Lothabi kirjutas:
Tegelikult ei ole asi ainult nõudluses. Probleem on otseselt tehnoloogiline. Maailmas on loetud arv tehaseid, mis suudavad toota nanomeetriga mõõdetavaid mikroskeeme. Venemaal on selliseid ainult üks ja see on juba praegu moraalselt vananenud. Mikron suutis toota 90nm tehnoloogiaga ( võrdluseks Intel kasutab juba 10 nm tehnoloogiat ). Mikroni poolt toodetavad protsessorid on 10 aastat ajast maha jäänud. Veel nutusem on seis DRAM mäludega, sest need kasutavad veel suuremat tihedust kui protsessorid. Samuti NAND mäludega ja kontrolleritega. Kõvaketaste tootjaid on üldse 3 järele jäänud. 2 USAs ja 1 Jaapanis. On absoluutselt välistatud, et Venemaa suudaks praeguses seisus püsti panna ühtegi tehast, mis oleks võimeline midagigi sarnast tootma. Ilma nende komponentideta aga tänapäevane elektroonikatööstus funktsioneerida ei saa.
Olen suht kindel, et see ei saaks Venemaale takistuseks. Koosteliine oskavad nad osta ja käigus hoida täitsa edukalt. Komponendid(prosed, kiibid jms) on maailmaturult ostetavad asjad. Riistvaraliste tagauste vastu võib, soovi korral, samuti rohtu leida(kontroll, ost partiide kaupa jne).
Ka puudub tegelikult vajadus uusima toodangu kasutamiseks. Oma 4. aasta vanuse läpaka kohta olen teinud statistikat, ainsad korrad, kui ressursist puudu hakkas jääma, oli siis kui kirjutasin magistritööd. Seal oli arvutustes vaja toorest prosejõudu. Muul ajal kasutan ma ressurssi(mälu, prose, igasugused I/O -d jne) ~ 30% ulatuses ning ma ei näe vajadust uue läpaka soetamiseks lähima 3 - 4 aasta jooksul(va muidugi fataalne põleng emaplaadil). Samamoodi saab tegeliku töö tehtud üsna vanade kastide peal.
Ehk siis, ma olen veendunud, et Venemaa on suuteline looma oma, rohkem või vähem kinnise, tarkvaralise(ja miks ka mitte riistvaralise) ökosüsteemi. Inimressurssi on neil, meie võrreldes, kordi enam, seda nii kvantiteedi ning ka kvaliteedi mõistes. Igasugused ISO -d, mida võiks vaja minna, on Venemaal kenasti olemas ja juurutatud.
