Need paneelmajade keldrid ja maa-alused parklad on vene 6m õõnespaneelidest laega, mis ei kanna põhimõtteliselt suurt midagi. Sellise paneeli betooni netopaksus on ehk 10 cm. Kui paneelmajade puhul veel kaitseb seda lage ülejäänud hoone (kui ta püsti on), siis need maa-alused parklad, mida Tallinnas rohkelt ehitatud on, on päris suure pindalaga ja seega ka võimalusega saada auk lakke. Parklas on seal lae peal veel rullmaterjalist hüdroisolatsioon ja siis 30-50 cm pinnast.
Ka NSVL ajal nendega varjenditena ei arvestatud, levivad jutud vesinikupommi eest akendega keldrisse varjumisest on asjatundmatu jamps.
Vigu tegelikult pole tunnistatud (et varjendiehitusest loobumine oli vale), selle kattevarjuks üritatakse teha hookuspookust, kus antud tarbeks kõlbmatud ehitised saavad sildid külge ja probleem lahendatud.
Selleks, et neid nõuka keldreid ja allmaagaraaze võiks enamvähem puhta südametunnistusega varjenditeks soovitada, tuleb seal omajagu ehitustöid sees teha. Esimene asi kohe, mis silma ette tuleb, on sissepääs trepikojast. See tähendab, et sissepääsu lae moodustab teine trepimoodul (mis läheb 1. korruselt 1. ja 2. vaheplatvormile), see on napp 5 cm betooni, kinnitatuna kahest otsast. Näiteks järgmise trepimooduli varisemine toob kaasa selle alla kukkumise ja sellega väljapääsu sulgemise. Kuna aga varjendil ei saa olla aknaid, siis istuvad elanikud seal nagu rotid lõksus. Hoone all asuval varjendil peab olema varuväljapääs, mis avaneb maapinnale mitte lähemal hoonest kui selle 1,5 kordne kõrgus.
Siit edasi on küss, kes ja mis raha eest need tööd seal teeb. Ma eespool kirjutasin et ühe 5-kordse Mustamäe 60ndate paneelmaja keldri hädapärane kohandamine tuleb rahulikult kuuekohaline summa. Ühistud on enamasti oma laenulimiidi täis laenanud fassaadi soojustamisega, kust see raha tuleb? Ja ega sinna ühteainsasse keldrisse terve mikrorajoon ei mahu, ikka ainult maja enda elanikud. Mis tähendab, et kui selleks riik raha ei anna, siis tuleb need ümberehituskulud elanikel maksta.
Et see "väljapääsu küsimus" lahendada ilma varuväljapääsu tunnelita, siis tuleb
1. need keldri kohal näha olevad trepimoodulid (nii esimene kui teine) korralikult alt toestada, et need kannataks varisemise raskust
2. keldri trepi ja keldri põranda ühenduskohta näha ette korralik varjendi uks
Minu tagasihoidlik ettepanek oleks rajada mägedesse suuri autode (munitsipaal?)parkimismaju, mis täidaks ka varjendi rolli. Saaks lahendatud nii vägagi akuutse parkimismure, kui ka inimesed saaksid koha, kus vajadusel varjuda.
Iseenese raskust ja relvadega mõjutamist kannatav parkla on väga erinevad asjad. Keegi peab kandma lisakulusid. Miks peaks venekeelne ja -meelne Tallinna linnavalitsus seda tegema hakkama? Puuduvad seaduslikud nõuded, ütlevad seepeale.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.