Olukord Birmas

Sündmused, mis saavad ajalooks alles homme.
toomasv
Liige
Postitusi: 488
Liitunud: 07 Aug, 2014 17:52
Kontakt:

Olukord Birmas

Postitus Postitas toomasv »

Kas selle eilse Moskvas toimunud meeleavalduse kohta Myanmar moslemite toetuseks on ka eraldi teema??
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas Kriku »

Palun lahkesti.
toomasv
Liige
Postitusi: 488
Liitunud: 07 Aug, 2014 17:52
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas toomasv »

Operatiivne reageerimine. Vaatasin üle ka ERR välisuudised, pole viimastel päevadel selle konflikti kohta midagi. Muidugi on see meile kauge teema, Myanmari moslemite tagakisumine või isegi genotsiid, kuigi teema on tõusnud vist arutlusele ÜRO, aga resulotsiooni esitamiseni ei jõutud, kuna vastu oleks olnud Hiina ja Venemaa. Kaugeks ta jääksi, kui ei oleks toimunud eile sanktsioneerimata meeleavaldust Moskva kesklinnas, Myanmayri moslemite toetuseks. Ja jätkus see täna Grosnõis. Ametlik arv miljon vist on natuke liiast, kuigi Tsetseenias elab 1,4 miljonit inimest. Myanmari moslmemid on salahiidid, sama usuvool, mis Tsetseenias. Kuulasin just Ehost intervjuud A. Dubnoviga, kes on sellest asjast pehmelt öeldes hämmingus. Ta on tegelikult küll Kesk Aasia spets, aga jagab seda moslemite asja korralikult. Venemaa ametlikud infojagajad püüavad seda asja vist maha vaikida, kuid tema jaoks on see märgilise tähendusega- Moslemid näitavad oma võimu ja võimekust ja seda Moskva kesklinnas!! Tuleb muidugi tunnistada, et diktaator on küll praegu ära ja riiki juhib vist Kadõrov...

Link https://www.youtube.com/watch?v=-PexzxZFGeY
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas Kriku »

Budistlik Myanmar kiusab järjekindlalt ja julmalt moslemi vähemust.
Kadri Veermäe
Kahe nädala jooksul on ligi 150 000 rohingjat pagenud Myanmarist naaberriiki Bangladeshi. Viimati põgenenuid ootab Bangladeshis varasemast ees juba 100 000 sama rahvakillu esindajat.

Myanmaris (Birmas) vähemusrahvusena elavaid rohingjasid nimetatakse maailma kõige tagakiusatumaks vähemusrahvuseks. Nende käekäiku pole parandanud ka 2015. aasta valimised, mis tõid sõjaväehunta asemel võimule demokraatlikud jõud ja Nobeli rahupreemia laureaadi Aung San Suu Kyi. Sõjaväel on Myanmaris endiselt suur sõnaõigus, kuid vähemusrahva vastu rakendatava vägivalla tõttu on kriitika alla langenud ka riigi tegelik juht Suu Kyi, kes ise aastaid demokratiseerimise eest võidelnuna ei paista Myanmari moslemite olukorrast hoolivat.

Olukorda, mida inimõigusühendus Amnesty International on nimetanud humanitaarkatastroofi äärel olevaks, on Suu Kyi kommenteerinud napilt, pühendudes eelkõige „terroristide” süüdistamisele (nende all mõtleb ta rohingja mässulisi), kes olevat hakanud maailma valeinfoga üle ujutama. Eile teatas Suu Kyi, et tema valitsus kaitseb kõiki inimesi parimal võimalikul viisil. Varem on Myanmari juht väitnud, et rohingjad olevat Bangladeshi migrandid, kes ei väärivatki kodakondust, kuigi Arakani osariiki koondunud rohingjad on seal enamjaolt elanud juba aastakümneid.

Naaberriiki Bangladeshi saabub nüüd iga päev uusi rohingja põgenikke. Nad on kurnatud ja päevi söömata. Paljud on vigastatud: neil on kuuli-, põletus- või plahvatushaavad. See annab kinnitust Bangladeshi võimude eilsele teatele, et Myanmar on pannud piiriäärsetele aladele maamiinid, ja nad on selle kohta esitanud ka ametliku protesti.

Puhastusoperatsiooni algus

Värske vägivallalaine sai alguse möödunud kuu lõpus, kui rohingja mässulised ründasid Myanmaris sõjaväebaasi ja politsei valveposte. Myanmari sõjaväe väitel tapsid nad järgnenud vastuoperatsiooni käigus 370 mässulist. Kohalikud rohingjad nimetavad toimunut puhastusoperatsiooniks, kus küladesse saabusid sõdurid, kes hakkasid valimatult inimesi tulistama ja maju süütama. Rohingjade naaberriiki pagemine kestab seniajani. Üks maailma vaesemaid riike Bangladesh pidi põgenike majutamiseks avama veel ühe pagulaslaagri, kuigi juba enne 25. augusti sündmusi oli riigis ligi 100 000 rohingja pagulast. Uutele pagulastele pole laagrites enam ruumi ja kohalikud ärimehed on peaaegu kolmekordistaud bambuskeppide hinda, millest ajutisi hütte püstitatakse.

Bangladeshi piiri saab ületada läbi soiste alade kahlates või paadiga jõge ületades. Ülerahvastatud paadid kipuvad aga ümber minema. Eile uppus vähemalt viis rohingjat, möödunud nädala kolmes õnnetuses vähemalt 26. Upuvad ka need, kel pole raha paadimeestele maksta ja kes püüavad omal jõul ööpimeduses jõge ületada.

Vaikiv nõusolek

Kohalikud piirivalvurid tõlgendavad valitsuse vaikimist lubadusena põgenikud riiki lasta, mida tegema neid ajendab ka inimlik kaastunne. „Kohtasin naist, kellel oli kaasa 13-päevane imik. Naisel oli rinnapiim kinni jäänud ja ta pidi oma last jootma räpase jõeveega,” rääkis uudisteagentuurile AP üks anonüümseks jääda soovinud Bangladeshi sõdur ja tunnistas, et vaatepilt ajas ta nutma.

Praeguse kriisi puhkedes keelasid Myanmari võimud abiorganisatsioonidel Arakani toitu ja muid esmatarbekaupu toimetada, see on sinna jäänud inimeste olukorda veelgi raskendanud. Türgi on nüüd lubanud saata rohingjadele 10 000 tonni abi ja väidetavalt on selle kohaletoimetamises ka Myanmariga kokku lepitud.

Arakani osariiki koondunud rohingjad on budistide tagakiusamise all kannatanud aastakümneid. Pikalt riiki juhtinud sõjaväehunta võttis neilt kodakondsuse ja muud õigused. Paljud järjestikused valitsused on ässitanud buda munki korraldama rohingjadevastaseid ülestõuse. Peale rohingjade on taga kiusatud ka riigis elavaid hiina hõime.

Pinge teravnes eriti 2012. aastal, kui Arakani osariigi lõunaosa budistidest elanike seas hakkas levima hirm, et põhjaosa moslemid jätavad nad varsti oma põlisaladel vähemusse. Väidetavalt ässitas ka Myanmari valitsus rahvast moslemite vastu üles, ärgitades budiste oma usku ja rahvust kaitsma. Pogrommides osalenute juttu, et neile jagati kätte toit ja noad ning saadeti nad rohingjasid ründama, pole seni tõendatud, kuid kõnekas on seegi, et mitte kedagi ei ole süüdi mõistetud.

Rohingjad - kes nad on?

Rohingjad on indo-aaria rahvas, kes räägib rohingja keelt. Enamik rohingjasid kuulub islami usu sunniidi harusse, budistid on vähemuses. Praegu elab Myanmaris ligi 1,1 miljonit rohingjat, kellest 40 000-l on kodakondsus. Peaaegu miljon rohingjat elab eksiilis välismaal.
Wikipedia järgi nad immigrandid muidugi on, aga 17. sajandist saadik.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas Kriku »

Myanmar on olnud juba aastaid sõjas "separatistlike" vähemustega, kellest osa on nõudnud võimalust liituda naaberriikidega, osa nõuab omariiklust, osa autonoomiat, igatahes oluliselt enamat, kui Birma ehk Myanmari võimud olnud nõus lubama:

Arakanid ehk rahhinid on nõudnud oma iseseisvuse taastamist, arvestades sellega, et Awa (tänase Myanmari) riigiga liideti nad alles 1784. aastal ja Briti koloniaalvõim ka jättis nad Birma koosseisu, kui see riik 1948. aastal vabaks lasti. Osariigi staatuse said nad alles 1974. Tegemist on valdavalt budistliku rahvaga ehk samas osariigis elavate muslimitest rohingjadega neid segi ajada ei tasu. 2012. aastal puhkesid osariigis ka usulised kokkupõrked budistide ja muslimite vahel.
Chin tähendab rühma erinevaid dialekte rääkivaid rahvaid, ka nemad on pigem sisserändajad 14.-15. sajandist. Nagu mägirahvastele omane, hakkasid nad teravalt vastu Briti koloniaalvõimudele ja on nõudnud laiemat autonoomiat ka läbi Birma (Myanmari) iseseisvusaja. Osariigi staatus anti neile alles 1974. Chini rahvusarmee sõdis valitsusega avalikult oma asutamisest 1988. aastal kuni vaherahuni 2012. Nemad tahavad luua riiki nimega Zo Asia.
Katšinid elavad vastu Hiina piiri ja nende Kachini Iseseisvusarmee, mis asutati 1961, kontrollis enne 1994. aasta vaherahu ka suurt osa osariigi territooriumist. Kachini iseseisvusarmeed on aidanud relvastada ja välja õpetada ka Puna-Hiina võimud. Kachin sai küll osariigi staatuse Birmas kohe 1948. aastal, kuid osal selle territooriumist on nad omanud ka märgatavat iseseisvust.
Karenid elavad vastu Tai piiri ja riigipiir lõhestab nende asualasid. Karenid said osariigi staatuse kohe 1948, kuid selle õigusi hakati kohe piirama, alates 1976. aastast on nende eesmärgiks siiski pigem autonoomia kui oma Kawthoolei Vabariigi otsene iseseisvus. Kareni rahvuslik vabastusarmee on loodud 1949.
Karennid olid jälle rahvad, keda Briti võim ei suutnudki alistada, alles Birma iseseisvumine liitis nad selle riigiga, osariigi staatuses. Kuid juba 1949. aastast alates alustasid ka nemad sõda keskvõimu vastu, kes küll konflikti ka avalikult provotseeris. Karenni armee asutamise aastaks on teadaolevalt 1957, nemad on tahtnud luua riiki nimega Ühendatud Karenni Iseseisvad Riigid. Kayahi nimeline osariik on aga maksimum, mis neile antud.
Monid on olnud põlisteks asukaiks sealsetel aladel, kuid Birma keskvõimu käitumine sundis ka neid üsna ruttu oma iseseisvusvõitlust alustama, Moni rahvuslik vabastusarmee on tegutsenud juba 1958. aastast. 1995. aastal sõlmitud vaherahu kestab hädavaevu. Moni osariigi loomine 1974. aastal vastas vaid osaliselt nende nõuetele.
Shanide ägedaim võitlus Birma võimude vastu käis 1964-1975, seejärel on nende armee aga lõhenenud nähtavasti läänemeelsete ja hiinameelsete vahel. 2011 sõlmisid nad valitsusega vaherahu. Shani föderatsioon eksisteeris eraldi üksusena kuni Birma loomiseni (1922-1948), selle taastamist seal ka nõutakse. Praegu on Shan osariik.
Wad kuulutasid oma riigi välja aastal 1989, tegelikult on neil autonoomia 2010. aastast peale. Küll mitte osariigi staatust.
Kukid on üritanud luua oma riiki nimega Zale'n-gam.
Zomid aga Zogami vabariiki.
Pilt
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/r ... d=79492692
metroo
Liige
Postitusi: 437
Liitunud: 30 Aug, 2014 6:01
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas metroo »

Muuhulgas on käivitatud ka liveuamap.
https://myanmar.liveuamap.com/
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas Kriku »

Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Birma moslemite kiusamine väljus riigi(-ja regiooni) piirest - m.o.t.t

http://www.janes.com/article/74582/hasm ... rce=Eloqua
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas Kriku »

Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas Kriku »

Satelliidipiltidelt näha 300 põlenud küla: https://maailm.postimees.ee/4279065/bir ... 1507109631

Lihtsalt kohutav, kuidas nad ei oska seal ohutult pliidi alla tuld teha.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas Kriku »

600 000 inimest on riigist põgenenud, sajad külad maha põletatud. Nüüd saadab Bangladesh põgenikud sinnasamma tagasi.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas Kriku »

Möll käib edasi: https://maailm.postimees.ee/4480210/jar ... 1512076513

Seni, kuni neegrid Euroopast eemal püsivad, vähe huvitab, mis teevad.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36333
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas Kriku »

ÜRO uurimine: vähemalt 10 000 ohvrit, valitsusvägede jõhkrust on raske mõista: https://maailm.postimees.ee/6408174/uro ... 1530278500
Sõjavägi on karistusoperatsioonidega tapnud umbes 10 000 inimest, öeldakse raportis, kuid tõdetakse, et ilmselt on see konservatiivne hinnang.

Darusman keskendus raportit tutvustades veresaunale rohingjade külades ja kirjeldas, kuidas inimesed piirati sisse ja eraldati soo põhjal. «Mehed tapeti süstemaatiliselt. Lapsed kas lasti maha, visati jõkke või tulle,» lausus ta.

Naisi ja tüdrukuid vägistati grupiviisiliselt ning neid piinati vägistamise ajal vaimselt ja füüsiliselt. «(Seksuaalvägivalla) ulatus, julmus ja süstemaatiline iseloom näitavad vähimagi kahtluseta, et vägistamist kasutati sõjataktikana,» ütles uurija ja lisas, et Tatmadawi ning teiste julgeolekujõudude teod langevad nelja või viide genotsiidiaktide kategooriasse.
Kasutaja avatar
kassipea
Liige
Postitusi: 50
Liitunud: 04 Dets, 2006 16:48
Kontakt:

Re: Olukord Birmas

Postitus Postitas kassipea »

Kas peaks nüüd moslemitele kaasa tundma?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist