvalt struktuurist) üks hoob ülema käsutuses. Vajadusel "täidab ta ülema tellimusi" näiteks vastase granaadiheituri mahavõtmisel, mingi objekti märkimisel, julgestamisel jne (miks mitte ka täppistulega vastase maha surumisel, kui massiivsest tulest pole kasu). TL ettevalmistus peaks olema ka seetõttu pisut teine - lisaks heale jalaväelöase oskusele peab ta olema suuteline kiiresti laskma ja kui võimalik, siis muidugi võimalikult täpselt. Maskeerumine, imbumine, stressitaluvus - kõik see, mis snaiprile on vajalik, võib olla omandatud, kuid see pole primaarne. Reeglina on tegu hea jalaväelasega (tihti sisuliselt jaoülema abiga), kes on lisaks ka kiire ja täpse laskusoskusega ning kelle efektiivsust on seetõttu parandatud veel optikaga relvaga. Paljudes maades on põhirelvaks sellisel mehel tavaline jalaväerelv, millele lisatud vaid optika. Seepärast ma imestangi, miks meil täpsuslaskurite jagu. Kui see on väljaõppeüksus, siis on ehk veel mõistetav, kuid kui see on sõjaaja struktuuris, siis oleks loogiline, et need mehed on jaotatud jalaväeüksustesse ning nendega ka kokkuharjutanud.
Snaiprid on pisut midagi muud. Ei hakka üle kordama, üleval pool on teadjad sellest piisavalt rääkinud.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Medusa kirjutas:Klassikaline designated marksman, ehk täpsuslaskur jaos või rühmas on iseenesest vaid hea laskur parema relvaga (või täpsemalt öeldes, jaorelv parema sihikuga, KLis siis AK4+ vähemalt 4x Hensoldt) ning parema laskealase väljaõppega. See ka enam-vähem kõik.
Kujutame korra ette, et sul RÜ-na on kasutada igas jaoks üks nt Galil SN-ga TL+1 laskurist vaatleja mingi min 50x optikaga? Näiteks mõne väikeüksuse ülesande täitmisel, ütleme nt rühma varitsus? Sissejuhatuseks vastase ülemad auklikuks ja edasine on vaid jooksva lambakarja pihta võidulaskmine. Mingis sissiteemas on minuarust sellest hulka rohkem kasu kui tuunitud AK-4 mehest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Medusa
Liige
Postitusi: 860
Liitunud: 21 Jaan, 2005 10:04
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Medusa »

Eriülesande korral saab sellisest igasse jakku Galil SN (või varitsusse mime paari lisamine, mitte iga jao külge) panekust tõsise lisaväärtuse. Aga niisama ei ole jaos Galil SN ning vaatlejal suurt midagi teha - salve laenata ei saa, relva käsitsemine ka teine, TL oskustest pole jaos suurt mõtet ning mittekasutamise tõttu need hääbuvad... jne.

Jao TL peaks olema ikkagi sama jaorelvaga, millel on sihik peal. Ehk KLis AK4+4x sihik (nii nagu ka saksmannid ette nägid ja kasutasid). Kui räägime SN rakendamisest mingil ülesandel, siis antakse neid kõrgemalt poolt toeks ja selleks puhuks.

Jaos oleks TL jaoülema abiks/lahingpaariliseks ning laseks tolle äranägemise järgi jaole prioriteetseid sihtmärke - ründaval vastasel juhtimisahelad, tulejuhid ja raadio, kaitses oleval vastasel raskemad relvad (KP/TT/SN/TL). Oleks oma positsioonilt tuletoetuseks mõeldud jaopoole ülemaks (ehk siis jao KP ja TL koostöös/tööhoos).

Kui räägime väikeüksuste taktikast, siis nt jänkid püüdlevad selles suunas, et iga eriüksuse jaos oleks üks snaipripaar, aga ka sellepärast et väikese ja pigem iseseisvalt opereeriva grupi võimekust tõsta. Konventsionaalses struktuuris ei ole snaipri püsivaks jakku/rühma pistmisest mingit kasu, tavaline klassikaline TL ehk hea laskur optikaga täidab selle rolli rahuldavalt ära. Ning siis kui vaja, tõesti, antakse ülevalt ajutiselt juurde.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist