Nüüd siis viimaks selge millega tegu... Igla-S/SA-24 Grinch.vetewana kirjutas:Huvitav, mis selle Liibüa õhutõrje riistapuu täpne markeering võiks olla?
Kuivõrd Reuters unustas "punase kaardi" uudisest Norra kaitsejuhtidele rääkida siis kaks F-16 läksid Liibüa suunas lendu veel samal õhtul.Tõsi pöördusid teh. rikke tõttu Kreetale tagasi.Lemet kirjutas:Kuus Norra õhujõudude hävitajat F-16 on riigi kaitsejõudude juhi Grete Faremo otsuse põhjal toodud tagasi koju. Ministri sõnul on Norra võimude taoline samm seotud määramatusega operatsiooni juhtimise osas. Esmaspäeval enne seda teatas Prantsusmaa välisminister, et "koordineerib tegevust Washington tihedas koostöös Prantsusmaa ja Suur-Britanniaga..."
http://www.ng.ru/nvo/news/2011/03/21/1300730146.html
Seega ehk ei olnud Mistral KMini poolt kõige parem hankeotsus, seda enam, et:Both ATLAS and ALBI launchers are fitted with a 4th generation IR thermal sight which allows for detection of aerial targets at ranges in excess of 15km, and optionally, with an autonomous, state-of-the-art Identification Friend-or-Foe (IFF) device. They may be co-ordinated with a MISTRAL Co-ordination Post (MCP).
Huvitav kuidas EKVs nende hanke võitvate relvade valik käib- kas ainult relvamessil aetud magusa jutu ja paberil olevate andmete põhjal või võetakse igast konkureerivast relvast proovilaskmisteks teatud väike seeria.According to Agency for Defense Development officials, the missile is superior to the American FIM-92 Stinger or the French Mistral in hit probability, price and portability, the systems it is intended to replace.
mitme aasta pärast see relvastusse võetakse? mis seni teha, suuri ragulkasid? mis ajaks lõuna-korea ekspordipaketi kokku saab? mis vastuostu nad eestilt teeksid? miks ta kohe kindlat parem on? päris mitmed lõuna-korea uusimad süsteemid on suht-koht mitte kõige viimane sõna. näit. nende liikursuurtükid K-9 on praktiliselt samade andmetega, mis briti AS-90, kuid 15 aastat hiljem tehtud, nende kopteri projekt on 80-date aastate prantsuse kopteritehnoloogia nati upgradetud variant jne. K-2 on jah tipptase, kuid millise hinnaga? T-50/A-50 on 1970-alguses projekteeritud F-16 light-variant jne..Tiam kirjutas:See, et Igla/SA-24 on parem portatiivne ÕT süsteem kui Mistral või Stinger oli tegelikult juba suht suure kindlusega ennem väidetav. Nimelt Lõuna-Korea, kelle relvastuses on nii Mistrali (400 laskeseadet), Igla-1E kui Stinger raketid otsustas pärast katsetusi mõlemat relvasüsteemi asendama mõeldud kohalikult toodetava ChironiÕT süsteemi puhul kasutada just venelastelt sisse ostetud SA-24 IR-seekeri tehnoloogiat. Toodeti neid siis kokku 2000 ühikut. Liibüa näide näitab, et portatiivsed lühimaa ÕT süsteemid muudavad elu raskeks isegi Lääne high-tech lennuvägedel sundides neid lendama kõrgusel üle 3500m, mille puhul on nad kergemini haavatavad keskmaa ÕT poolt ning mitte nii efektiivsed leidma maal paiknevaid sihtmärke.
Liskas on sellele Chiron ÕT süsteemil standardvarustusena integreeritud NATO standarditele vastav IFF süsteem, seega poleks seda ohtu, et kaur3 sissiüksused NATO kotkaid alla hakkaks tooma. Seda enam, et Mistrali puhul on IFF "lisavarustuses":
Seega ehk ei olnud Mistral KMini poolt kõige parem hankeotsus, seda enam, et:Both ATLAS and ALBI launchers are fitted with a 4th generation IR thermal sight which allows for detection of aerial targets at ranges in excess of 15km, and optionally, with an autonomous, state-of-the-art Identification Friend-or-Foe (IFF) device. They may be co-ordinated with a MISTRAL Co-ordination Post (MCP).
Huvitav kuidas EKVs nende hanke võitvate relvade valik käib- kas ainult relvamessil aetud magusa jutu ja paberil olevate andmete põhjal või võetakse igast konkureerivast relvast proovilaskmisteks teatud väike seeria.According to Agency for Defense Development officials, the missile is superior to the American FIM-92 Stinger or the French Mistral in hit probability, price and portability, the systems it is intended to replace.
Miks on vaja sedavõrd imelikku juttu ajada ilma ise kordagi kasvõi minu enda postituses toodud lingile klikkamata. Chironi on toodetud 2000 ühikut ja see on täiemahulises tegevteenistuses alates aastast 2005 (sellel aastal jõudis lõpuni 2000 ühikulise seeria tootmine, esimesed raketid jõudsid tegevteenistusse muidugi varem, kui mälu ei peta siis juba 2001 või 2002) . Korealased omades oma relvastuses nii Lääne seda tüüpi lahendusi (Stinger ja Mistral) ning Ida lahendusi (Igla-1E) korraldas võrdlevaid laskmisi, kus näitas Chiron paremust nii tabamisprotsendilt kui ka segamismeetodite suhtes. Lisaks on ta per tükk odavam kui Mistral ning Stinger. Need ekspordigarantii teemad olid ju eelmine aasta seoses Prantsusmaaga üleval, et me ei ole neid suutnud ära kasutada, sest eesti ei tooda midagi, mida prantslastel vaja oleks.vk1 kirjutas:mitme aasta pärast see relvastusse võetakse? mis seni teha, suuri ragulkasid? mis ajaks lõuna-korea ekspordipaketi kokku saab? mis vastuostu nad eestilt teeksid? miks ta kohe kindlat parem on? päris mitmed lõuna-korea uusimad süsteemid on suht-koht mitte kõige viimane sõna. näit. nende liikursuurtükid K-9 on praktiliselt samade andmetega, mis briti AS-90, kuid 15 aastat hiljem tehtud, nende kopteri projekt on 80-date aastate prantsuse kopteritehnoloogia nati upgradetud variant jne. K-2 on jah tipptase, kuid millise hinnaga? T-50/A-50 on 1970-alguses projekteeritud F-16 light-variant jne..Tiam kirjutas:See, et Igla/SA-24 on parem portatiivne ÕT süsteem kui Mistral või Stinger oli tegelikult juba suht suure kindlusega ennem väidetav. Nimelt Lõuna-Korea, kelle relvastuses on nii Mistrali (400 laskeseadet), Igla-1E kui Stinger raketid otsustas pärast katsetusi mõlemat relvasüsteemi asendama mõeldud kohalikult toodetava ChironiÕT süsteemi puhul kasutada just venelastelt sisse ostetud SA-24 IR-seekeri tehnoloogiat. Toodeti neid siis kokku 2000 ühikut. Liibüa näide näitab, et portatiivsed lühimaa ÕT süsteemid muudavad elu raskeks isegi Lääne high-tech lennuvägedel sundides neid lendama kõrgusel üle 3500m, mille puhul on nad kergemini haavatavad keskmaa ÕT poolt ning mitte nii efektiivsed leidma maal paiknevaid sihtmärke.
Liskas on sellele Chiron ÕT süsteemil standardvarustusena integreeritud NATO standarditele vastav IFF süsteem, seega poleks seda ohtu, et kaur3 sissiüksused NATO kotkaid alla hakkaks tooma. Seda enam, et Mistrali puhul on IFF "lisavarustuses":
Seega ehk ei olnud Mistral KMini poolt kõige parem hankeotsus, seda enam, et:Both ATLAS and ALBI launchers are fitted with a 4th generation IR thermal sight which allows for detection of aerial targets at ranges in excess of 15km, and optionally, with an autonomous, state-of-the-art Identification Friend-or-Foe (IFF) device. They may be co-ordinated with a MISTRAL Co-ordination Post (MCP).
Huvitav kuidas EKVs nende hanke võitvate relvade valik käib- kas ainult relvamessil aetud magusa jutu ja paberil olevate andmete põhjal või võetakse igast konkureerivast relvast proovilaskmisteks teatud väike seeria.According to Agency for Defense Development officials, the missile is superior to the American FIM-92 Stinger or the French Mistral in hit probability, price and portability, the systems it is intended to replace.
ps. - mis masinate vastu see Chiron prohekteeritud on? põhja-korea Q-5 ründelennukid, Mi-4 kopterid, 200(!) An-2, käputäis Su-25 + mõned Mi-24 ei vaja tõrjumiseks erilist tehnoloogilist läbimurret.
the best is worst enemy of good enough
Tiam kirjutas: Miks on vaja sedavõrd imelikku juttu ajada ilma ise kordagi kasvõi minu enda postituses toodud lingile klikkamata. Chironi on toodetud 2000 ühikut ja see on täiemahulises tegevteenistuses alates aastast 2005 (sellel aastal jõudis lõpuni 2000 ühikulise seeria tootmine, esimesed raketid jõudsid tegevteenistusse muidugi varem, kui mälu ei peta siis juba 2001 või 2002) . Korealased omades oma relvastuses nii Lääne seda tüüpi lahendusi (Stinger ja Mistral) ning Ida lahendusi (Igla-1E) korraldas võrdlevaid laskmisi, kus näitas Chiron paremust nii tabamisprotsendilt kui ka segamismeetodite suhtes. Lisaks on ta per tükk odavam kui Mistral ning Stinger. Need ekspordigarantii teemad olid ju eelmine aasta seoses Prantsusmaaga üleval, et me ei ole neid suutnud ära kasutada, sest eesti ei tooda midagi, mida prantslastel vaja oleks.
wiki ütleb 2000tk. ordered, delivery in near future. kas ta nüüd teistest parem on, on ju vaid müüjate endi väide. meile irrelevantne, kuna siin kandis ei ole sellel raketil mingit läbilööki, pole eestil ka kellegiga kahasse seda osta, ja meie Mistrali ost on ju tehtud selle mõttega, et kui vaja, siis rakette ja taburette saame ´´iga kell´´juurde küsida/laenata jne. oma liitlastelt NATOs. korea raketti pead sa küsima koreast , kas siis laenuks või järelmaksu peale. muide ka seesama rakett on ikka taburettrakett, mistõttu kaob väidetav eelis mobiilsuses. omamaise raketi point on ikka see, et kas ta nüüd just niiväga parem on , aga teatavatest numbritest alates tasub oma projekt ära, kuna arendab tööstust, toob ekspordiga võib-olla rahagi sisse jne. P.-Korea Air Farce vastu oleks neil Stingeri vanemadki mod.id küll ja küll
Ja ehk kui midagi niiiiiiiiiiiiiiiiiii kindlalt väidad, siis ehk vaataks enne igaks juhuks faktid ka üle:
K9 Thunder vs AS-90: sinu argumendid ei päde sest, sest:
K9 tuleulatus BB moonaga 41km vs 30km sama moonaga. K9 mobiilsus parem. Hind per tükk K9 puhul kõvasti madalam kui AS-90-l. Huvitam miks türklased sisuliselt K9 (suures osas nende Firtina on K9) valisid aga mitte Pzh2000.
tuleulatus? võin eksida, kuid minu teada, see number ei ole mitte sama moonaga. 52 cal. ja 39cal. lasevad üht sama moona ikka ühe ja sama kaugusele. st. Pzh-2000 ja meie FH-70 lasevad üht sama moona ühekaugusele. erimoonaga jah, saavutakse teised numbrid.
lisaks on korea haubits aeglasema burst fire-ga, ilma lisageneraatorita, minu teada pole ka primer magazine, pole ka toru jahutust, mistõttu langeb laskekiirus just nende vägevamate laengutega, suhteliselt pikk time into action , brittidel väidetavalt masina seismajäämisest kolmanda lasu sooritamiseni 37 sekundit. eks see paneb (ka türklastele) hinna paika....
K21 vs Puma:
Sakslased ka ise öelnud, et need kaks masinat on oma võimekuselt suhteliselt võrdsed. Vahe on selles, et K21 maksab 2.2 miljonit € samas kui Puma 7 miljonit €. Sakslamaal on käinud süüdistused, et see Puma on varjatud subsiidium KMW-le.
nagu ka enamus korea projekte?
T-50 on advanced taseme õppelennuk ja selles rollis maailmas üks parimaid. Ma ei saa aru miks siin kriitikat pilduda......esimesed sammud oma kodumaise lennukitööstuse ehitamiseks. Asi on kiiresti arenemas vaata või Indoneesiaga sõlmitud lepingut ja arvatavasti ka Türgit kaasavat lepingut L-Koreas 4+++gen ja 5gen vahele jääva lennuki arendamiseks programminimega KFX. Tootmises peaks see masin olema 2020. Indoneesia on juba sinna üle kahe miljardi USD alla pannud ning Türgit võib kindluse mõttes projektis osalemist kaaluma panna F-35 oodatust kallimaks osutunud hind (2x üle plaanitu)
võimalik. 3 riiki, kellel kõigil puudub igasugune lennukiehituse kogemus, ehitavad 2020-ks võibolla valmis lennuki, mis oli mujal lendamas 1990-date lõpus-2000. algul. ja ma ei mõtle seda ilkumisena, vaid konstanteeringuna
Helikopteritest rääkides näitad sa jälle oma ajakohaseid teadmisi.... Selle masina juures tootmine 100% L-Koreas ja üle 50% R&D käis samuti Lõuna-Koreas. Seega ei saa väita, et tegemist oleks mingi vananenud kopteri ülevõtmisega Euroopast.
khm...Puma...., ning sinu enda lingilt ´´The aircraft bears a striking resemblance to the Puma, indeed many of the new systems developed for the KUH have been tested on a Puma at the Eurocopter plant in Marignane.´´ . kusjuures, kui hind oleks konkurentidest tunduvalt odavam, siis see projekt oleks neist korea omadest vast kõige asjalikum
Venelastelt sisse ostetud S-300 ja S-400 tehnoloogia on nad suutnud Patriti sisse ostmise asemel luua oma enda kohalikult toodetud maailmatasemel kaugmaa ÕT süsteemi.
see võib küll olla asjalik. ei oska kommenteerida
Illustreerivat videomaterjali:
KAI Surion
Viimase 5 aasta peamised militaartehnoloogia projektid L-Ks
Chiron
Korea S-300 / S-400 hübriid
vk1 kirjutas:Tiam kirjutas: Miks on vaja sedavõrd imelikku juttu ajada ilma ise kordagi kasvõi minu enda postituses toodud lingile klikkamata. Chironi on toodetud 2000 ühikut ja see on täiemahulises tegevteenistuses alates aastast 2005 (sellel aastal jõudis lõpuni 2000 ühikulise seeria tootmine, esimesed raketid jõudsid tegevteenistusse muidugi varem, kui mälu ei peta siis juba 2001 või 2002) . Korealased omades oma relvastuses nii Lääne seda tüüpi lahendusi (Stinger ja Mistral) ning Ida lahendusi (Igla-1E) korraldas võrdlevaid laskmisi, kus näitas Chiron paremust nii tabamisprotsendilt kui ka segamismeetodite suhtes. Lisaks on ta per tükk odavam kui Mistral ning Stinger. Need ekspordigarantii teemad olid ju eelmine aasta seoses Prantsusmaaga üleval, et me ei ole neid suutnud ära kasutada, sest eesti ei tooda midagi, mida prantslastel vaja oleks.
wiki ütleb 2000tk. ordered, delivery in near future. kas ta nüüd teistest parem on, on ju vaid müüjate endi väide. meile irrelevantne, kuna siin kandis ei ole sellel raketil mingit läbilööki, pole eestil ka kellegiga kahasse seda osta, ja meie Mistrali ost on ju tehtud selle mõttega, et kui vaja, siis rakette ja taburette saame ´´iga kell´´juurde küsida/laenata jne. oma liitlastelt NATOs. korea raketti pead sa küsima koreast , kas siis laenuks või järelmaksu peale. muide ka seesama rakett on ikka taburettrakett, mistõttu kaob väidetav eelis mobiilsuses. omamaise raketi point on ikka see, et kas ta nüüd just niiväga parem on , aga teatavatest numbritest alates tasub oma projekt ära, kuna arendab tööstust, toob ekspordiga võib-olla rahagi sisse jne. P.-Korea Air Farce vastu oleks neil Stingeri vanemadki mod.id küll ja küll
Vaata ehk millal see 2000tk delivery underway in near future ka öeldud on- 2006. 2007 a lõpuks olid need 2007 relva ROK armeel olemas.
Ja ehk kui midagi niiiiiiiiiiiiiiiiiii kindlalt väidad, siis ehk vaataks enne igaks juhuks faktid ka üle:
K9 Thunder vs AS-90: sinu argumendid ei päde sest, sest:
K9 tuleulatus BB moonaga 41km vs 30km sama moonaga. K9 mobiilsus parem. Hind per tükk K9 puhul kõvasti madalam kui AS-90-l. Huvitam miks türklased sisuliselt K9 (suures osas nende Firtina on K9) valisid aga mitte Pzh2000.
tuleulatus? võin eksida, kuid minu teada, see number ei ole mitte sama moonaga. 52 cal. ja 39cal. lasevad üht sama moona ikka ühe ja sama kaugusele. st. Pzh-2000 ja meie FH-70 lasevad üht sama moona ühekaugusele. erimoonaga jah, saavutakse teised numbrid.
lisaks on korea haubits aeglasema burst fire-ga, ilma lisageneraatorita, minu teada pole ka primer magazine, pole ka toru jahutust, mistõttu langeb laskekiirus just nende vägevamate laengutega, suhteliselt pikk time into action , brittidel väidetavalt masina seismajäämisest kolmanda lasu sooritamiseni 37 sekundit. eks see paneb (ka türklastele) hinna paika....
39cal ja 52cal peakski ju kasutama kumbki oma toru jaoks optimeeritud moona- siis tulevad ka erinevused välja. suhteliselt pikk time into action- K9 tootja Samsung Techwin annab praktilise time in actionina alla 30s???? Hummel võib mind parandada, aga kas tavaliselt kaliibri suurendamine ei too automaatselt kaasa langeva burst fire määra
K21 vs Puma:
Sakslased ka ise öelnud, et need kaks masinat on oma võimekuselt suhteliselt võrdsed. Vahe on selles, et K21 maksab 2.2 miljonit € samas kui Puma 7 miljonit €. Sakslamaal on käinud süüdistused, et see Puma on varjatud subsiidium KMW-le.
nagu ka enamus korea projekte?
Palun viita selle "nagu ka enamus korea projekte?" subsiidiumi kohta- muidu on see 100% puhas pläma. Mina rajanesin om väljaütlemistel selles mis KMWle Pumaga seoses Bundestagis ette on visatud. ROK on just selles osas kiidetud, et kogu arendustöö riigi koordineeritud (ADD) ja tootmine viidud siis tööstusettevõtetesse ära määratud tööstuse keskmisest tuletatud kasumimarginaali piiranguga (7%). Arvestades K21 2.2 vs Puma 7 miljonit € ja enam vähem võrdset võimekust ei jää ROK masinal subsiidiumiks küll palju ruumi. Ka vanaisa reinkarnatsioon Leo 2A7 on kallim kui K2 BP (tootmisseeriata hind peaks alla 5 miljoni USD jääma)- mõtle sellele.
T-50 on advanced taseme õppelennuk ja selles rollis maailmas üks parimaid. Ma ei saa aru miks siin kriitikat pilduda......esimesed sammud oma kodumaise lennukitööstuse ehitamiseks. Asi on kiiresti arenemas vaata või Indoneesiaga sõlmitud lepingut ja arvatavasti ka Türgit kaasavat lepingut L-Koreas 4+++gen ja 5gen vahele jääva lennuki arendamiseks programminimega KFX. Tootmises peaks see masin olema 2020. Indoneesia on juba sinna üle kahe miljardi USD alla pannud ning Türgit võib kindluse mõttes projektis osalemist kaaluma panna F-35 oodatust kallimaks osutunud hind (2x üle plaanitu)
võimalik. 3 riiki, kellel kõigil puudub igasugune lennukiehituse kogemus, ehitavad 2020-ks võibolla valmis lennuki, mis oli mujal lendamas 1990-date lõpus-2000. algul. ja ma ei mõtle seda ilkumisena, vaid konstanteeringuna
Näitab, et sa ei ole siin asjast aru saanud- 5 GEN lennuk 2020: Jaapan, Venemaa-India, Hiina, USA, ja L-Korea. Pole paha seltskond kuhu kuuluda. Ja kui Türgi ja Indoneesia kaaluvad superriik USA F-35-e KFX asendamist päris tõsiselt, siis sinu argumendi põhjal kaks võimalust a) USA lennukiarendus alaarenenud ajaga või b)ROK see tase ei olegi nii kehv. Seda enam, et F-35 tootmisesse minek lükkub ja lükkub aina edasi- seega see 1990 lõpp ja 2000 algus küll enam ei päde.
Helikopteritest rääkides näitad sa jälle oma ajakohaseid teadmisi.... Selle masina juures tootmine 100% L-Koreas ja üle 50% R&D käis samuti Lõuna-Koreas. Seega ei saa väita, et tegemist oleks mingi vananenud kopteri ülevõtmisega Euroopast.
khm...Puma...., ning sinu enda lingilt ´´The aircraft bears a striking resemblance to the Puma, indeed many of the new systems developed for the KUH have been tested on a Puma at the Eurocopter plant in Marignane.´´ . kusjuures, kui hind oleks konkurentidest tunduvalt odavam, siis see projekt oleks neist korea omadest vast kõige asjalikum
Loe korra veel mu algne postitus läbi- see on Eurocopteri ja KAI ühisprojekt, kus KAI R&D oli üle 50%. Eurocopter kasutas oma välja töötatud sõlmede alusena Puma mudelit- siit ka sarnasus. Eurocopter ja KAI peavad läbirääkimisi, et Eurocopter saaks seda ühismudelit mujal maailmas kui Puma järgmist põlvkonda turustada. Kogu juhtimiselektroonika, kere komposiitstruktuurid, mootorid, ülekanded jne on uuel projektil täiesti teised kui vanal Pumal.
Venelastelt sisse ostetud S-300 ja S-400 tehnoloogia on nad suutnud Patriti sisse ostmise asemel luua oma enda kohalikult toodetud maailmatasemel kaugmaa ÕT süsteemi.
see võib küll olla asjalik. ei oska kommenteerida
Illustreerivat videomaterjali:
KAI Surion
Viimase 5 aasta peamised militaartehnoloogia projektid L-Ks
Chiron
Korea S-300 / S-400 hübriid
kaheldava väärtusega uudis. ega seal läänes islami rühmistustel vahet ei tehta, üks alqaeda ja taleban kõik nende jaoks.vetewana kirjutas:Al-Qaeda poisid tegid väidetavalt Liibüa relvalaod Strela-2M rakettidest tühjaks. Nüüd siis hakkavad NATO kopterid Afganistaanis alla kukkuma?
http://www.news.com.au/breaking-news/al ... z1Hffm5oRa
Kasutajad foorumit lugemas: mauser ja 23 külalist
