Tere jälle. Hakkan tegelema selle soomlase artikliga. Kõigepealt ette siia märge: loen ja hakkan kommenteerima selle artikli eestikeelset tõlget. Juhtumil kui keegi peab vajalikuks täiendada tõlget, siis täpselt samamoodi võin täiendada või ka isegi muuta oma kommentaari sellele lausele.
No tuleb tõdeda, et mees teab asja!
Alustame pealkirjast- sõdurid nägidki radariekraanil ainult märki , sümbolit, tselli (vene k.)
Ma ei tikuks vähemalt asjaolude selgumiseni nimetama "vea teinud sõdurid". Kui neil oli "lahingukäsk kodumaa kaitseks" ja nad täitsid oma vannet ja käsku oma väljaõppes esitatud nõuete järgi.... Kui sind on nt Kuperjanovi kasarmus pandud relvaga postile valvama ja sa siis vande andnuna vastavalt määrusele oled sunnitud kellegi postil maha laskma, siis on ikka väga sitt tunne niigi, ja siis veel oled "vea teinud". Ja palun mitte pidada seda poliitikaks, eks ma tiba mõtlen ka nende operaatorite peale rohkem kui tavalised.
Jah Iraanis läkski kõik valesti, süütud kannatasid. Jah tänaseks on selgunud, et rakett lastigi auto komandöri poolt tema enda otsusel välja.
Juhtimiskeskus nägigi, et tegemist on reisilennukiga. Küsimus on ainult, et milline keskus- kas militaarõhuseirekeskus, või PVO juhtimiskeskus? Ja kui tõesti 9C737-t neil polegi (vt allpool mis see on)
Raketimasina komandöril ei olegi muud teha, kui autonoomsena töötades SOTS-i kaudu tuvastatud märkide (ei enamat kui ainult märk) analüüs- kiirus, kõrgus, kaugus, asimuut. Selge ilma korral saab lülitada sisse vidikoni ja üritada vaadelda objekti, aga probleemiks on aeg ja nähtavus. Vidikonil on korralik optika, selge ilmaga pole raketi lennukauguse ulatuses nägemine probleem. Aga see ei tähenda kohe , et saaks eristada liinilendu mõnest sõjaväe transportnikust vmt. (meil olid enimkasutatud lennukite siluetid koos lahingandmetega tahvlitena seinal, ja tuli arvestuste ajal eksam anda).
Masina radaril on lennukid vaid taevas liikuvad sümbolid- olen seda korduvalt öelnud, et nii ongi, vaid märk, tsell.
Mina istusin Tor-is (9A330, kolm raketsikut, võrguvõimekust pole), juba 1991 oli valmis Tor-M1 (9A331, kaks raketsikut, 4-ne võrk oma komandomasinaga. 9A331 müüdi ka Iraanile, aga pole konkreetset infot, et nad said võrguühendusega pillid ja komandirski kah. Siin on see skeem, et Venemaa oma parimat/uusimat lahendust välja ei müü, kaugused võivad olla lühemad (nt raketid lendavad ainult 10, mitte 12km, võimendid pole nii tundlikud (märgi selekteerimine), jne.
„Me räägime (tavaliselt) soomustatud masinale paigaldatud süsteemist, millel on radar ning vertikaalselt väljalastavad juhitavad raketid. Radar näitab sihtmärgile ja peale lasku juhib raketi kohale.
„See on väga nobe vahend lühimaa õhutõrjeks“
„Kiirete sihtmärkide tulistamine on sekundite mäng. (Sellised) Märgid on näiteks tiibraketid.
Tor-i rakett liigub umbes 850 meetrit sekundis. Maksimaalne laskekaugus horisontaalselt on 12 kilomeetrit ja vertikaalselt 6 kilomeetrit, rakett tabab sihtmärki oma valmisolekuastmest ja märgi kiirusest sõltuvalt maksimaalselt umbes 20 sekundiga.
Siin ei ole midagi kommenteerida, nii ongi.
Teheranis ei olnud Ukraine International firma Boeing 737 teadaolevalt Tor-i laskesektori piirimail, vaid selgelt lähemal. Kolonel Lappi arusaamise järgi tuli tabamus vaevalt kümne sekundiga.
Antud olukorras lendas 737 Tori ringist läbi ringi tsentrit läbimata, Arvan (vaatasin ka Google Mapsi), et tõusev märk oli SOTSi peal nähtavas raketi lasketsoonis umbes 30 sekundit. Sõltuvalt APU asendist 1-2 kuni 5-6 sekundit märgi lukustamiseks tehtavad liigutused, ja tagant poolt võtad maha aja mis kulub raketi lennuks. Kui 737 tõesti alustas pööret paremale (kui?), siis võis Tori komandör lugeda seda põgenemiskatseks lukustaja-Tori eest ja see vähendas veelgi aega otsustamiseks ja samas kallutas tulistama. Ajaauk seal vahel ei ole eriti suur ja iga hetkega lisandub oht, et märk laseb välja lukustaja pihta raketi, või vähemalt peibutised, ja siis ta ka käest läheb, sest uuesti haaramiseks on ta juba laskeulatusest väljas, aga ise oled ennnast talle paljastanud. Muideks Korean Airi lasid venelased alla peale seda kui see otsustas kurssi hakata muutma (tõusma), see oli viimane täpp, loeti põgenemismanöövriks ja anti tagant hävitajalt raketiga tina selle peale. Aga sinnamaani otsiti kontakti ja taheti sundida maanduma.
Peale seda kui rakett on teele saadetud ei ole eriti midagi teha selle peatamiseks. Raketti ei saa välja lülitada ega käsitsi juhtides sihtmärgist mööda juhtida.
„Ausaltöeldes oleks ainuke võimalus (laskemasina) radar välja lülitada“ ühmab kolonel Ahti Lappi.
Olen siin või teises teemas kirjeldanud Ossa Tori saatjaid. SOTS keerutab pidevalt ringi ja kammib, kui märk on leitud keerad SSTS-i märgile lukustad asimuudi ja kauguse (või teeb seda automaatmoodul), ja lased raketi välja, SN saadab raketti ja suunab teda SSTS-i kiirele, kui kõik (ka kaugus on kohakuti) siis käibki litakas. On olemas ka selline variant, et lülitad lukustuse maha, automaatjälgija välja (et ta uuesti peale ei läheks), keerad APU-l asimuudi (SSTS-i) minema sinna kus märke pole ja lükkad kauguse lõppu. Ja siis lased raketil minna. Selline trikk kukkus mul siis välja, kui simulaatoris lajatas hävitaja meie poole kõigepealt peibutised, ja siis kui meil asja võssa keeras, siis ka raketi meie pihta. Eks ta seda meie välja lastud raketi peale tegi. 3-ses meeskonnas viis peibutis kõik jälgimised-lukustused ära võssa, aga ise tulid lennuk ja tema rakett edasi. Siis ruttu mõlemad operaatorid lülitasime lukustuse maha (nb saatja kiir oli olemas) ja keerasime käsitsi tagasi lennukile, kõigepealt asimuut, ja siis mina kaugust enam haarata ei jõudnudki, sest meie rakett oli selleks ajaks märgist juba mööda lennanud. Sain oma displei peal mõned sekundid veel näha, kuidas meie rakett lõpuni mööda kuhugile lendas ja siis ise hävitas end tsoonist lahkudes, ja siis lugesin sekundei 4,3,2,1. Siis jõudis lennuki rakett meieni. Kõik. Kui lihtsalt välja lülitada, siis võib ta veel nt paar seki otse lennata ja seejärel ikka selle objekti lähedal plahvatada ja killud laiali loopida, kui juhtub...
Kogu värk valesti
Kaitsejõudude endine õhutõrjeinspektor ja Rovaniemen õhutõrjepatarei endine komandör on hämmastunud iraanlaste käpardlikkusest.
„Ükski üksus ei tohiks tulistada omapäi. Peaks olema õhukaitse juhtimissüsteem, milles on õhuseire radarid ja juhtimiskeskused. Sealt avastatakse ja sealt tuvastatakse sihtmärgid.“
„Kogu värk on läinud valesti, kui nad tulistasid raketi omapäi välja“
„Eriti kui tsiviillennuväli on kohe kõrval ja seal toimub reeglitepärane liiklus, on eriti kummaline hakata reisilennukit tulistama“
Ühest küljest loomulikult on tal õigus, aga samas on see tagantjäreletarkus. Ma teeks siia märke, et kui sa saadad õhupuhastaja-hunter-killeri missioonile ja annad sõnad kaasa, et õhk on tühi, kui keegi tuleb siis ainult sinu ohver ja sa pead tulistama ta maha, siis pole suurt üllatuda kui ta midagi "võõrast" maha põmmutab.
Sümbol ekraanil
Kolonel Lappi sõnul jälgib Tor-raketimasina meeskond sihtmärki radariekraanilt.
„Laskjad on masina sees. Neil ei olegi optilist vaatlusvõimalust“
Lappi sõnade kohaselt kuvavad moodsad sünteetilise ekraaniga radarid sihtmärgi vaid sümbolina (orig. Lapin mukaan nykyiset tutkat, joissa on synteettinen näyttö osoittavat maalit symbolein.)
„Minu arusaamise järgi sünteetiliste ekraanide sümbolid ei näita lennuki suurust“
Reisilennuk võis paista raketi väljalasknud Tor-i meeskonnale nagu iga teine sihtmärk.
Pimedas pole vidikoniga (kaamera) suurt midagi teha. Muus osas: Nii ongi, olen seda juba kindlas kõneviisis öelnud.
Ühte patareisse kuulub näiteks neli masinat koos juhtimismasin/juhtimispunkt õhuvalveradariga. Juhtimispunkt tuvastab sihtmärgid, edastab info masinatele ja annab käsud mida edasi teha.
Käsud tulevad vähemalt soome ja vene süsteemides juhtimiskeskusest. Üksiku masina juht ei tegutse omapäi.
Patareis jah neli masinat. Tor-M1-e komandirski on 9C737. Suudab nendega suhelda ja neile/neilt märkke üle kanda. See masin on saatjaid täis, nn kohalik komandör, suudab pidada sidet polgu või diviisi juhtkonnaga, suudab lugeda infi seireradaritelt (nt Bukiga ühilduv aparaat, vaatluskaugus 45-100km) ja siis seda infi TorM1-le suunata. Aga üksiku masina komandör SAAB tegutseda omapäi, sest Tor on nii autonoomne kompleks kui ka võrguhalduslahendusega.
„Usun, et venelased on müünud Tor-süsteemi koos kasutuskoolitusega aastatel 2006-2007
Iraanlastel on seepeale olnud aastaid aega süsteemiga tutvuda.
„Lõpuks sõltub süsteemi kasutamine väljaõppetasemest“
Ka meie keskuse ohvitserid käisid komandeeringus relvastust üle andmas ja ka sõjalisteks PVO nõunikeks. Ja üldjuhul oli see koos korraliku koolitusega NL sõjakoolides. ja lepingus olid kõik sabad ja sarved sees. Nt Soome lennukiostulepingus Venemaalt olid kaasas isegi lennuvälja kiirabiautod. Eestis pedantselt taastatud Gaz-22 kiirabi osteti Soomest sõjaväelennuväljalt kuhu ta oli saabunud koos Mig-idega. Iraanlased tegid 2006-2007 juba kodus demonstratsioonlaskmisi. Ja siis oli kuskilt lugeda, et Tor-M1 ja märkeks, et eksportversioon (st rakett kuni 10km) ja võrgulahendust pole.