Sõjaõigus

Sõjaväelised erialad. Elutsükkel väljaõppest kuni reservist kustutamiseni. Nii nippidest kui ka relvadest/vahenditest.
Vasta
affa
Liige
Postitusi: 282
Liitunud: 29 Jaan, 2021 12:15
Kontakt:

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas affa »

Paistab isegi kohalikus murdes olemas olevat:Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon
Artikkel 4

A. Sõjavangideks käesoleva konventsiooni tähenduses on järgmiste kategooriate isikud, kes on langenud vaenlase kätte:
(1) Konfliktiosalise relvajõudude liikmed, samuti nende relvajõudude koosseisu kuuluvate maakaitsevägede või vabatahtlike väeüksuste liikmed.
(2) Muude maakaitsevägede ja vabatahtlike väeüksuste liikmed, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumistest osavõtjad, kes tegutsevad oma territooriumil või väljaspool seda, ka juhul, kui see territoorium on okupeeritud. Sellised maakaitseväed või vabatahtlike väeüksused, sealhulgas organiseeritud vastupanuliikumised, peavad vastama järgmistele nõuetele:
(a) neid juhib isik, kes vastutab oma alluvate eest;
(b) nad kannavad kindlaid kaugelt eristatavaid eraldusmärke;
(c) nad kannavad relvi avalikult;
(d)nad järgivad sõjapidamise seadusi ja tavasid.
(3) Regulaarväe liikmed, kes on truudust vandunud valitsusele või võimule, keda neid vangis hoidev pool ei tunnusta.
(4) Relvajõudusid saatvad isikud, kes ei ole relvajõudude liikmed, nagu sõjalennukite meeskondade tsiviilliikmed, sõjakorrespondendid, varustajad, töö- või teenindusbrigaadide liikmed, kes vastutavad relvajõudude olme eest, eeldusel et neid on selleks volitanud relvajõud, keda nad saadavad.
(5) Konfliktiosalise kaubalaevastiku meeskondade liikmed, sealhulgas kaptenid, lootsid ja jungad, ning tsiviillennukite meeskonnad, juhul kui neil ei ole õigust veelgi paremale kohtlemisele vastavalt muudele rahvusvahelise õiguse normidele.
(6) Okupeerimata territooriumide elanikud, kes on vaenlase lähenemisel omal algatusel relvastunud, et osutada sissetungijale vastupanu ning kes ei ole jõudnud formeeruda regulaarväe üksusteks, eeldusel et nad kannavad relvi avalikult ning austavad sõjapidamise seadusi ja tavasid.
Värvitud tekstikatketest võiks järeldada, et vastase poolt vallutatud aladele jäänud vabatahtlikel on sõjavangi staatuse saamine keerulisem kui vaenuvägede vahelisel rindejoonel võitlevatel vabatahtlikel.
Kombatandiks olemise miinimumnõuete otsingud praegu veel jätkuvad.

Seniks võiks mõtteharjutusena proovida anda sõjaõiguslik hinnang pikemast lehejutust, mille autori meelsusele ja esitatud faktide algupärasusele ma siinjuures hinnangut ei anna, võetud sündmusele: https://saartehaal.postimees.ee/6621724 ... nte-vahele
Bruno Pao kirjutas:Üsna vererohke raamat puudutab ka lühidalt Ilbi kamba kohtumist kohalike jahimeestega Haeska ligidal Kuremäe külas Seljamäe talu juures 23. oktoobril 1949.

Tahaksin sellele sündmusele natuke teavet lisada. Esimetsavend Elmar Ilp oli kolme kaaslasega juba kaks päeva külas õlut joonud. Koos puudesaagimise talgulistega. Ta tantsis seal toas lõõtspilli saatel Reseedaga. Väsis ja otsustas magama heita. Enne seda korraldas ta kamba valvekorda, mida peeti õues. Iga kahe tunni tagant vahetusid Feliks Vahter, Kalev Kööp ja Reseeda Tomson. Hommikul, kui uduvinega kaetud metsast ja Valjala–Haeska poriselt teelt kuuldus võõraste meeste hääli, tõmbus Reseeda oma vahipostil pingule. Tema nägemisvälja ilmus alguses kaks meest.

Selle asemel, et hiilida tuppa ja äratada Ilp ja teised ning akna kaudu libiseda maja taha metsa, käratas mereväelase vormis naine vene keeles: “Stoi! Stoi! Siin julgeolek!” Jahimeheriietes Valjala miilitsavolinik Peeter Poopuu vastas hüüdega, et tema on miilitsavolinik. Ja Reseeda tulistas. Tabas jalga, mees kukkus. Ilp ja ta kaks kaaslast kargasid laskmise peale õue. Puhkes äge konflikt. Automaadid tärisesid. Jahimehed viskasid oma jahipüssid maha.

Reseeda tulistas miilitsavolinikku veel püstolist ja kargas talle saabastega näkku. Trampis laibal. Tapeti külanõukogu esimees Eduard Au (raamatus ekslikult Aus; muide, raamatus kohtab tihti vigu kohanimedes ja situatsioonide kirjeldustes) ja rahvakaitse mees Oskar Siiner. Viimane viidi maja taha, kus Feliks Vahter tulistas teda püstolist ja nooruke Kalev Kööp pidi kambas püsimiseks näitama oma pühendumist sellega, et lõi ohvrit veel kaks korda pussiga. Ilbi käsu peale pandi ellujäetud jahimehed teele pori sisse istuma. Ilp võttis laskemoona kaasa, kuid tagastas laadimata püssid. Ja meestele anti viimane käsk: kahe tunni jooksul mitte üks liigutus! Metsavennad kadusid tuttavaid radu pidi Kuruaru metsa.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas Veiko Palm »

Natuke aluste juurde tagasi - sõjaõigus kehtib ikkagi sõdivate riikide vahel. Sõjaõigus ei reguleeri riigi tegevust mitteriiklike moodustistega, sellistele konfliktidele see ei laiene. See on tume maa, või õigemini hall tsoon. Metsavendluse puhul on sõjaõiguse rakendamine väga hall ala, ma usun, et (rahvusvaheline) kohus võiks otsustada nii ja naapidi. Lisaks veel rahvusvaheline õigus maailmas eelmise sajandi 30-40-tel aastatel. Ma sinna eriti minna ei taha.

Kuid sõjaõiguse loomise aluspõhimõtted tasub üle korrata - tagada, et sõjas osalejaid (eelkõige regulaarüksused) oleksid kaitstud hilisemate sanktsioonide eest. Tagada, et võitlusvõimetud sõdurid oleksid kaitstud edasise vägivalla eest (ka sõjavangid), ning tagada, et tsiviilisikutele ja nende varale ei rakenduks tarbetut vägivalda.

Mitte-regulaarüksustega ongi kõige suurem vaidluskoht ja ala kõige hallim. Ega mingit kindlat ja lõpuni konkreetset piiri ei olegi võimalik tõmmata, kuid kolm reeglit on siiski olemas (ja siin ülalpool ka ülesloetud) - käsuahel (ja seega ka vastutus), eristatavus tsiviilelanikkonnast ning avalikult relvakandmine. Need peavad kogu aeg olemas olema, et "kvalifitseeruda" kombatandi kirjelduse alla. Kõige olulisem neist kolmest tundub olevat avalik relvakandmine, sest teisi nõudeid on sõjaõiguse teistes punktides pehmendatud. Selline küsitud situatsioon "öösel varitsuses, päeval põllul" ei ole kindlasti kombatandi kirjeldus. Öösel kinnipüütuna on võimalus saada kombatandi staatus (kuni vastupidist pole tõestatud), kuid päeval kinninabituna on tõenäolisem ikkagi tavalise kurhategija/terroristi silt. Ja sellega vastavalt ka siis kõik muu.

EDIT: siss, meil kaitseväes kasutatava mõistena, on ikkagi tavaline regulaarsõjaväe liige, kes lihtsalt tegutseb nö rindejoone taga.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas Veiko Palm »

Ja igaks juhuks veel lisalugemist https://www.riigiteataja.ee/akt/79264
tuuba
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 12 Okt, 2010 18:24
Asukoht: harjumaa

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas tuuba »

sõjaõigus kehtib ikkagi sõdivate riikide vahel
siit tekib mul järgmine küsimus: juhul,kui meil tekib sõjaline vastasseis idanaabriga ja selle käigus aktiviseeruvad kohalikud halli passi omanikud eesti vabariigi vastu, siis kuidas neid käsitleda? nad pole rangelt võttes ühegi riigi kodanikud,seega ei laiene neile sõjaõigus? elik "peldiku taha ja kuul pähe" oleks täiesti legaalne tegevus?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas Kriku »

Siin on juttu olnud rahvusvahelisest õigusest. Kellelegi peldiku taga kuuli anda ei võimalda ka Eesti siseriiklik õigus.
affa
Liige
Postitusi: 282
Liitunud: 29 Jaan, 2021 12:15
Kontakt:

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas affa »

affa kirjutas: ...Kas siss on kombatant?
affa kirjutas: ...siss on vastase poolt vallutatud alal vabatahtlik võitleja, kes kannab avalikult relva...
Veiko Palm kirjutas:...EDIT: siss, meil kaitseväes kasutatava mõistena, on ikkagi tavaline regulaarsõjaväe liige, kes lihtsalt tegutseb nö rindejoone taga.
https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/mil/siss/1
alaril on ka, vähemalt siseriiklikult rohkem õigus olnud, kui minul.
II jagu

VÕITLEJA JA SÕJAVANGI STAATUS

Artikkel 43. Relvajõud
...
3. Soodustamaks tsiviilelanikkonna kaitset sõjategevuse mõjude eest, peavad võitlejad rünnakus või rünnakut ettevalmistavas sõjalises operatsioonis osaleda end tsiviilelanikkonnast eristama. Arvestades siiski, et relvakonfliktides on olukordi, kus sõjategevuse laadi tõttu ei saa relvastatud võitleja end niiviisi eristada, säilitab ta võitleja staatuse eeldusel, et ta sellises olukorras kannab avalikult relvi:
(a) iga sõjalise kokkupõrke ajal; ja
(b) ajal, mil ta on vaenlasele nähtav, asudes positsioonile enne rünnakut, milles ta peab osalema.

Tegusid, mis vastavad käesoleva lõike nõuetele, ei peeta pettuseks artikli 37 lõike 1 punkti c tähenduses.
12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta

Ülalkirjutatu valguses sõnastan ümber: Vastase poolt vallutatud alal avalikult relva kandev vabatahtlik võitleja on kombatant.

Täiendus:
Veiko Palm kirjutas:Natuke aluste juurde tagasi - sõjaõigus kehtib ikkagi sõdivate riikide vahel. Sõjaõigus ei reguleeri riigi tegevust mitteriiklike moodustistega, sellistele konfliktidele see ei laiene...
Sõjaõigus ehk jah, aga värskeltloetu põhjal tundub, et Haagi ja Genfi dokumendid kehtivad ka rahva/rahvuse enesemääramisõiguse alusel tekkinud relvakonfliktides, kus ühte osapoolt/osapooli ei ole veel rahvusvaheliselt riigina tunnustatud.
tuuba
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 12 Okt, 2010 18:24
Asukoht: harjumaa

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas tuuba »

Kriku
Siin on juttu olnud rahvusvahelisest õigusest. Kellelegi peldiku taga kuuli anda ei võimalda ka Eesti siseriiklik õigus.
need halli passi omanikud kannavad relvi, kasutavad neid eesti vabariigi kodanike ja KV ja KL liikmete vastu aga samas ei kuulu ühegi riigi relvajõudude hulka kuid pooldavad avalikult EV sõjalist vastast...

mihuke seadus ja selle pügal siis neile kohaldub?

mu mäletamist mööda on igal EV kodanikul kohustus ära hoida/takistada kuriteo toimepanemist , seda ka relva abil , seega võiks ma neid ikkagi peldiku taga kostitada 9 grammi tinaga?
Viimati muutis tuuba, 05 Apr, 2021 12:53, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas Kriku »

tuuba kirjutas:mihuke seadus ja selle pügal siis neile kohaldub?
Karistusseadustik. Hädakaitse kohta on relvade alamfoorumis terve omaette pikk teema.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas Veiko Palm »

Kui "peldiku taga kuuli andmine" tähendab võitlusvõimetu inimese tapmist, siis seda ei luba mitte ükski seadus ning iga seaduse mõttes on see kuritegu.

Hädakaitse (ka enesekaitse) ning sõjas surmava jõu kasutamine peab lõppema kohe vahetult otsese ohu lõppemisega. Kui sind sündab pätt, siis päti maha löömine on teatud tingimustel aktsepteeritav ja ei ole seaduse mõistes karistatav, aga päti maha löömine siis, kui sa oled ta juba võitlusvõimetuks teinud, on igal juhul mõrv ja seadusega karistatav. Sarnaselt ka sõjakuritegu võitlusvõimetu vastase tapmine. Sõjaõiguses on siiski erand (ja laiem, kui tsiviilõiguses) - sõjaline sihtmärk on ka selline vastane, kes võib sulle hiljem ohtlikuks saada.
Viimati muutis Veiko Palm, 05 Apr, 2021 13:45, muudetud 2 korda kokku.
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas Veiko Palm »

tuuba kirjutas:need halli passi omanikud kannavad relvi, kasutavad neid eesti vabariigi kodanike ja KV ja KL liikmete vastu aga samas ei kuulu ühegi riigi relvajõudude hulka kuid pooldavad avalikult EV sõjalist vastast...
sellised inimesed võib sõjalise konflikti tekkides lihtsalt maha lasta, mingit õiguslikku probleemi sellega ei ole, olenemata sellest, mis pass neil on. Kõik inimesed, kes takistavad või ohustavad sõjaliste operatsioonide läbiviimist, on sõjalised sihtmärgid. Oluline on muidugi, et tegu on sõjalise konfliktiga - sinnamaani on tegemist (nii nagu Kriku ütles) ikkagi sisejulgeoleku probleemiga,
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas Veiko Palm »

affa kirjutas:Sõjaõigus ehk jah, aga värskeltloetu põhjal tundub, et Haagi ja Genfi dokumendid kehtivad ka rahva/rahvuse enesemääramisõiguse alusel tekkinud relvakonfliktides, kus ühte osapoolt/osapooli ei ole veel rahvusvaheliselt riigina tunnustatud.
no päris nii lihtne see pole, sealsamas on öeldud siiski
ka neid relvakonflikte, kus rahvad võitlevad koloniaalvõimu ja võõrvägede okupatsiooni, samuti rassistlike reþiimide vastu
ei ole lihtsalt blankotšekk enesemääramisõiguse kohta, vaid peab olema koloniaalvõim või rassistlik režiim (võõrvägede okupatsioon eeldab siiski riiklikku moodustist.
tuuba
Liige
Postitusi: 401
Liitunud: 12 Okt, 2010 18:24
Asukoht: harjumaa

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas tuuba »

Veiko Palm
Sarnaselt ka sõjakuritegu võitlusvõimetu vastase tapmine. Sõjaõiguses on siiski erand (ja laiem, kui tsiviilõiguses) - sõjaline sihtmärk on ka selline vastane, kes võib sulle hiljem ohtlikuks saada.
Tänud vastuse eest!

laiendaks siis oma arutluskäiku: on sõjaseisukord, toimub lahingutegevus, on kätte saadud mingi hulk vaenlase kasuks tegutsenud isikuid , kes ei kuulu vastase kombatantide hulka kuid olid relvastatud ja tegutsesid EV vastu.
minu allüksus vangistas nad, võttis ära relvad kuid ei oma võimalust neid valvata (peame edasi liikuma ,et täita ülesannet). selgelt on näha, et lähitulevikus, s.t. kohe kui me oleme edasi liikunud, hakkavad nad jälle sõdima meie , s.t.EV vastu.
kas sellisel juhul on mul õigus nad muuta võitlusvõimetuks ,kasutades letaalseid vahendeid?
bodom
Liige
Postitusi: 216
Liitunud: 01 Jaan, 2012 23:54
Kontakt:

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas bodom »

tuuba kirjutas:......selgelt on näha, et lähitulevikus, s.t. kohe kui me oleme edasi liikunud, hakkavad nad jälle sõdima meie , s.t.EV vastu.
kas sellisel juhul on mul õigus nad muuta võitlusvõimetuks ,kasutades letaalseid vahendeid?
Vastus ehk siis..
Veiko Palm kirjutas:...... Sõjaõiguses on siiski erand (ja laiem, kui tsiviilõiguses) - sõjaline sihtmärk on ka selline vastane, kes võib sulle hiljem ohtlikuks saada.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Sõjaõigus

Postitus Postitas Kriku »

Ei, sõjavange ei ole lubatud tappa ettekäändel, et pole hetkel võimalust korraldada nende valvet.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist