Olukord Türgis

[Kriku]

HRW on valmis saanud aruande piinamistest.

Raportis kirjeldatakse 13 väidetavat väärkohtlemise juhtumit, mille puhul on inimesi hoitud pikka aega ebamugavas asendis, magamatuna, rängalt pekstud, kuritarvitatud seksuaalselt ja ähvardatud vägistamisega, teatab HRW.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Türgis räägitakse üha kõvemal häälel impeeriumiaegsete piiride taastamisest
25. oktoober 2016
Kaarel Kressa, kaarel.kressa@epl.ee
Eesti Päevaleht

Rahvuslased viitavad vanadele kaartidele, kus Türgile kuuluvad maa-alad Bulgaariast Mosulini.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan sarnaneb üha rohkem oma Vene kolleegi Vladimir Putiniga. Opositsiooni tegevusvõimalused muutuvad üha ahtamaks ja presidendi ümber süveneb isikukultus. Tõenäoliselt toimub juba kevadel põhiseaduse muutmise referendum, millega antakse täitevvõimu ohjad presidendi kätte ja tehakse praegugi faktiliselt kehtiv olukord ametlikuks.
Paralleelid Venemaaga jätkuvad ka välispoliitikas. Türgi sõdurid täidavad määramata ajani ülesandeid Iraagis ja Süürias, ehkki sealsed valitsused nõuavad nende lahkumist. Lääne pool provotseerivad Türgi sõjalennukid regulaarsete õhupiiri rikkumistega oma ametlikku NATO liitlast Kreekat. Avalikes kõnedes väljendavad Erdoğan ja teised juhtpoliitikud järjest kõvema häälega nostalgiat Osmanite impeeriumi järele, mis valitses hiiglaslikku maa-ala Balkanist Iraagini. Samuti on riigil oma nn kaasmaalaste poliitika, mis apelleerib Türgi õigusele kaitsta naaberriikides elavaid turgi rahvaid.

„Osmanite impeeriumi juured olid nii sügaval, et selle kokkuvarisemine põhjustas meie rahvale materiaalseid ja moraalseid haavu,” kuulutas Erdoğan eelmisel nädalal peetud kõnes, soovitades noortel tutvuda piiridega, mis kehtisid enne 1923. aastal sõlmitud Lausanne’i lepingut. „Meie territoorium, mis 1914. aastal ulatus üle 2,5 miljoni ruutkilomeetri, vähenes Lausanne’i leppega 780 000 ruutkilomeetrini,” nukrutses Erdoğan. „Me ei leppinud nende piiridega vabatahtlikult.”
Olles mitu aastat süveneva kärsitusega jälginud, kuidas kõikvõimalikud välisriigid Süüriat mõjupiirkondadeks jaotavad, viis ka Türgi oma väed tänavu augustis lõpuks Süüriasse. Koos kohalike mässulistega võeti ära piiriäärne linn Jarabulus, oktoobris langes ka ISIS-e sümboolse väärtusega kants Dabiq. Operatsiooni „Eufrati kilp” põhieesmärk pole siiski äärmusislamiste taltsutada, vaid tagada, et need alad Süüria kurdide kätte ei langeks.
Erdoğani sõnul peaks Põhja-Süüriasse operatsiooni tagajärjel tekkima vähemalt 5000-ruutkilomeetrine turvatsoon, mis oleks vaba nii kurdidest, ISIS-est kui ka valitsusvägede pommitamisest.

Suur sõprus Putiniga
Teoreetiliselt peaksid Türgi ja Venemaa huvid Süürias olema täielikus vastuolus, sest esimene toetab mässulisi ja teine ametlikku valitsust. Ometi tunduvad Erdoğani ja Putini suhted pärast Türgi suvisele riigipöördekatsele järgnenud pingelõdvendust suurepärased ning ka Süüria puhul tehakse nägu, et erimeelsusi pole. 10. oktoobril allkirjastati İstanbulis leping gaasitoru Turkish Stream rajamiseks, mis optimistliku stsenaariumi järgi peaks juba 2019. aastal hakkama Türgisse soodushinnaga gaasi toimetama. Kohal viibisid mõlemad riigipead, kelle sõnul räägiti ka Süüriast ja leiti, et mõlema huvides on verevalamine kiirelt peatada. Putiniga sõlmitud kokkuleppe järgi nõuab Türgi nüüd avalikult, et islamirühmitus Jabhat Fateh al-Sham oma võitlejad Aleppo linnast välja viiks. See üleskutse on siiski kõlanud kurtidele kõrvadele.
Teine märk teineteisemõistmisest oli Põhja-Süüria kurde neljapäeval tabanud Türgi õhurünnak, kus türklaste väitel hukkus ligi 200 võitlejat. Erapooletute vaatlejate sõnul oli tapetute hulk siiski pigem 15 võitlejat ja neli tsiviilisikut. Ehkki Venemaa väljendas õhulöögi pärast tavapäraselt „sügavat muret”, kahtlustavad kurdid, et tegelikult oli pommitamine kahe riigi vahel kokku lepitud. Igatahes pidi Süüria õhuruumi kontrollivat Vene õhuväge olema Türgi lennukite saabumisest ette hoiatatud.

Segased jõujooned
Mustvalge ei ole olukord ka Põhja-Iraagis, kus Türgi eesmärgid on sarnased – piirata Iraani mõju ja Süüria kurdide rahvakaitseüksuste (YPG) tegevust Iraagis. Samal ajal on Türgi üks peamisi partnereid Iraagis sealse kurdi omavalitsuse juht Massoud Barzani, mitte Iraagi keskvalitsus. Ehkki Türgi sõjaväelased tegutsevad Iraagi kurdide aladel juba aastaid, on põhiliseks tüliõunaks saanud Mosuli lähistel asuv Bashiqa sõjaväebaas. 2014. aastal viis Türgi vastu Iraagi valitsuse tahtmist sinna oma väed ja nõudis, et neil lastaks Mosuli ISIS-e käest tagasivallutamises osaleda. Praegu viibib baasis ligi 800 sõdurit.

Erdoğan: „Vaadake ajalugu – Kirkuk ja Mosul olid minevikus meie omad.”
Iraagi peaminister Haider al-Abadi lükkas Türgi nõudmise eelmisel nädalal jõuliselt tagasi, teatades, et kui türklased püüavad Mosulile läheneda, ei ole neil midagi head oodata. „See ei ole ähvardus ega hoiatus, asi on Iraagi väärikuses,” lisas al-Abadi. Türgi valitsus nimetas Iraagi liidri avaldust omakorda provokatsiooniks ja Erdoğan rõhutas, et teeb Iraagis, mida tahab. „Vaadake ajalugu – Kirkuk ja Mosul olid minevikus meie omad,” ütles president laupäeval peetud kõnes Iraagi linnade kohta. Pühapäeval teatas Türgi, et andis Iraagi kurdide palvel ISIS-e positsioonide pihta suurtükilööke. Selline käitumine tekitab Iraagi šiiitide seas Türgi vastu tugevat meelepaha. Pealegi meenutab Türgi jutt kunagisest impeeriumist, et ka Osmanite impeeriumi ajal oli Iraagis võim sunniidi vähemuse käes. „See, mida nimetatakse Bag-dadi valitsuseks, tähendab tegelikult šiiitide armee ninamehi,” ütles Erdoğan hiljuti Iraagi keskvalitsuse kohta.

Vanad kaardid on taas moes
Nädal tagasi võttis Erdogan avalikult jutuks Osmanite impeeriumi lõpuajast pärineva manifesti „Misak-ı millî” („Rahvuslik vanne”). 1920. aastal tollases parlamendis vastu võetud manifestis lepiti suurema osa Osmanite impeeriumi territooriumi kaotusega, ent sooviti Küprose, Põhja-Iraagi ning suure osa Bulgaaria ja Kreeka säilitamist. „Mosul on meie jaoks ajalooline koht,” selgitas Erdogan. „Kui tahate aru saada, mida see ala meie jaoks tähendab, lugege „Misak-ı millît”.” Türgi meedias ja blogides hakkasid selle peale levima manifesti alusel joonistatud kaardid.
Kreeka meedias levis hiljuti libauudis, mille kohaselt nõudvat Erdogan juba nn Lääne-Traakias ehk Kreekale ja Bulgaariale kuuluvatel aladel referendumit Türgiga ühinemise üle. Ehkki selgus, et uudis oli tekkinud tõlkeveast, näitab valuline reaktsioon, et Türgi nn kaasmaalaste poliitika tekitab ärevust ka Euroopa Liidu ja NATO liikmesriigist naabris.
Pealegi ütles president Erdogan hiljuti, et ajaloo ebaõigluse tõttu on Türgi ilma jäänud isegi nendest aladest, kus on sündinud rahvuse kõige tuntumad liidrid. Vabariigi rajaja Kemal Atatürk sündis nimelt Kreekas Thessalonikis.

[-TeeT-]

Ärevad ajad, kutsutakse saatkonna töötajate perekondi riigist lahkuma https://travel.state.gov/content/passpo ... rning.html
Huvitav, kas varsti antakse saatkonna töötajatele samut käsk riigist lahkuda? Kas hakkab sealpool kuumaks kiskuma?

[Kriku]

Türgi vallandas veel 10 000 riigiteenistujat ja sulges 15 meediaväljaannet.

[nimetu]

See tähendab siis ligikaudu 110 000 vallandatud/represseeritud?
Palju neil üldse inimesi järgi on nendes ametites? Mingi hetk peaks see ju hakkama riigi enda toimimisele ka mõjuma.

[Kriku]

Rohkem: http://turkeypurge.com/

LISAKS: Türgis vahistati opositsioonilise ajalehe Cumhuriyet juhtkonna liikmed.

[gooligan]

vaatamata paljureklaamitud sõprusele ja sõjalisele koostööle Venemaaga otsustas Türgi tellida lisapartii F-35'si...
http://www.investors.com/news/turkey-to ... h-fighter/

[pagan]

Kas üks välistab teist?
Ja kui ei välista, kas USA ikka tahab neid lennukeid Türgile tarnida?
IMHO lepingut ei ole, mingi tuleviku-plaanide deklaratsioon.

[gooligan]

Kas üks välistab teist?
Ja kui ei välista, kas USA ikka tahab neid lennukeid Türgile tarnida?
IMHO lepingut ei ole, mingi tuleviku-plaanide deklaratsioon.

Hetkel on leping 2 lennuki tarneks 2018 aastaks, veel 4 telliti juurde 2015a.

Plaan on tõsta koguarv ca 100-120ni. Tarne ca 10tk aastas. Seega lähitulevikus saab olema kaks Lähis-Ida riiki - Türgi ja Iisrael, kellel 5gen võimekus tekib.
On enam-vähem kindel, et sellise tehnoloogia-tarnega kaasnevad ka väga karmid lepingud, mis peaksid välistama igasuguse lennundusalase koostöö venelastega.

[Hukatus]

Huvitav, et ka kurdid kasutavad Türgi vägede vastu suitsiid veoauto pomme.
https://www.youtube.com/watch?v=XhQCOczYuok

[Kriku]

Türgi vahistas kurdimeelse erakonna juhid ja 9 parlamendiliiget.

FOTOD ja VIDEO: Türgi kaguosas tappis plahvatus ühe ja vigastas umbes 30 inimest.

[Kriku]

Isegi Päts pesi enne sinimustvalge katsumist käed vaskvitrioliga puhtaks, aga see tjibla...

[Kriku]

Trumpi lähedane nõuandja kindralleitnat Flynn soovitab Gülen Türgile välja anda:

In another hint of a major change in policy, one of Mr. Trump’s primary national security advisers, Lt. General Michael T. Flynn, the retired head of the Defense Intelligence Agency, wrote in The Hill newspaper this week that the United States should extradite Fethullah Gulen who Turkey has demanded should be sent back from his exile in Pennsylvania. The Turkish government of Recep Tayyip Erdogan has blamed him for a coup attempt over the summer.

Mr. Flynn adopted many of Turkey’s arguments about Mr. Gulen, arguing that “American taxpayers are helping finance Gulen’s 160 charter schools” in the United States, and that it is more important to support Turkey than be “hoodwinked by this masked source of terror and instability nestled comfortably in our own backyard.”

Et siis eesmärk pühendab abinõu - kui on vaja liitlasega hästi läbi saada, unustage ära oma õigusriik.

[Kriku]

Türgi sõjaväelased NATO baasis Ramsteinis palusid Saksamaalt varjupaika.

Mitu Türgi sõjaväelast ja nende perekonnaliikmed NATO lennubaasis Ramsteinis palusid Saksamaalt poliitilist varjupaika.

„Rohkem kui üks isik,“ teatas Rheinland-Pfalzi liidumaa Kaiserslauterni kreisi maavanem Paul Junker Der Spiegelile.

Kui mitu Türgi sõjaväelast Saksamaal poliitilist varjupaika taotleb, ei ole teada. Nende avaldused on esitatud Saksamaa migratsiooni ja pagulaste liiduametile, mis teeb ka otsuse. Kui kaua see aega võtab, pole selge.

Kokku on Ramsteini baasis, mis on USA õhujõudude Euroopa peakorter, umbes 500 sõjaväelast kõigist NATO liikmesriikidest. Umbes 40 neist on pärit Türgist.

Saksa edelaringhäälingu (SWR) teatal pidid varjupaika palunud sõjaväelased varsti Türgisse naasma. Seal on pärast juulikuist putšikatset aset leidnud vahistamiste laine, mille käigus on vahistatud ka tuhandeid sõjaväelasi.

[ruger]

Türgis läks lahti suuremamõõtmeline kampaania USA dollarite müügi osas. Sellega liitus firmasid ning inimesi. Erdogani soovitus oli osta kulda või Türgi liire, vahetades USA dollarite vastu. Istanbuli bõrs konverteeris kõik sularaha Türgi liiridesse.

#Breaking: President Erdoğan calls for Turks to sell dollars and buy gold or liras - #Turkey

In supp. of Erdoğan statement, Borsa İstanbul has decided to convert all its cash assets to Turkish Lira @kamer_krnc

http://www.borsaistanbul.com/duyurular/ ... oahyufkuoc
https://twitter.com/M3t4_tr0n/status/804697561592451072