Mis Ukrainas toimub? 5. osa

[Jaanus2]

Seda ka, et arvatavasti lülitub USA siis aktiivselt mängu, vähemalt sama aktiivselt, kui NSVL Afganistani-kampaania ajal. Paralleelselt kasutatakse siis ka mingit majanduslikku raskerelva seniste paukpadrunite asemel, sest olukord vajab tagasikeeramist - puhtalt USA huvidest lähtudes, arvatavasti nad ikka tunnetavad seda.
Jura kaart on mõnus soovunelm - Ukraina on Valgevene-sarnane mõttetu sisemaariik ja Dnestri-äärne ka nagu naksti Vene "maailmaga" ühendatud.

[laikar]

kogu selle sõjalise aspekti juures unustatakse ära üks tähtis küsimus - mis saab päeval 2?

Ok, teoreetiliselt võivad nad Ukraina vallutada, kuigi päris selline ülesõit nagu Krimmi puhul see olla ei tohiks.
Aga mis saab siis edasi?!? Venemaal ei ole täna küll kuskilt sellist raha võtta, et hakata 45miljonit inimest toitma, pensione maksma ning infrat taastama.
Ukraina ei ole mingi Transnistria või Osseetia mõõtkava. Tegu suuruselt II riigiga Euroopas.

Ei ole ühelgi vallutajal sellega probleeme olnud või siis pole seda probleemiks peetud.

[Rabapistrik]

Mis on akfide hinnangul tõenäosus, et tegemist on ennekõike blufiga, mille eesmärk oleks Ukrainat sellisel määral hirmutada, et nad ise kaugenevad Läänest (võite selle "kaugenemise" sisu praegu ise defineerida)? Kui eesmärk oleks saavutatav ilma suuremahulise sõjata, siis see oleks see ju Kremli jaoks pigem võit? For the record, ise loodan, et ukrainlased on nüüdseks keskmiselt piisavalt iseseisvad, et nad on valmis oma vabaduse eest võitlema ja sellisel juhul kukuks bluff läbi. Kui Kreml arvab sedasama, siis on neil tõenäolisemalt sõjaga tõsi taga.

[kaugeltuuriv]

Mul selline väide lihtsalt,kui Zelinski kihutab minema oma administratsiooni juhi,kes kannab nime Jermak,siis on sõda kohe kindlalt oodata.
Mees pidi olema Putleri silmis parim partii Ukraina valitsuse juures.Pakun,et seni,kuni jookseb sealt selle härra kaudu info suurt ei muutu lähiajal midagi.Küll aga siis,kui adm.juht vahetusse lähe.Aga surve Zelinskile tema väljavahetamiseks pidi suur olema,eelkõige USA poolt,kes teab,et mees on lähedastes sidemetes Kremliga.

[Miki]

Publitsistide Michael Kimmage ja Michael Kofman artikkel

Venemaa ei lase Ukrainal lahkuda võitluseta

Väikesed märgid viitavad sellele, et Venemaa võib juba tuleval talvel läbi viia sõjalise pealetungi Ukrainas. Moskva on viimaste kuude jooksul vaikselt üles ehitanud oma vägesid piki Ukraina piiri, mis võib olla eelmänguks sõjalisele operatsioonile, mille eesmärk on lahendada Ukraina poliitiline ummikseisu tema kasuks. Kuigi Venemaa president Vladimir Putin võib taaskord tegeleda sunddiplomaatiaga, ei pruugi Moskva seekord bluffida. Kui kokkuleppele ei jõuta, võib konflikt uueneda palju suuremas ulatuses.

Miks peaks Putin riskima geopoliitilise ja majandusliku murranguga, süüdates uuesti sõjalise vastasseisu Ukrainaga? Lõppude lõpuks on tal hea põhjus investeerida piirkondlikku status quo'sse. Venemaa annekteeris Krimmi 2014. aastal, kõndides sealt minema Euroopa ühe suurima maahaaramisega pärast Teist maailmasõda. Venemaale sissetungi eest kehtestatud Lääne sanktsioonid pole eriti mõjunud ning Venemaa makromajanduslik olukord on stabiilne. Venemaa säilitab kindla haarde ka Euroopa energiaturul: Nord Stream 2 torujuhe, mis tugevdab Saksamaa sõltuvust Venemaa maagaasist, liigub seaduslikest takistustest hoolimata aktiveerumise poole. Samal ajal peavad USA ja Venemaa strateegilisi stabiilsuskõnelusi. Putin kohtus juunis USA presidendi Joe Bideniga osana jõupingutustest luua riikide vahel prognoositavam suhe.

Pinna all on aga Venemaa ja Ukraina selle lahendamata konflikti uuenemise trajektooril, mis võib Euroopa kaardi veel kord ümber joonistada ja Washingtoni jõupingutusi Venemaaga suhete stabiliseerimiseks peatada. Aasta-aastalt on Moskva kaotanud Ukrainas poliitilist mõjuvõimu. Kiievi valitsus võttis eelmisel aastal Venemaa nõudmiste suhtes tugeva seisukoha, näidates, et ei tee Putiniga koostöö nimel kompromisse. Euroopa riigid näivad olevat toetanud Ukraina positsiooni ja Kiiev on samal ajal laiendanud julgeolekualast koostööd Venemaa Ameerika ja Euroopa rivaalidega.

Kuna Moskva on muutunud poliitiliselt ja majanduslikult enesekindlamaks, võis Washingtoni tähelepanu ja ressursside nihkumine konkurentsile Hiinaga Putinit veenda, et Ukraina on nüüd USA jaoks perifeerne huvi. Venemaa juhid on andnud märku, et nad on diplomaatiast väsinud ning peavad Ukraina kasvavat lõimumist USA ja NATOga talumatuks. Moskva jaoks on ette nähtud see võrrand jõu abil lähtestada, kui Moskva, Washington ja Kiiev ei suuda leida rahumeelset lahendust.

VALMISTUMINE SÕJAKS
Venemaa jõuhoiak ei viita sellele, et invasioon oleks peatne. Suure tõenäosusega pole poliitilist otsust sõjalise operatsiooni alustamiseks tehtud. Sellegipoolest jääb Venemaa viimaste kuude sõjaline tegevus tavapärasest väljaõppetsüklist tunduvalt välja. Ukrainaga piirnevasse Lääne sõjaväeringkonda on paigutatud üksused tuhandete miilide kauguselt. Kaukaasia armeed on saatnud üksused Krimmi. Need ei ole rutiinsed väljaõppetegevused, vaid pigem jõupingutused üksuste ja varustuse ettevalmistamiseks võimalikuks sõjaliseks tegevuseks. Lisaks näivad paljud üksused liikuvat öösel, et vältida põhjalikumat kontrolli, erinevalt eelmisest märtsis ja aprillis toimunud kogunemisest.

Laiema sõja stsenaarium on täiesti usutav. Kui see peaks juhtuma, ei ole Putini valik lahmivat konflikti laiendada impulsiivne. 2014. aasta Ukraina kriisi pärand soodustab pigem selle konflikti eskaleerumist kui selle konflikti rahutuks rahuks külmutamist.

Mis on viimase aasta jooksul muutunud? Esiteks ei ole Venemaa strateegia Ukrainas andnud poliitilist lahendust, millega Moskva nõustuks. Pärast 2018. aasta kampaaniat, mis soovitas avatust dialoogile, kaotas Ukraina presidendi Volodymyr Zelensky raske pöördumine Venemaaga kompromissi otsimisest aasta tagasi igasuguse lootuse, et Moskva suudab diplomaatilise tegevuse kaudu oma eesmärgid saavutada. Moskva ei näe lääne sanktsioonidest väljapääsu ning Venemaa, Ukraina, Saksamaa ja Prantsusmaa kõnelused Ida-Ukraina konflikti lahendamiseks ei vii kuhugi. Kuna need poliitilised ja diplomaatilised jõupingutused ärevad, teab Moskva, et varasemad jõupingutused on vilja kandnud.

Samal ajal laiendab Ukraina oma partnerlussuhteid USA, Ühendkuningriigi ja teiste NATO riikidega. USA on andnud surmavat sõjalist abi ja NATO aitab välja õpetada Ukraina sõjaväelasi. Need sidemed on Moskvale pinnuks silmas ja Venemaa on aeglaselt nihkunud Ukraina NATO-sse kuulumise käsitlusest kui piirist, vastuseisule Ukraina kasvavale struktuursele kaitsekoostööle oma lääne vastastega. Kremli seisukohast on nii, et kui Ukraina territooriumist saab Venemaa-vastane vahend USA teenistuses ja Vene sõjaväel säilib võime selles osas midagi ette võtta, siis on jõu kasutamine enam kui mõistlik valik.

(google tõlge)
https://www.foreignaffairs.com/articles ... hout-fight

[huvitun]

No mitte kuidagi ei pole võimalik et Putin läheb avalikku sõtta. Rahuvalvajad, neidsealeiole üksused ja vene migrandid Donetskisse ja Lugandooniasse... mis iganes. Putini nõrkus saab kohe selgeks kui ta
hakkab sõda pidama avalikult. Ta ei usalda oma rahvast ju. Ta on seal oma elevandiluust tornis tegelikult ju päris üksi.

Lääs nuputab talle viisakat allaandmist. Mis kahjuks saab olema jälle poolik ning pika vinnaga jama - "vene allandmise eripära"

[gooligan]

ma loodan, et kogu Saksamaa juhtkonnal, kes NS2e, kui "mittepoliitilist" toruprojekti toetanud, on rõlge olla.

Otseselt selle toru tõttu on venelastel tekkinud jõuõlg, mis võimaldab Ukraina-suunalist gambiiti. See on olnud Putini kalkulatsioon - tekitada kergem paanika gaasivarude suhtes, et siis keset talve saada vabad käed toimetamiseks. Lääne-Euroopa on NS2 abil soojas, kuid ilma tagavaradeta ning seetõttu ei juleta piuksatadagi rünnakule Ukraina suunal, muidu keerataks survet väiksemaks...

Ukraina on aga täiesti "pimedaks" tehtud - puudub ligipääs Donbassi söele ja gaasile, mujalt importi tõkestatakse, vene gaasi ei anta...
Enne NS2te oleks selline situatsioon võimatu olnud - samast torust tuli gaas nii Ukrainale, kui ka Lääne-Euroopale.
NS2 avamise päeval läheb Ukraina-poolne toru aga teadmata ajaks avariiremonti... Ja seda kõike on tehtud praeguse ja lahkuva Saksamaa poliitilise eliidi heaksiidul ning EL-poolsel vaikimisel...

PS! Ma usun niisamuti, et praegu tasuks valge värvi tootjate aktsiaid osta. Otsest frontaalrünnakut on väga raske ka siseriiklikult selgitada - kuidas oma slaavi vendadele-õdedele järsku tina antakse. Peaks nad ju vabatahtlikult ja suure innuga suur-Venemaa rüppe saada tahtma... Aga rahuvalvajaoreool on vana äraproovitud trikk, mis nüüdki tõige tõenäolisem on.

[laikar]

Mis muu mõte sellel NS2 üldse oligi. Paslik on vist ka meenutada ka, kes riikidest oli U ja G NATO liikmelisuse vastu 2008. a kevadel. No oli muidugi teisi riike ka. https://www.ohtuleht.ee/272865/saksamaa-ei-toeta-ukraina-ega-gruusia-nato-plaane

[ruger]

Vene välisminister Lavrov: Ukraina on avalikult katkestanud Minski lepingute täitmise.

Russian Foreign Minister Lavrov: Ukraine has publicly withdrawn from the Minsk agreements.

https://twitter.com/Archer83Able/status ... 3207705608

[Lemet]

Seda ka, et arvatavasti lülitub USA siis aktiivselt mängu, vähemalt sama aktiivselt, kui NSVL Afganistani-kampaania ajal. 

Väga küsitav, Reagan ja Biden on võrreldamatud suurused.

[Health]

Toetamist alustati vist ikka juba Carteri ajal, mitte et ka Carterit ja Bidenit võrrelda saab.

[dixci]

International partners will help Kyiv if Russia dares to invade Ukraine.

Milles see võimalik abi Ukrainale seisneb kas vaid sõnades või milleski enamas?
Ma kaldun arvama, et ükski lääneriik ei vii sinna reaalselt oma üksusi, et Ukrainat reaalselt kaitsta?
Moskvas ollakse nähtavasti suht sarnasel seisukohal, et ega nad reaalselt niikuinii ei sekku heal juhul vaid ähvardavad sanktsioonidega.

[ruger]

Ukraina blogija Ivan Yakovina räägib, kuidas infooperatsiooniliselt on Ukraina selle võimaliku Venemaa kallaletungi juba ette võitnud. Suure tõenäosusega on UKR või lääneliitlastel oma infoallikas Vene kindralstaabis. Sealt laekunud info tehti enne avalikuks, kui operatsioon käima jõuati tegema. Kuna vägede liigutamine on juba käima tõmmatud siis selle pidama saamine võtab aega. Loomulikult võib sissetung toimuda. Igapäevaselt tulevad uute sanktsioonide hoiatused, võtavad Kremlil järjest rohkem isu asjaga edasi tegeleda aga kindlasti vähemaks. Selge, et ka Venemaa juhtkonnas on võimumängud, kes jääb peale.

Teine osa-miks sissetung Ukraina ära jääb
https://www.youtube.com/watch?v=4gAx2NEHhOY
Esimene osa-miks võib sissetung Ukraina toimuda
https://www.youtube.com/watch?v=fc8Kq5bE7vU

[muruniiduk]

Kui puhtalt sanktsioone võiks pidada piisavaks vahendiks, mis võiksid vene rünnakut tagasi hoida, siis vene ei võtaks seda ettegi, sest need on sellisel puhul garanteeritud.

Ma ei peaks siinkohal sanktsioone liiga oluliseks mõjutusvahendiks.

Muretsema peab siis, kui venelane on välismaailmast eraldatud ja tal enam midagi kaotada ei ole.

[hjl85]

Usa administratsioon kaalub uue laadungi varustuse saatmist. Sealhulgas kopterid, mis pidid muidu Afghanistani minema, stingerid jne
https://twitter.com/natashabertrand/sta ... 50092?s=21