Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Viimase mõttevahetuse jätkuks. USA kuulus Haley seletab otselasu teemat. Võrdle Haley ja Eesti õpiku seletusi.
http://www.thefirearmblog.com/blog/2015 ... at-zeroes/
http://www.thefirearmblog.com/blog/2015 ... at-zeroes/
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Jänkimees soovitab USMC kogemuse põhjal 5,56 karabiinid sisse lasta 300 yardi = 270 meetri peale, siis on kõik kaugused kuni 270 kenasti tihedas kobaras ja 400 yardi alakõhus. USA armee ja merejalaväe laskeväljape erines minu teada selle poolest, et esimesed harjutasid kuni 300 ja teised kuni 500 peale laskmist, ei suuda enam meenutada, kas yardid või meetrid. Tegemist oli jalaväelase laskeoskusega, snaiprid olid eraldi teema.
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
http://riigikaitse.postimees.ee/3329797 ... ateenistusMurulaiu sõnul on SBK õppekava kõrval oodata muutusi ka laskeväljaõppesse. Näiteks katsetatakse Kuperjanovi pataljonis praegu laskeharjutuste ja laskeõppekavade efektiivsemaks muutmist.
«Kuna laskemoona hulk väljaõppeks on piiratud ja see on üsna kallis, siis seda väga suurtes kogustes juurde osta ei saa. Põhieesmärk on see, kuidas saaks sama moonaga viia läbi efektiivsemat laskeväljaõpet, et tulem oleks parem,» selgitab Murulaid.
Praktikas tähendab see, et ajateenijate relva algõpe viiakse tulevikus järjest enam õhkrelvadele, imitatsioonivahenditele ja sportrelvadele. «Pärismoona kulutataks hiljem lahingrelvadega ja need oleksid mitte enam üksikud laskeharjutused, vaid juba taktikalised ja kombineeritud tegevused,» sõnab ta.
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
No see oli küll avastus, et baaslaskeoskuse harjutamiseks on lihtsam ja odavam kasutada õhk- ja sportrelvi! 1990ndate alguses oli Tallinna Tselluloosi tiirus veebel Ivo Helvik, kes õpetas kaitseliitlastele laskmist. Alguses ikka õhkrelvaga või sportpüssiga ja alles siis, kui oskus oli piisav, sai täiskaliibrilist lasta. Sama teema püstoliga, õiget laskeasendit sai treenida näiteks paksu raamatut käes hoides. Eriti on kasu, kui harjutusrelv on sarnane lahingrelvaga. Hiina automaadi kujuga õhkrelvi olen Eestis vilksamisi näinud, sellest oleks väga palju abi, kui igas pataljonis ja malevas oleksid automaadi kujuga õhkrelvad.
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Siin mingis teemas keegi jagas selle aasta kaitsevaldkonna riigihankeplaane ja üks rida oli seal M16 ümberehitamine simulaatori relvaks. Seega asjaga tegeletakse.Leo kirjutas:Hiina automaadi kujuga õhkrelvi olen Eestis vilksamisi näinud, sellest oleks väga palju abi, kui igas pataljonis ja malevas oleksid automaadi kujuga õhkrelvad.
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Olen ka seda lugenud ja ei saanud aru, miks M16, see ei ole ju ühegi üksuse põhirelv hetkel? Relva kuju ja liikuvad osad peaksid ikkagi lahingrelva moodi olema, et asjast kasu oleks.
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Minu arvates baaslasketehnika jaoks ei ole vahet kas relva kuju on M16, AK47 või midagi kolmandat. Peaasi, et on reaalsed sihikud ja päästik. M16 on selline relv mida on meil piisavalt vähe ja millede jaoks muud mõistlikku kasutust on raske leida, ümberehituseks minu arvates hea valik.
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Relva väliskuju, ning igasugu lülitile-riivide paiknemine sellel, võib osutuda ootamatult oluliseks.
Kõige esimene koht sellise tähelepaneku teadvustamiseks on näiteks KV meistrivõistlused püstoli laskmises (muuhulgas),
kus Glockiga võitlema harjunud tegelased ridamisi tõrkeid USPst välja on võlunud.
Pooltel õhupüssidel on lasu ajal hoopis isemoodi käitumine ja see ei ole eriti klassikalise tagasilöögi moodi..Pigem edasilöök..
Üsna valulik kogemus võitlejatele kes on kõvasti "õhku teinud" ning siis õkva AK-4 taha..
Pmts. täpselt sama probleem on .22LR laskma harjunud inimestel, kes satuvad sõjaväes, näiteks AK-4 operaatoriteks.
Eriti naljakas on lühikeste valangute teema.
Kõige esimene koht sellise tähelepaneku teadvustamiseks on näiteks KV meistrivõistlused püstoli laskmises (muuhulgas),
kus Glockiga võitlema harjunud tegelased ridamisi tõrkeid USPst välja on võlunud.
Pooltel õhupüssidel on lasu ajal hoopis isemoodi käitumine ja see ei ole eriti klassikalise tagasilöögi moodi..Pigem edasilöök..
Üsna valulik kogemus võitlejatele kes on kõvasti "õhku teinud" ning siis õkva AK-4 taha..
Pmts. täpselt sama probleem on .22LR laskma harjunud inimestel, kes satuvad sõjaväes, näiteks AK-4 operaatoriteks.
Eriti naljakas on lühikeste valangute teema.
-he not to go to war, she not to go to a dance.
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Olen seda meelt, et relva väliskuju ja nuppude asetus on ikkagi oluline, sest keskmine ajateenija ja kaitseliitlane tuleb laskma õpetada suhteliselt lühikese aja jooksul. M16 käsitsemine erineb oluliselt nii G 3 kui Galil ARi omast, samamoodi, nagu nende relvade vahel on erinevusi. Mulle väga tundub, et selle M16 ümberehitamise projekti taga on jälle see, et tehti midagi ära, sest teistel on ka midagi sellist või sattus keegi sobivat firmat teadma, oluliselt süvenemata, kas see ka mõistlik oleks. MILESi puudused on olemas, kuid plussid kaaluvad need üles, need kobrulehe taha kuuli eest varjuvad saaksid nagunii kiiresti otsa, reeglina esimene tabamus üksuse võitlejate pihta paneb varjumisse hoopis paremini suhtuma, sest siis saadakse aru, et näe, kuul ikkagi tapab. Sama kehtib ka paintballi ja FX moona kohta, mõned tabamused kintsudesse ja enam ei taha. Aitab lahingus verd säästa, sest meeskond on programmeeritud ettevaatlikuks.
Nii õhkrelvadel kui 22 LR kaliibril laskeväljaõppel on omad probleemid, kuid need on algõppeks ikkagi paremad, kui kohe alguses täiskaliibrit plärtsutada, 1 lasu hinna vahe on ikkagi müstiline ja relvade ümberehituse hind tuleb kiiresti tagasi. Teiseks on G3 suhteliselt mehine tagasilöök ja peale esimesi pauke ja ehmatust ning õlavalu läheb mitu salve, enne kui laskur hakkab taipama, et see ikka päriselt ei löö rangluud pooleks ja päästmisel oleks ikkagi mõistlik silmi lahti hoida. G 3 valanguga ei ole kindlasti nõrganärvilistele mõeldud tegevus. Sihitud tuld sellega ei tee, kattetuleks vahel vajalik.
Nii õhkrelvadel kui 22 LR kaliibril laskeväljaõppel on omad probleemid, kuid need on algõppeks ikkagi paremad, kui kohe alguses täiskaliibrit plärtsutada, 1 lasu hinna vahe on ikkagi müstiline ja relvade ümberehituse hind tuleb kiiresti tagasi. Teiseks on G3 suhteliselt mehine tagasilöök ja peale esimesi pauke ja ehmatust ning õlavalu läheb mitu salve, enne kui laskur hakkab taipama, et see ikka päriselt ei löö rangluud pooleks ja päästmisel oleks ikkagi mõistlik silmi lahti hoida. G 3 valanguga ei ole kindlasti nõrganärvilistele mõeldud tegevus. Sihitud tuld sellega ei tee, kattetuleks vahel vajalik.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Nuh, see on tegelikult ilus näide ministeeriumis ja peastaabis levivast arusaamast, et jagame mingid rondid kätte, saab edutabelisse linnukese ära teha ja asi valmis.Minu arvates baaslasketehnika jaoks ei ole vahet kas relva kuju on M16, AK47 või midagi kolmandat. Peaasi, et on reaalsed sihikud ja päästik. M16 on selline relv mida on meil piisavalt vähe ja millede jaoks muud mõistlikku kasutust on raske leida, ümberehituseks minu arvates hea valik.
Nagu eespool seletati, on asi vähe keerukam kui lihtsalt päästik ja sihikud.
M16-d võib mõnele sõbralikule arengumaale ära kinkida, saab veel poliitilisi plussegi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Leo, ma ei ole küll kindel,aga arvan, et nende M16 ümberehitusel võidakse Eesti ettevõtte poolt loodud tagasilöögimehhanismi, mis paigutatakse relvaluku asemele vms. Seega annab selle relvaga hästi reaalset tegevust imiteerida, eriti kui sinna paigaldada ka Miles. Ilmselt leiab selle ettevõtte googeldades üsna hõlpsasti.
Kui antud ettevõtet tutvustavat artiklit lugesin, oli juttu ka sellest, et ettevõttel juba kindlatele relva mudelitele väljatöötatud mehhanismid. Ilmselt on AR15 tüüpi relvad ettevõtte suurimaks kliendiks, iga uue mudeli väljatöötamine nullist olla hulga kallim,seega leiti M16 norm rakendus.
Samas on see vaid minu arvamus, mingit kinnitavat tõendit ei ole kuulnud ega näinud.
Trumm, kui Eestile antud M16A1 versiooni moonaerisus NATO 5,56mm' st välja arvata, siis miks seda relva maha teesd? Oled sellega palju kokku puutunud või niisama jutt?
Ise ütlen, et seni kuni paremat ei ole, siis on tegu kergele üksusele hea relvaga.
EDIT:
Googeldades leidsin selle toote üles -> http://eli.ee/products/1/recoil-simulation-equipment
Kui antud ettevõtet tutvustavat artiklit lugesin, oli juttu ka sellest, et ettevõttel juba kindlatele relva mudelitele väljatöötatud mehhanismid. Ilmselt on AR15 tüüpi relvad ettevõtte suurimaks kliendiks, iga uue mudeli väljatöötamine nullist olla hulga kallim,seega leiti M16 norm rakendus.
Samas on see vaid minu arvamus, mingit kinnitavat tõendit ei ole kuulnud ega näinud.
Trumm, kui Eestile antud M16A1 versiooni moonaerisus NATO 5,56mm' st välja arvata, siis miks seda relva maha teesd? Oled sellega palju kokku puutunud või niisama jutt?
Ise ütlen, et seni kuni paremat ei ole, siis on tegu kergele üksusele hea relvaga.
EDIT:
Googeldades leidsin selle toote üles -> http://eli.ee/products/1/recoil-simulation-equipment
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Mis moodi erineb M16 kasutades sihikupildi saamine, hingamise paikasättimine ja päästmine sellest olukorrast kui me kasutame AK4, Galil või mingit muud relva? Need asjad ei sõltu vinnastushoova asukohast või salve suurusest vaid on universaalsed oskused. Baaslaskeoskus, mis ei sõltu kasutatava relva mudelist.Leo kirjutas:M16 käsitsemine erineb oluliselt nii G 3 kui Galil ARi omast, samamoodi, nagu nende relvade vahel on erinevusi.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40239
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Hingamist ja sihikupilti saab paika sättida edukalt ka 20 eurose hiina õhupüssiga.
Lasketehnika põhialuseid simulaatoril pole vaja õppida, selleks on vaja kastitäis hiina õhupüsse, kastitäis kuule ja staabi printerist märklauad välja trükkida.
Lasketehnika põhialuseid simulaatoril pole vaja õppida, selleks on vaja kastitäis hiina õhupüsse, kastitäis kuule ja staabi printerist märklauad välja trükkida.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Tuleksin tagasi kapten Plankeni ja leitnant Eesmaa uurimustöö juurde, mis käsitles EKV laskeväljaõppe olevikku ja tulevikku.
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/s ... d=70300863
Läbi viidi 7 erinevat testi, mis andsid uurijatele kindlasti piisavat ainest analüüsi läbiviimiseks ja järeldustele jõudmiseks. Kui ohvitserid Planken ja Eesmaa satuvad lugema seda postitust või tunneb keegi foorumlastest neid, siis palun neile edasi anda minu ettepanek 8. testi läbiviimiseks. Kui selliseid teste on JUBA läbi viidud, siis oleks ka neist huvitav kuulda. Nimelt elab Soomemaal legend, et kunagi viidi seal läbi õppus "Sõjaväepolitsei jagu kaitsel". Õppusel olla kasutatud simulatsiooniveste. Õppuste kokkuvõtet tehes selgus, et suure osa jao poolt tekitatud kaotustest läksid selle koosseisus olnud täpsuslaskurile. Mehel oli see vana poltlukuga Tkiv85. Kui 8. testi läbiviimiseks saaks hankida simulatsioonivahendid Scoutsist ning ära mõõta jao laskmiste tulemused neid kasutades siis oleks kogutavast andmehulgast kooruv pilt märksa mitmekesisem, kui lihtsalt kogu jao tabamuste arv. Paneks esimese hooga vestid selga märklehtedele ainult tiirus läbiviidavale laskmisele. Hiljem teeks varitsuse laskmise jne. Kes (kuulipildur, täpsuslaskur, automaatur) tabas, kui palju tabas jne annaks mõtteainet edaspidiseks. Stopper kinni peale viimase "vastase" hävitamist.
Mis lugupeetud foorumlased arvavad?
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/s ... d=70300863
Läbi viidi 7 erinevat testi, mis andsid uurijatele kindlasti piisavat ainest analüüsi läbiviimiseks ja järeldustele jõudmiseks. Kui ohvitserid Planken ja Eesmaa satuvad lugema seda postitust või tunneb keegi foorumlastest neid, siis palun neile edasi anda minu ettepanek 8. testi läbiviimiseks. Kui selliseid teste on JUBA läbi viidud, siis oleks ka neist huvitav kuulda. Nimelt elab Soomemaal legend, et kunagi viidi seal läbi õppus "Sõjaväepolitsei jagu kaitsel". Õppusel olla kasutatud simulatsiooniveste. Õppuste kokkuvõtet tehes selgus, et suure osa jao poolt tekitatud kaotustest läksid selle koosseisus olnud täpsuslaskurile. Mehel oli see vana poltlukuga Tkiv85. Kui 8. testi läbiviimiseks saaks hankida simulatsioonivahendid Scoutsist ning ära mõõta jao laskmiste tulemused neid kasutades siis oleks kogutavast andmehulgast kooruv pilt märksa mitmekesisem, kui lihtsalt kogu jao tabamuste arv. Paneks esimese hooga vestid selga märklehtedele ainult tiirus läbiviidavale laskmisele. Hiljem teeks varitsuse laskmise jne. Kes (kuulipildur, täpsuslaskur, automaatur) tabas, kui palju tabas jne annaks mõtteainet edaspidiseks. Stopper kinni peale viimase "vastase" hävitamist.
Mis lugupeetud foorumlased arvavad?
Re: Kas tuleb teha muudatusi EKJ laskeväljaõppesse?
Viimases "Kaitse Kodu" numbris räägitakse ka laskmise põhitõdedest. Tasub lugeda ja mõelda, mida tehakse hästi ja mida võiks parandada iga KV/KL liige(reservväelane) oma laskeväljaõppes.
http://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaits ... 0/30719719
http://issuu.com/kaitse_kodu/docs/kaits ... 0/30719719
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist