Maaelanike elu Kabuli olukord märkimisväärselt ei mõjuta, kusjuures maal elab Maailmapanga andmetel kolmveerand Afganistani inimesi. Neist omakorda suurem osa elab lääne mõttes äärmuslikus vaesuses ning lääne abiga loodud haridus- ja töövõimalused nende juurde enamasti ei jõua. Kukutatud valitsuse ametliku hinnangu järgi elas ligi pool elanikke allpool vaesuspiiri ehk alla üheeurose päevase sissetulekuga. Kui tõsta vaesuspiir kahele dollarile (1,7 eurot), kuuluks selle alla 90% elanikke, tõdes mullu majandusministeerium. Kolm aastat tagasi tehtud Gallupi uuringu järgi tunnistas 57% küsitletuid, et neil on toidu hankimisega raskusi.
USA agentuurid on viimase 20 aasta jooksul esile tõstnud afgaanide kasvavat eluiga ja sünnitusel surnud naiste arvu vähenemist, ent rahvusvaheliste organisatsioonide arvates on neid arve pigem ilustatud. Pärast Talibani kukutamist oli Afganistani keskmine eluiga 41 aastat, mis USAID-i väitel tõusis juba 2010. aastaks 63-le. WHO teatel on see siiski märksa madalam. Ka CIA 2017. aasta hinnangu järgi elab keskmine afgaan pigem 51-aastaseks.
Sama trööstitud on haridust ja kirjaoskust puudutavad arvud. Human Rights Watch (HRW) teatas viie aasta eest ilmunud raportis, et lugeda oskab kõigest umbes 66% teismelisi afgaani noormehi ja 37% tüdrukuid. Teoorias peaks põhiharidus olema kõigile lastele kohustuslik, ent praktikas ei leidu koole isegi neile, kes seda sooviksid. Umbes 40% haridusasutusi tegutseb ilma hooneta, nii et pole ka käimlaid, mille puudumine muudab kooliskäimise tüdrukutele veelgi keerulisemaks. Ühtlasi ei taha paljud pered oma tütreid meesõpetajate hoolde anda, ent naisõpetajaid on pedagoogide seas alla viiendiku.
https://epl.delfi.ee/artikkel/94409517/ ... avainimenePaljudes vaestes provintsipiirkondades pole võimuvahetus suurt muutust toonud, sest inimesed elatavad end põllumajandusest ja käsitööst samal moel nagu aastasadade eest. Paraku ei ole seegi kestlik lahendus, sest järjest rängemaks muutuvad põuad teevad põllupidamise mõnel aastal võimatuks. Eriti ränk põualaine oli aastail 2006–2008 ja 2010–2011. Kolm aastat hiljem oli riigi põhjaosas järjekordne põud, millele järgnesid tohutud üleujutused. See on põllupidajate säästudele ja elatisele karmilt mõjunud.
Mõne aasta eest vaadeldi ühes ÜRO rahastatud uuringus Afganistani ühe vaesema provintsi Sar-e-Puli vaesemate omavalitsuste hulka kuuluva Sayyadi rajooni elu ja leiti, et sealsete talude kogemustest saab teha üldistusi ka ülejäänud riigi kohta. Loodusõnnetuste ja majaperemehe haigusega võrreldav löök on majapidamisele ka poja pulm, mis tähendab kohustust maksta kulukat pruudiluna. Samavõrd on vaestele peredele toeks tütre mehelepanek, mille eest saadud luna aitab nälga vältida ja karjaloomade kujul lisakapitali soetada. Majanduslikud kaalutlused aitavad mõista, miks kolmandik tüdrukuid enne 18-aastaseks saamist mehele pannakse ja suguvõsad lahutustesse nii sallimatult suhtuvad.
Mõistetavamaks muutub selles valguses ka oopiumimajandus, mis pakub põllupidajatele mitu korda kindlamat elatisallikat kui toidukasvatus. „Kui mul oopiumiraha ei oleks, poleks mul kodus midagi süüa ja peaksin laenama,” ütles üks talunik raporti autoritele. Ühe kilogrammi oopiumi eest sai Sar-e-Puli talunik tollal umbes 165 dollarit, see oli üle kümne korra tulusam kui tavalise vilja kasvatamine. Ka moonipõllu tööliste palk oli tavalisest kaks korda suurem.
Ma pole kindel, mida arvab sellest koraan, igatahes piibel ütleb küll selgelt:
Mõni teine tubli mees võib panna kas karistuseks või oma iha rahuldamiseks, aga tema ei muutu sellest homoks. Eriti kui see toimub vangimajas sees, kus naisi pole. 
ja vanemad võitlejad trukkisid neid. See ei ole homoseksuaalne suhe nende arvates seni kuni poisil karvad ei kasva. Kui hakkavad kasvama, raseeritakse ära.
