Armeenia vs Aserbaidžaan

[denis23]

Vene Föderatsiooni liitlasele kallaleminek selles regioonis võib lõppeda ainult ühel ainsal moel - nii nagu see lõppes 2008 aasta augustis Gruusia kallaleminek Ossetiale.

Eeldusel et Aliev on siiski terves mõistuses ning enesetapumõted teda ei kimbuta, mingit aserbajdzaani rünnakut armeenlasele või Karabahhile (rääkimata vene vägedele ei tule)

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Pean vist siinkohal denis-iga nõustuma

Ka mul on krd raske uskuda, et kreml loobuks oma ainsast üdini ustavast strateegilisest liitlasest

[EOD]

Pean vist siinkohal denis-iga nõustuma

Ka mul on krd raske uskuda, et kreml loobuks oma ainsast üdini ustavast strateegilisest liitlasest

Usu ikka. Kuigi see on raske, siis raskused ongi ületamiseks!
Oma pimeda viha tõttu armeenlaste vastu ei näe sa tegelikku pilti.
N.Liidu lagunemisel kuulutas Armeenia 23. septembril 1991 välja iseseisvuse. Aserbaidžaan kuulutas iseseisvuse välja oktoobris. Mägi-Karabahhis algasid relvastatud kokkupõrked juba 80. aastate lõpus, pärast Sumgaiti veresauna.
Alguses toetas N.Liidu/Venemaa keskvõim konfliktis asereid. Armeeniast ja Mägi-Karabahhist viidi väed koos tehnikaga välja või muudeti tehnika kõlbmatuks, aseritele aga jäeti töökorras tehnika ja relvastus. Seetõttu olid aserid konflikti algul edukad, kuigi armeenlased sõdisid oskuslikumalt. Aseri väed jõudsid enne murrangut lahingutegevuses Stepanakerdist pooletunnise autosõidu kaugusele.
Mingi muutus Venemaa suhtumises toimus seoses 12. jaanuaril 1990 alanud Bakuu pogrommiga, kus aserid ei rünnanud vaid kohalikke armeenlasi, vaid ka 20. jaanuaril 1990 Bakuusse viidus NA ja sisevägede üksusi. Siiski oli Venemaa huvi naftarikka Aserbaidžaani vastu suurem kui vaese Armeenia vastu. Alles siis kui Aserbaidžaan kuulutas, et naftarikkusi Venemaaga jagama ei hakata, asus Venemaa toetama Armeeniat.
Et Armeenia on Venemaa ustav liitlane, on loomulik. Islamiriikidest ümbritsetuna tal lihtsalt pole muid liitlasi võtta. Samas tasapisi islamiseeruv Venemaa mängib topeltmängu ja suure tõenäosusega reedab armeenlased juba lähiaastatel.
Mägi-Karabahh ehk armeeniapäraselt Artsahh pole tegelikult Armeenia. Sealses armeenia keeles on palju vene, turgi ja pärsia laensõnu. Kogu ühiskond on kuidagi demokraatlikum ja avatum. Kui Jerevanis jälgivad liiklust kaamerad ja iga rikkumine toob automaatselt suure trahvi, siis Stepanakerdis on näiteks turvavööde kasutamine faktiliselt vabatahtlik, kuigi liikluseeskiri seda nõuab.
Mägi-Karabahhi liitmist Armeeniaga tegelikult ei soovitagi. Majanduslikult oleks tihedad sidemed Aserbaidžaaniga kasulikud ja religioosset fanatismi pole ei kristlastest armeenlastel ega moslemitest aseritel. Karabahhi Kosovo-taoline staatus oleks ilmselt kõigile vastuvõetav kui veel Aserbaidžaaniga piiride osas kokkuleppele jõutaks. Osa sõjas hõivatud territooriumist tuleks ilmselt aseritele loovutada.

[denis23]

Iraani võib ka pidada Armeenia liitlaseks, ma mõistan et see on raskeusutav mõnda kodaniku must-valge kujutlusvõimele aga nii see on.

Kuna azeritel on tugevad suhted Türgiga ja USAga (ja loomulikult Israeliga), mis on Iraani jaoks vaenulikud riigid, siis Iraan toetab armeenlasi. Religioossed erinevused siin jäävad tahaplaanile geopoliitikaga võrreldes.

Hetkel on üsna tugev koostöö kahe riigi vahel.
Armeenia diaspora on väga tugev Iraanis, ehk siis see samuti toetab koostööd
.
Ma arvan, et kui Venemaa peaks satuma seisundi kus need enam ei taha/ei saa Armeeniat toetama, võtab selle rolli Iraan.

Kusjuures Azerbajdzaani/Iraani suhted traditsiooniliselt ja pöödrumatult sitad.

Igal juhul, ilma liitlasteta armeenlased ei jää.
Rääkimata sellest, et ma eriti ei näe võimalust et nende kõige suurem liitlane neid maha jätab.

Viimane Iskanderide viimine Armeeniasse on väga selge signaal et selle ründamine on küsitava väärtusega idee.

[EOD]

Teiste Armeenia potentsiaalsete liitlaste osas peale Venemaa võib Denisiga nõustuda. lisada võiks Hiina, kel Kaukaasia vastu vaieldamatu huvi. Jooksis ju ka Siiditee sealtkaudu.
Aga Venemaa müüks Armeenia silmagi pilgutamata maha kui vastutasuks Aserbaidžaani oma käpa alla saaks. Ei usutud ju ka enne Gruusia sõda, et Venemaa teist kristlikku riiki ründab. Ammugi, et vendadele slaavlastele Ukrainas kallale läheb. Isegi Valgevene batka paistab pigem oma Vene liitlase kui näiteks Poola pärast muretsevat.

[aest]

Isiklik arvamus aga mulle tundub et armeenlased peavad tänu oma rahvuslikele iseärasustele otsima omale liitlasi mitte naaberrahvaste, vaid väheke kaugemate seast, kel nendega otsesed kokkupuuted puudumas. Vaevalt et keegi otsestest naabritest nendega eriti tegemist teha tahaks.

[EOD]

Ei tea, mida aest täpselt silmas pidas, kuid sarnaselt juutidega on neil tõesti paljude naabritega kana kitkuda.
Tigran Suure ajal vallutasid naabrite maid, kavalad kaupmehed on nad ka...
Kõige ebameeldivam minu jaoks, mis ma nendest olen kuulnud, et Abhaasias olid 2008 sõja järel armeenlased osalenud väljaaetud grusiinide varale käpa peale panekul.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kõige ebameeldivam minu jaoks, mis ma nendest olen kuulnud, et Abhaasias olid 2008 sõja järel armeenlased osalenud väljaaetud grusiinide varale käpa peale panekul.

Nuujahh - siis on ju loogiline oletada, et Krimmis nad juba teevad (või hakkavad tegema) täpselt sama - mis tähendab siis osalemist väljaaetud (või väljaaetavate) ukrainlaste // krimmitatarlaste vara "ärastamisel"..

[denis23]

Kellel Kaukaasias on head suhted rohkem, kui ühe naabriga? Tahaks selle riigi teada.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Kellel Kaukaasias on head suhted rohkem, kui ühe naabriga? Tahaks selle riigi teada.

Pakuks kohe GEORGIAt - minu teada neil ju täitsa koššer suhe vähemalt selliste naabritega nagu Türgi, Azerbaidžaan, Tšetšeenia (+ ilmselt ka muud "imamaadi" osad)

[PaganHorde]

Vene Föderatsiooni liitlasele kallaleminek selles regioonis võib lõppeda ainult ühel ainsal moel - nii nagu see lõppes 2008 aasta augustis Gruusia kallaleminek Ossetiale.

Eeldusel et Aliev on siiski terves mõistuses ning enesetapumõted teda ei kimbuta, mingit aserbajdzaani rünnakut armeenlasele või Karabahhile (rääkimata vene vägedele ei tule)

Aserbaidžaan ja Armeenia pidasid öösel verise lahingu
http://www.postimees.ee/2874609/aserbai ... se-lahingu

[kromanjoonlane]

Armeenia on rahvusriikide seas vist ainulaadne nähtus. Sest peaaegu kogu selle riigi territoorium asub väljaspool ajaloolist rahvusterritooriumi (hõlmates siiski usulist keskust Etsmiadžini). Aga üldiselt oli 1828.a Turkmantšai rahulepinguni Iraanile alluvates Jerevani ja Nahhitševani khaaniriikides rahvastik moslemienamusega. Pärast viimast Vene-Iraani sõda, kui sinna moodustati Jerevani kubermang, tuli küll armeenlasi Türgi aladelt juurde. Aga veel 1897.a. rahvaloenduse järgi oli Jerevani kubermangus armeenlasi vaid 53 % elanikkonnast. Sealjuures Jerevani linnas püsis moslemite enamus Esimese maailmasõjani (võrdluseks- Tbilisis oli 19.sajandi algul kolmveerand rahvastikust armeenlased). Araksi tasandik puhastati etniliselt moslemitest 1920.a. dašnakkide valitsuse ajal.
Armeenlaste ajalooline asuala hõlmab aga enamuse Anatoolia sisemaast, nende poliitiliseks keskuseks oli Urartu ajast kuni 1915.aastani Van.
Ja Vene-Armeenia polnud ainus koht, kuhu 1915.a. genotsiidi järel armeenlastele uut kodumaad püüti luua. Prantslased üritasid seda Vahemere rannikul Kiliikias. Kuna Prantsuse võõrleegioni trügis väga palju armeenia vabatahtlikke, siis moodustati neist eraldi Armeenia leegion, neile lubatigi sõttasaatmist Kiiikiasse.

Aga Aserbaidžaan on üsna tavaline nähtus. Sellesmõttes, et "aserbaidžaanlased" on samasugune väljamõeldud rahvus, nagu "karjalased", "setud", "moldaavlased" ja "burjaadid", võibolla ka "usbekid".
Aserbaidžaanlasteks nimetatakse neid türgikeelseid šiiite, kes elavad aladel, mid pikemat aega tallanud vene sõduri saabas. Teisel piiri, Loode-Iraanis, on neid türgikeelseid šiiite veel rohkem, kui Aserbaidžaanis. Väga loogiline, et Teheran pole huvitatud tugevast ja õitsvast Aserbaidžaani rahvusriigist. Ja ma ei kujuta hästi ette, mida Bakuu saaks teha, et saavutada Teheraniga häid suhteid.

[Poti soldat]

Venemaa jaoks on praegune külmunud konflikt ideaalne, nii Armeenia kui Azerbaidzaan mõlemad üritavad nendega sõbrustada. Aserid on Vene relvatööstuse kuldkliendid ja Armeenia kui vaesem pool on üldse kogu saba ja karvadega Venel taskus.

Ma küll ausalt öeldes poleks üldse nii kindel et Venemaa sekkub kui uus sõda puhkeb aga Azerbaidzaan hoidub Armeenia põhiterritooriumile tungimast ning ründab ainult vaidlusalust Karabahhi. Aga vaevalt et sõda tuleb, Alijevi klanni jaoks sobib praegune seis ka suht hästi nii et riskeerida selle mägise maalapi pärast pole väga mõttet, eriti kuna praegu saab kõik kodumaised probleemid mõne tulevahetusega rindel alati ilusti tahaplaanile suruda.

[PaganHorde]

http://www.postimees.ee/2876807/armeeni ... akkamatult

Tea, kas nad on omale sinna laskudelugejad palganud vms

[Tundmatu sõdur nr. 4]

(a) siin teemas oli:

EOD kirjutas:
Kõige ebameeldivam minu jaoks, mis ma nendest olen kuulnud, et Abhaasias olid 2008 sõja järel armeenlased osalenud väljaaetud grusiinide varale käpa peale panekul.

Borja vastas:
Nuujahh - siis on ju loogiline oletada, et Krimmis nad juba teevad (või hakkavad tegema) täpselt sama - mis tähendab siis osalemist väljaaetud (või väljaaetavate) ukrainlaste // krimmitatarlaste vara "ärastamisel"..

(b) loogiline järg sellele tuli nüüd UKR-teemast:

kuido20 kirjutas:
Kas mitte seesame "Army of Lugastan" tegelane, kelle pärast naerukrambid pidime saama, ei ilmu nüüd tunduvalt macholikuma välja ?
Punane barett peas ja hakkab Krimmi kohalikku rahulolematut omakaitsetegelast kolkima.
https://www.youtube.com/watch?v=LoouHYZP3cA#t=45

kupiseeru vastas:
See on jah armeenlane Самвел, Krimmi omakaitse 4-da roodu komandör, kes jutuubis Krimmi kriisi alguses kuulsaks sai. Tegelikult päris julm mees. Krimmis peksis ajakirjanikke ja kõiki, kes julgesid Ukraina kaitseks sõna võtta. Röövis ka Kievi miljonäri Gennadi Balashovi, keda peksti kuskil hoones terve päev. Õige nimi on tal vist Армен Гамлетович Мартоян.
https://www.youtube.com/watch?v=9o0ZuNSqnpA
http://censor.net.ua/video_news/286118/ ... _sbu_video

..nojahh - m.o.t.t