www.militaar.net

Bjorn kirjutas:Kas sellest Navalnõi 49min vestlusest FSB esindajaga on ka mingi tõlge eesti/inglise olemas?

Bjorn kirjutas:Kas sellest Navalnõi 49min vestlusest FSB esindajaga on ka mingi tõlge eesti/inglise olemas?

Venemaa kutsus teisipäeval Euroopa Liidu diplomaadid vaibale ja teatas, et kehtestab EL-i liikmesriikidele vastusanktsioonid.

Opositsioonipoliitiku Korruptsioonivastase Fondi (FBK) direktor Ivan Ždanov teatas täna hommikul oma Twitteri kontol, et fondi töötajale, advokaat Ljubov Sobolile esitati võimude poolt kriminaalsüüdistus, vahendab Vene meedia.

Teda süüdistatakse FSB töötaja kodurahu rikkumises ja vägivallaga ähvardamises. 33-aastane Sobol läks FSB mürgitamismeeskonna kahtlustatava liikme Konstantin Kudrjatsevi koduukse taha vahetult pärast seda, kui Kudrjatsev lobises Navalnõile petukõnes operatsiooni kohta välja terve hulga detaile.

Ust Kudrjatsev naisele ei avanud, küll aga saabus kohale politsei, kes võttis Soboli kinni ja kuulas teda tundide kaupa üle. Täna peeti Sobol uuesti kinni ja tema korteris korraldati läbiotsimine. Võimuesindajate saabumisest teatas ta ise hommikul oma Twitteri kontol.

Vene meedia teatel võeti Sobol vahi alla ja teda asub üle kuulama Venemaa uurimiskomisjon. Advokaadi korterist võeti kaasa igasugune elektroonika, sh naise abikaasa ja tütre oma.

ruger kirjutas:See FSB töötajate avalikustamine, on viinud selleni, et Venemaal nähakse kõikjal vaenlast. FSB töötaja ukse taga käimise eest kriminaalsüüdistus.

40-minutilise usutluse jooksul ei maininud suursaadik Petrov kordagi Venemaa riigipea Vladimir Putini nime. Juttu tuli hoopis opositsiooniliider Navalnõist, vene keele staatusest Eestis, siinsetest nõukogudeaegsetest mälestusmärkidest ja riikidevahelistest suhetest. Ühtlasi heitis suursaadik valgust oma argielule Eestis.

- Olukorrast koroonaviirusega. Vene turiste on Eestis vähemaks jäänud (nagu ka Eesti turiste Venemaal) - ilmselt see lihtsustas teie tööd. Kuid leidus kindlasti ka tegureid, mis tegid asja keeruliseks. Missugune oli teie aasta sellest vaatenurgast?

- See oli raske aasta. Välisesinduse elu on seotud paljude protokolliliste sündmustega. Sel aastal ei saanud me korraldada oma traditsioonilisi vastuvõtte 9. mail ja 12. juunil. Teatati, et järgmise aasta veebruaris ei toimu presidendi vastuvõttu samadel põhjustel. Tallinnas on üle 30 eri riigi saatkonna, kes korraldavad oma üritusi, paljusid üritusi viib läbi Tallinna linnavalitsus, erinevad avalikud ja mittetulundusühingud. Kõik see oli viidud miinimumini. Teisalt oli näha, kui palju inimesi on seotud kontaktidega Venemaaga. Selles mõttes on meil tööd palju rohkem juurde tulnud, kuna suletud piiri tingimustes pöördusid meie poole inimesed, kellel oli tõesti vaja Venemaale jõuda. Olime pidevas ühenduses Venemaal loodud operatiivstaabiga ja välisministeeriumiga ning püüdsime aidata selliste küsimuste lahendamisel.

- Näiteks?

- Ivangorodis ei saanud umbes 80 Eestis alaliselt elavat inimest oma koju naasta. Piir on suletud ja kõik, piirivalvuritel on raudne reegel mitte kedagi välja lasta, aga need inimesed elavadki Narvas, ja võib öelda, et kodu praktiliselt paistab. Me pidime kiiresti tegutsema. Ja me saime kirju mitte ainult kodanikelt endilt, vaid ka teie kolleegidelt (ajakirjanikelt -toim)

- Sest esimese asjana kirjutavad ja helistavad inimesed meediasse.

- Meile oli see olukord arusaadav. Lõpuks võeti nendes küsimustes vastu piirkondliku valitsuse eraldiseisev resolutsioon. Inimesed said koju naasta. See oli meie töös uus aspekt, mis võttis kaua aega.

Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov
Venemaa suursaadik Aleksandr PetrovFOTO: RAUNO VOLMAR

- Eelmisel nädalal andis Eesti president Kersti Kaljulaid RusDelfile aastalõpu intervjuu. Küllatki suur osa sellest intervjuust oli pühendatud vene keele staatusele: president rääkis taas sellest, et venekeelne õppetöö koolides ja lasteaedades tuleks lõpetada. Milline on teie vastus Eesti Vabariigi presidendile?

- Tean hästi tema sõnu, et Eestis valitseb üksmeel kooli- ja alushariduse riigikeelde üleviimise osas. Kõrgharidussüsteemis vene keelt niigi juba ei eksisteeri. Aga rääkides konsensusest Eesti ühiskonnas: kas Eesti elanikelt küsitakse, kuidas nad sellesse suhtuvad, mida nad sellest arvavad? Ma leian, et tuleks arvestada nende arvamusega, kujutades ette elanike koosseisu mitte ainult Narvas, vaid ka Tallinnas, kus peaaegu pool linna elanikest räägib vene keelt. Mind lausa hämmastab, kui tuleb teade, et Keilas suletakse vene kool, sest venekeelseid lapsi on vähe, kuid samal ajal suletakse tegelikult Kohtla-Järve vene gümnaasium, kus venekeelseid lapsi on juba umbes 90%.

- Praegu käivad nad ümberkaudsetes linnades.

- Aga kas see muudab nende elu lihtsamaks, kui on vaja sõita Jõhvi või Sillamäele?

- Vastupidi.

- See tekitab hämmastust! Usun, et Eestis, kus meid seovad sajanditepikkune ühine ajalugu ja on säilinud mitte ainult inimlikud, vaid ka perekondlikud sidemed, on vene keele valdamine suur eelis.

- Kas võiksite ennustada, kuidas olukord areneb?

Uus haridusminister Jaak Aab räägib vene koolide säilitamisest, mis on iseenesest positiivne, kuid samas räägib ta ka nende arvu vähenemisest. Siin peaksid ilmselt oma sõna ütlema meie vastavate organisatsioonide esindajad, kes on praegu kujunenud olukorra pärast mures. Ja siiski, et mõistetaks paremini venekeelse diasporaa esindajate täiesti seaduslikke huve, kes on samasugused Eesti elanikud nagu kõik teised, sealhulgas ka põlisrahvas. Muide, eestlastega vesteldes kuulasin huviga, kuidas õppeprotsess nõukogude ajal kulges. Keegi ei tõstatanud Eesti koolides 60–40 proportsiooni küsimust, õppetöö toimus eesti keeles, eesti keelel polnud mingeid takistusi.

Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov
Venemaa suursaadik Aleksandr PetrovFOTO: RAUNO VOLMAR
- Kuidas Eesti ja Venemaa suhted praegu arenevad? Kas viimase 30 aasta jooksul pärast Eesti lahkumist Nõukogude Liidust on need muutunud ajaloo parimaks? Halvimaks? Või jäänud keskpäraseks?

- Matemaatiliselt on raske hinnata, mida rohkem oli - plusse või miinused. Usun, et meie suhted ei vasta ikka veel nendele ideedele, mis peaksid eksisteerima suhetes kahe naaberriigi vahel, mille elanikkond sooviks üksteise juurde takistusteta reisida - turistidena, sugulastena. Tahaksin näha riikidevahelise kaubandus- ja majanduskoostöö edukat arengut. Kuus aastat tagasi ületas kaubavahetuse käive 5 miljardit dollarit, nüüd on 2,2 miljardi dollari tasemel. Seetõttu olen veendunud, et meie suhted võivad olla palju paremad. See puudutab ka suhtlemist riikidevahelisel tasemel. Kas minu viieaastase siinviibimise ajal on olnud palju kõige kõrgemal tasemel visiite?

- Loeme kokku?

- Viimane välisministrite kohtumine oli 2015. aasta septembris New Yorgis ÜRO Peaassamblee istungjärgu ajal. Eesti president külastas Moskvat eelmise aasta aprillis.

- Esimest korda üle väga pika aja.

- Jah, me võime rääkida kümneaastasest perioodist. Eelmisel aastal peeti pärast väga pikka pausi kaks kohtumist ministrite tasandil: juunis kohtusid Peterburi majandusfoorumi raames transpordiministrid Jevgeni Dittrich ja Taavi Aas ning augustis toimus Kaasanis haridus- ja teadusministrite Olga Vassiljeva ja Mailis Repsi kohtumine. See on iseenesest kõik.

- Ühe käe sõrmedest piisas.

- Kas see on normaalne kahe naaberriigi puhul, kus võib reaalselt tajuda elanikkonna huvi selliste kontaktide arendamise vastu?

- Ilmselt takistab seda osaliselt kahe riigi ühine minevik Nõukogude Liidus, millesse suhtumine on diametraalselt erinev. Kui hakata kõiki neid asju arutama, siis istume siin hommikuni. Võtame näiteks Eestis veel alles olevate mälestusmärkide staatuse. Sel aastal renoveeris saatkond jõuga Pronkssõduri. Kas osalete mingil moel ka Maarjamäe memoriaali saatuse kujundamises?

- Me seisame selle mälestusmärgi täieliku säilitamise eest. Ka Tallinna linnavalitsus on sellest huvitatud. Praegu on lahendamisel riigi ja linna omandiküsimused. Osaliselt puudutab see ka seda maa-ala. Kuid see memoriaal on linna kultuuri- ja ajaloopärandi lahutamatu osa, see tuleb korda teha.

- Kas saatkond ei saa sellesse olukorda sekkuda? Sponseerida remonti näiteks?

- Oleme loomulikult valmis selle küsimuse lahendamisel igati abistama. Lõppude lõpuks, kui räägime Pronkssõdurist, võttis seegi aega. Lisaks tegeleme ka hauakivide korrastamise küsimusega sellel kalmistul. Tänaseks on neid taastatud 587, aga kokku on neid seal umbes 1000. See on väga kulukas projekt. Kuni kevade alguseni on ilmastikutingimuste tõttu töö peatatud. Samamoodi suhtume ka Maarjamäe memoriaali. Tahaksime väga abiks olla selle kordategemisel.


- Tänavu septembris üllatas välisminister Urmas Reinsalu ajakirjanikke, öeldes, et Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi oleks võinud tuua Eestisse. Kas teil on hea meel, et ta Berliini toimetati?

- Kuulsin muidugi neid Urmas Reinsalu väljaütlemisi. See ei huvitanud mind üldse. Kui ta toodaks Tallinna, oleks see Eesti otsus talle arstiabi anda, see on iga riigi suveräänne õigus. Seda saab ainult aktsepteerida kui fakti. Erilisi emotsioone see minus ei tekitanud. Mis puutub sellesse juhtumisse, siis minu jaoks võib selle panna ühte ritta provokatsioonidega, nagu Malaisia "Boeing" ja Skripalide juhtum. Näiteks ütlesid USA esindajad, et neil on ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et Boeing tulistati alla Venemaal toodetud raketiga, mis lasti välja Donbassi mässuliste kontrollitavalt territooriumilt. Kuid nad ütlevad, et nad ei saa esitada selle kohta tõendeid, sest need on salajased. Sama öeldi ka Skripalide mürgitamise kohta. Ma küsisin diplomaatilise korpuse kolleegidelt, mitmete EL-i riikide suursaadikutelt: "Öelge mulle, kas Briti kolleegid esitasid teile tõendeid Venemaa eriteenistuste süü kohta Skripali mürgitamises?" Vastus oli üks ja see sama: aga milleks, me ju usume oma Suurbritannia kolleege. Sellised selgitused ei saanud mind mitte kuidagi rahuldada.

Ja samasuguses võtmes jätkub kära Aleksei Navalnõi ümber - mind väga üllatas, kui Berliin suunas meie valitsuse ja peaprokuratuuri järelepärimised Haagi keemiarelvade keelustamise organisatsioonile (OPCW), kuid sealt suunati meid omakorda tagasi Berliini. Tänaseni (intervjuu toimus 23. detsembri hommikul -toim) ei ole me Navalnõiga juhtunu kohta taotletud materjale kätte saanud. Aga nii kui see juhtus, oli meie lääne partneritel kohe kõik teada. Et Venemaa eriteenistused mürgitasid ta. Ütleme nii. See, et ta ei sattunud Tallinnasse, on mingis mõttes hea, kuivõrd mul isiklikult ei olnud vaja selle loo ümber üles puhutud käraga tegeleda.

- Kas olete temaga kohtunud? Ta on ju Venemaa kodanik.

- Ta on Venemaa kodanik. Ta on Saksamaal, aga ma pole kuulnud, et meie Berliini suursaadik temaga oleks kohtunud. Konsulaarteenistuse esindajate katsed temaga kohtuda lükati tagasi. Seega on vähemalt ennatlik rääkida meie diplomaatilise esinduse võimalikest kontaktidest temaga.

- Navalnõi on praegu Saksamaal. Olete selles riigis töötanud väga pikka aega. Viis aastat tagasi Eestisse lähetamine oli karjääritõus. Kuidas see juhtus?

- Alustasin Saksamaal töötamist sügaval nõukogude ajal. Minu töökogemus välisministeeriumis on üle 43 aasta.

- Siis nostalgitseme.

- Minu eelmine komandeering oli Berliinis, ametikohta nimetati nõunik-saadikuks. Ja vahetult enne ametisse nimetamist töötasin Moskvas, territoriaaldepartemangu asetäitja ametikohal, tegelesin Saksamaaga. Ja siis pakuti mulle suursaadiku kohta Eestis. Tõenäoliselt oleksin võinud keelduda, kuid pärast tööd Austrias ja siis üle 30 aasta saksa suunal tundus mulle huvitav vahetada oma töö suunda. Pealegi võib Eesti ajaloos täheldada saksa sugemeid. Näiteks Moskvas oli Saksamaa suursaadik Andreas Meyer-Landrut - ta rääkis saksa keelt Balti aktsendiga, sest kõik esivanemad olid pärit Tallinnast.

- Olen kindel, et saksa keelega on teil kõik hästi. Aga eesti keele kallale olete proovinud asuda?

- Hoolimata üsnagi soliidsest karjäärist välisministeeriumis, pean kinni reeglist õpi kogu elu. Olen elanud hallide juusteni sellest reeglist kinni pidades. Isegi lihtne fraas: Mina olen Venemaa suursaadik, on abiks eesti ühiskonnaga mõningase kontakti loomisel.

- Kas proovisite presidendi vastuvõtul eesti keeles rääkida?

- Seal, ausalt öeldes, ei.

Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov
Venemaa suursaadik Aleksandr PetrovFOTO: RAUNO VOLMAR
- Üks mu tuttav abiellus noore ja paljulubava diplomaadiga ning sattus siis Aafrikasse - tema mees saadeti sinna tööle. See oli tõesti üllatus. Kuidas teie pere Eestisse kolimisse suhtus?

- Minu abikaasat võib pidada ohvriks. Ta on elukutselt arabist, lõpetanud Aasia ja Aafrika instituudi, töötanud araabia keelega, teda peeti heaks spetsialistiks. Aga nagu ma naljatades ütlen - tal pole oma mehega vedanud. Hiljem Berliinis, Bonnis ja Münchenis olles pidi ta õppima saksa keelt araabia keele kahjuks. Aga see on minu poolt naljakas märkus. Minu nüüd täiskasvanud tütar Münchenis käis Saksa lasteaias, vahetas siis Moskvas ja Bonnis koole. Igal töökohal on plusse ja miinuseid. Tõenäoliselt on siin psühholoogilisi raskusi, kuid seda võeti mõistvalt. Saan oma pere üle vaid tänulikkust väljendada.

- Kas võime ka supermarketis Venemaa suursaadikuga kohtuda?

- Muidugi on see võimalik. Näiteks selline olukord - lähen õhtul pärast tööd koju. Abikaasa helistab, ütleb: tead, osta tee pealt piima. Peatun Selveri poes, mis jääb koduteele. Haaran paki piima ja kassas on hiiglaslik järjekord. Jah, mõtlen ma, sattusin portsu otsa. Ja siis viipab mulle kutsuvalt kassa juures olev mees. Ma lähen tema juurde ja ütlen: mul on ainult pakk piima, aga siin seisavad inimesed kärudega. Tema: ei-ei, kes siis keeldub Vene Föderatsiooni suursaadikule abikätt ulatamast? Ja see pole ainus juhtum, kus võõrad inimesed ütlevad mulle „tere päevast“, soovivad mulle kõike head. See stimuleerib, see näitab, et ma pole jätnud endast kõige halvemat muljet.

- Sel aastal sai teil suursaadiku ametipostil viis aastat. Teie eelkäija Juri Merzljakov oli sellel ametikohal täpselt viis aastat. Kas see on suursaadiku tähtaeg riigis? Või pole kohustuslikku tähtaega?

- Võin tuua näiteks meie kuulsa suursaadiku Washingtonis Anatoli Fedorovitš Dobrõnini. Kas olete temast kuulnud?

- Kahjuks ei ole.

- Ta töötas 22 aastat Nõukogude Liidu suursaadikuna Ameerika Ühendriikides. Ma loodan, et ei šokeeri sellega lugejaid. Suursaadikute kategoorias on ainult üks dokument - Vene Föderatsiooni presidendi dekreet ametisse määramise ja selle lõpetamise kohta. Kindlat ajaraami siin pole.

HAT kirjutas:

Tux kirjutas:https://www.youtube.com/watch?v=t2tQhWL3c_M
Navalnõi valis ikka päris hea päeva...
Vast õhtuks nopin midagi tõepärast mis esialgse kontrolli ka läbinud.