UKR teemas tuli kõnealla vanade CCCP aegsete rehvide kasutamine vene tehnika all, mis Ukrainasse jõudnud.
frantzus kirjutas:
saan AKF-i postitusest aru et "vuntsiti" komplekteeritud väeosa tehnikat. no sinna sattusid järelvaatajad ikka tihti. ega kogu väeosa tehnika ju igapäevaselt kasutusel olnud, ainult väike osa õppeprotsessis ja ülejäänud oli väeosa sisene nn NZ. aga kogu tehnika oli aktiivses lahinguvalmiduses, vähemalt paberite järgi
. aga kadreeritud väeosade kola ja lihtsalt ladudes vedelev NZ kola oli mõeldud mobiliseeritutega mehitada; ja see eeldab mobilisatsiooni. ja pilt on kindlasti kurvem kui riviväeosades; nii kaadrites kui tehnikas. meie pataljon oli mehitatud ca 70-80%. aga pealiku jutu järgi oleks üldise häire korral parimal juhul 60% liikvele läinud. tehnikat oli 100% aga mehi polnud nii palju kui vaja. ja välja pead minema ustaavi järgi komplekteeritud üksustega. osa mehi ja osa tehnikat jääb paratamatult maha.
NA-s oli n.ö. kahte erinevat sorti "zapas"-e ehk varusid.
NZ ehk "puutumatu tagavara" (НЗ - Неприкосновенный запас)
MZ ehk "mobilisatsiooni tagavarad" (МЗ - Мобилизационные запасы)
NZ oli ette nähtud vägede mobilisatsiooni (väeosad mis komplekteeriti n.ö. "täielikult" ainult sõja puhul) või täiendmobilisatsiooni (väeosad mida suurendati mobilisatsiooniga oma ettenähtud sõjaaja kooseisuni) korral kasutamiseks väeosa üleminekul rahuaja olukorrast sõjaolukorda. NZ sisu, olemus ja suurus arvutati väeosapõhiselt (või üksuse/formatsiooni põhiselt) spetsiaalsete sõjaaja mobilisatsiooniga täiendreservide moodustamise tabelite alusel. Igal väeosal/üksusel/formatsioonil oli oma NZ mis asus ja mida hoiustati väeosade/üksuste/jne juures. NZ jagati välja (võeti kasutusele) kohe sõjaolukorra alguses kas täiendreservi varustamiseks, või väeosa "nullist" formeerimisel. NZ olemasolu ja korrasoleku eest vastutas väeosa/üksuse jne juhtkond (ehk väeosa ise). NZ oli kaitstud riikliku saladuse "Salajane" või "Ainult ametkondlikuks kasutamiseks" pitseriga.
MZ mobilisatsioonivarud olid mõeldud sõja käigus kadude täiendamiseks ja vägede tehnikaga, toiduga, laskemoonaga jne varustamiseks kuni tööstuse mobiliseerimiseni/üleviimiseni sõjaolukorrale vastavaks. MZ arvelt varustati ka täiesti uusi sõjaolukorras formeeritavaid üksuseid, mis moodustati väljaspool ettenähtud mobilisatsiooniplaani (kui tekkis vajadus täiendavaid uusi väekontingente luua, mida varem polnud olemas). MZ oli riigireserv, mis oli spetsiaalselt loodud n.ö. sõja esimeste kuude/sõja alguse üleelamiseks. MZ asus eraldi (salajastes)ladudes, nende haldamiseks/valvamiseks jne olid moodustatud eraldiseisvad väeosad. MZ suurus ja olemus oli kaitstud riikliku saladuse "Täiesti salajane" pitseriga.
Väino kirjutas:
Akf Mees Varjust kirjutas:
Akf hjl85 kirjutas:
Orkide mlrs masinal all rehvid kirjaga made in ussr. No ei saa need kesta
See distants, mis GRAD'il vms'l vaja liigelda, kestavad väga hästi.
Omast praktikast - sõiduauto all, kus koormused on mõistagi teised, USSR'i rehviga ca 20 000km ring ei pruugi olla probleem.
ZIL 131'ga, sama aegse rehviga 5000 km probleemideta.
Nii, millal lõppes "vaba ja võitmatu", ehk minimaalselt kui vanad on need rehvid?
Kõnealune episood viitab IMHO sellele, et tehnika selliste rehvidega pärineb MZ ladudest ja varudest.
Kui tehnikast ja sõiduvahenditest rääkida, siis NZ korrasolekut kontrolliti pidevalt teatud ajavahemiku järel (olenes väeosast ja tehnikast).
Ma ei tea ettenähtud ja määratud ajavälpa, aga nt meil aeti kogu NZ tehnika vähemalt korra aastas korraks pukkidelt maha ja liikvele. Või ei aetud liikvele aga pandi vähemalt käima. Vajadusel vahetati akud, õlid ja kütus paagis, lageda taeva all seisval ratastehnikal värviti rehve "hõbedavärviga", roostes kohti plätserdati vahel üle jne.
Mingi lolluse eest karistusena määrati tihti just selliste tööde tegemine, seega vahel võis neid plätserdajaid näha kuus mitu korda, vahel korra paari kuu tagant. NZ korrasolekut minu mäletamistjärgi kontrolliti tihedamalt kui MZ ladudes seisva tavaari korrasolekut. Meie väeosa NZ kanti maha mingi ca 10 aasta pärast isegi siis, kui see liikunud polnud ja mis sobis, anti üle "rahvamajandusele", mis "rahvamajandusele" ei sobinud, lükati kusagile MZ lattu. Käisin ise korduvalt uut NZ tehnikat väeosale toomas, kui vana maha kanti. Väeosast demblisse minnes pidi vana prizõv uutele ajateenijatele üle andma ka (töökorras) NZ. Vahel muidugi anti üle ka mittekorras NZ mis paberite järgi oli justkui korras. Selleks pidi "määrima" NZ eest vastutavat prapporit ja seda sai teha ainult siis, kui selle prapporiga olid head suhted ja puudused ei olnud väga suured.
MZ ladudes tehti vahel "välkkontrolle".... kui mõni ülemus millegi peale vihastas ja otsustas nöökida, või tuli kusagilt kõrgemalt poolt järjekordse "hoogtöö korras" käsk... ehk avastati, et krt juba nii ja nii mitu aastat pole seal kusagil asju kontrollitud. MZ tehnika eti kontrolli käigus garaažidest/ladudest välja rivvi. Tehnika mis ei liikunud lohistati ja pukseeriti tihti lihtsalt niisama välja, et justkui ise on sõitnud ja pärast jälle lohistati samamoodi tagasi. Kui sellist MZ tehnikat oli vähe, mida liikuma (ülevaatusel n.ö. rivvi) ei saadud, siis neid ikka jooksvalt ka putitati (ja kanti maha, kui teatud aeg tootmisaastast alates juba möödas oli). Kui aga sellist tehnikat oli palju, siis tihti peale anti küll käsk tehnika korda teha, aga see jäi venima ja venima... kuniks unustati järgmise korrani. Üldjuhul siis tegeles sellega kordusõppuste seltskond... no ja see ütleb samuti nii mõndagi.
ma millegipärast kaldun arvama, et VF armees käivad asjad suures osas samamoodi edasi. Võibolla eliitväeosades on asjad korras (üldiselt olid ka NA-s).
***
Meie väeosa NZ-ga seoses ka üks mälestus.
Mingi laoangaari taga platsil seisis meil "pukkidel" muuhulgas ka üks GAZ-66 staabiauto. Ise tõin selle tuttuuena Moskva sõjaväeringkonna kesklaost.
Üks autoroodu autojuht jättis külmade tulekul oma GAZ-66 radikasse vee sisse ja lõi mootoriploki lõhki.
Vennad niblisid NZ staabika pealt n.ö. "SALAJA"! mootori maha ja panid selle lõhkikülmunud GAZ-66 peale. "Salaja" tähendab seda, et roodukas sellest ei teadnud. Külla aga teadis isikkooseis, karauul (kes NZ-d valvas) ja NZ eest vastutav prappor. Ma ei tea kuidas ja keda nad seal "määrisid", aga nad said kokkuleppele, et vahetavad mootori ära, viivad lõhkise plokiga mootori kusagile keevitamisele ja panevad siis pärast selle keevitatud plokiga mootori NZ staabika peale.
Midagi läks aga viltu. Ma ei mäleta, mis, kas ei saanud keevitamisest asja või oli mingi muu teema, aga NZ staabikale mootorit tagasi peale ei saadud.
NZ prappor muutus kole närviliseks ja kurjaks ning andis käsu kasvõi läbi ussi m**** see mingi töötav mootor NZ staabika peale organiseerida.
Meil oli teiselpool väeosa territooriumi ümbritsenud aeda üks raudtee konvoiväeosa. Kohapeal olid ainult mõned ohvitserid ja kevadeti ning sügiseti mingi kuu aega uued kutsealused väljaõppel. Ülejäänud aja oli väeosa isikkooseis "ratastel" ja saatis erinevaid rongiešelone mööda NSVLiitu. Demblisse minnes tilkusid väeossa tagasi, muidu oli seal pks suur tühjus.
Ja neil seisis kohe meie aia ääres, raudteeväeosa lao jms hoonete taga varjus üks NZ GAZ-66.
Autoroodu duhhid peksti paaril öösel üles ja kupatati sealt mootorit hankima
Ma ei mäleta kui mitu ööd nad seal käisid ja mis vahenditega või kuidas, aga selle mootori nad sealt ära tõid!
Kusjuures osa meie ja raudteelaste vahelisest aiast oli betoonpaneelidest (just selle naaberväeosa NZ juures) ja osa (vähe eemal) oli võrkaed, kuhu lõigati megaauk sisse... nagu oleks sealt tankiga läbi sõidetud....
Jälgede likvideerimiseks käisid duhhid veel mitu ööd pärast vargust seda aeda taastamas selliselt, et "mittemidagi poleks arusaada".
Kuna see juhtus minu ajateenistuse suht lõpuosas, siis ma ei tea mis sellest edasi sai ja kas üldse midagi sai.
Logi sisse
Registreeru
KKK
Otsi
Kasutajad
