See plutooniumi lepe... Refereerin raadio Svoboda saadet, kus sellest juttu.
Algus on see, et plutooniumi looduses ei eksiteeri, ta on kunstlikult tehtud. Kokku on teda tehtud umbes 100 tonni ja kumbki pool pidi hävitama 34 tonni. Miks hävitama? Et ei saaks uusi tuumalõhkepäid teha. Protsess pidavat olema selline, et vanadest võetakse see koos rikastatud uraaniga välja ja seda saab kasutada uute valmistamisel. NB. Kui siin kunagi kuskil oli juttu, et tuumalõhkepead aeguvad, siis ei aegu uraan ja plutoonium, vaid need, mis aitavad neil seal stabiilsena ja aktiivsena püsida. Radioaktiivsetel ainetel on palju vastikuid omadusi, alates söövitavast... ühesõnaga, neid niisama säilitada väga keeruline ja väga kallis, reaktorites seda ka ei kasutada, miks? Sest ta on nii kuradi kallis, keegi ei tulnud selle peale, et miljardite eest ta valmis teha ja siis temaga ahju kütta. Projekt isegi veel ei ole töös, venelased said 300 miljonit, ehitasid valmis kiirete neutronite reaktori, millega saab plutooniumist lahti, tehakse jälle madalam aine uraan, mida saaks siis kasutada reaktorites... Amid aga on reaktoriga maadelnud aastaid, pidi käiku minema 2018, kas läheb, keegi ei tea, sest raha ei pidavat eelarves selleks olema. eks näis.
Las keegi targem parandab...
Link
http://www.svoboda.org/a/28030711.html
Tegelikult on asjalood natuke keerulisemad kui lihtne vene tuumarelvade lõpp.
Asi on selles, et NSVL-s oli tuumajaamade süsteemi üks ülesanne tootma tuumarelvaplutooniumi (läänes peeti selleks eraldi reaktoreid).
Need tuumajaamad, v.a need, mis jäid väljaspoole VF territooriumi (Ignalina, Tsenobõl jt) ju vuravad kogu aeg edasi, sest elektrit on ikka vaja.
Samamoodi tekib see 20 tonni plutooniumit igal aastal (mis peale täiendavat töötlust tuumarelvadeks tehakse).
See vanade isotoopide likvideerimine on lihtsalt valge inimese mure, et need ei vedeleks kuskil looduses ega ei satuks ISISe taoliste kätte.
Venelased vedeldaks taolisi asju lihtsalt metsas (pooleldi uppunud tuumaallveelaevad Koola poolsaade lahtedes) või viskaks kuskile järve.
Vene tuumatümikale antud koostöö katkestamine (või USA raha kinnikeeramine) mõistagi efekti ei oma - kannatab lihtsalt loodus (nt plutoonium on hiigelpika poolestusajaga) ja see sodi võib sattuda soovimatute isikute kätte.
Vene inimene on taolisi probleeme seni lahendanud lihtsalt, a pofik, kallame nt merre. Või matame maha. Siberis on mitmel pool analoogsed tuumakõrbed nagu Tsernbõlis, kus värk kiirgab veel sajandeid ning vesi viib seda soga aegamisi põhjavette ning veekogudesse.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.