Borrelli alandamine Moskvas tegi Venemaa-suhete lepitajatele karuteene.
Kaarel Kressa,
kaarel.kressa@epl.ee Euroliidu välisesindaja Josep Borrelli äsjane Moskva-visiit teenis Eestilt ja teistelt idapoolsetelt riikidelt juba enne toimumist karmi kriitikat. Reedene kohtumine Venemaa välisministri Sergei Lavroviga kulges aga sedavõrd katastroofiliselt, et tegi Venemaaga paremaid suhteid taotlevate riigijuhtide leerile karuteene.
Borrell üritas käituda võõrustajatega nii lugupidavalt kui võimalik, hoidus kohtumistest opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi või tema esindajatega ja kinnitas meediale, et EL-i uute sanktsioonide kohta pole veel mingeid plaane. Kindlasti aga tuleb järgmistel EL-i kohtumistel arutada Vene-suhete tulevikku. Erimeelsusi tunnistades rõhutas Borrell vajadust teha Venemaaga suuremat koostööd näiteks vaktsiinide, kliimapoliitika ja Iraani tuumaleppe asjus. Vastuseks näidati talle diplomaatiliselt keskmist sõrme.
Lavrov lihtsalt mõnitas
Kohtumisele järgnenud pressikonverentsil leidis Lavrov külalise mõnitamiseks mitmesuguseid võimalusi, väljendades sissejuhatuseks kahetsust, et EL pole olnud usaldusväärne partner. Süüdistuste ümberlükkamise asemel rõhutas Borrell oma heameelt Vene koroonavaktsiini eduloo üle. Riigimeedia uuris temalt Läti väidetavate inimõiguste rikkumiste, lääneriikide politseivägivalla ning Kuuba ja Euroopa suhete kohta, millele vastates õnnestus Borrellil mitu korda möödaminnes USA-d kritiseerida.
Lõppakordiks teatas Venemaa välisministeerium, et saadab välja Saksa, Rootsi ja Poola diplomaadi, kes olevat osalenud keelatud meeleavaldustel. Selleks ajaks Borrell teadis juba otsusest, kuid talle oli lubatud, et seda ei avaldata enne esmaspäeva. Viimane kõrvakiil näitas, et Borrelli lootus „lõpetada negatiivne retoorika” on täiesti läbi kukkunud. Tema visiidi ametlik kokkuvõte oli varasemate avaldustega võrreldes mõnevõrra teravam ja suurelt jaolt pühendatud Venemaa inimõiguste olukorrale. Enne lahkumist käis Borrell ka poliitik Boriss Nemtsovi mõrvapaigas. „Pärast fiaskot Moskvas ja tõsiasja, et Venemaa üritas teha kõik, et Euroopa Liitu alandada, peaks Venemaa-suunaline naiivsustase Euroopas mõneks ajaks madalpunktis olema,” kommenteeris europarlamendi liige Urmas Paet. „Eeldatavalt ei lähe Borrell Venemaale enam kunagi.”
Borrelli visiidi äpardumine ja diplomaatide väljasaatmine tugevdab ilmselt nende EL-i riikide argumente, kes tahavad Navalnõi ja tema toetajate represseerijatele uusi sanktsioone määrata. Kolmapäeval toimunud EL-i suursaadikute kohtumisel olid sanktsioonide eestkõnelejad kolm Balti riiki, Poola, Tšehhi ja Rumeenia. Reutersi teatel väitsid Saksamaa ja Itaalia vastuseks, et esmalt tuleb anda võimalus diplomaatiale. „Kui [Borrelli visiidil] edusamme ei tehta, siis liigub asi sanktsioonide poole,” ütles üks Lääne-Euroopa diplomaat uudisteagentuurile. Järgmiseks arutatakse Venemaa küsimust veebruari lõpus välisministrite nõukogus ja seejärel märtsi tippkohtumisel.
Borrell peaks lahkuma
Europarlamendi suurima, konservatiivide fraktsiooni (EPP) aseesimees Sandra Kalniete ütles, et Lavroviga antud pressikonverents oli kõrvakiil kõigile demokraatia toetajatele. „Venemaal ei ole demokraatia, vaid kleptokraatne autokraatia, millega ei saa vanamoodi äri ajada,” ütles Kalniete, kutsudes üles Vene-suhteid fundamentaalselt ümber hindama. Osa vaatlejate sõnul võib välisministrite kohtumisel jutuks tulla ka küsimus, kas Borrell peaks ametist lahkuma. EPP ridades on sellise üleskutse teinud endine Leedu kaitseminister Rasa Juknevičienė ja Eesti eurosaadik Riho Terras.
Reedel kohtunud Saksa- ja Prantsusmaa juhid mõistsid diplomaatide väljasaatmise hukka. Kantsler Angela Merkel rõhutas, et EL jätab endale õiguse kehtestada uusi sanktsioone, eriti kui need on seotud inimõigusi rikkunud üksikisikutega. Saksamaa valitsuse suhtumine gaasijuhtmesse Nord Stream 2 jääb Merkeli sõnul esialgu muutumatuks. Tema partei uus esimees Armin Laschet toetab gaasijuhet, nagu ka koalitsiooni kuuluvad sotsid. Sügisestel valimistel parlamendi suuruselt teise poliitjõu kohta sihtivad rohelised toetavad gaasijuhtme keelustamist. Laupäeval hakkas Gazpromi laev Fortuna Taani majandusvööndis taas torusid paigaldama. Vene gaasiettevõtte teatel on praeguseks valmis 94% torustikust.
