www.militaar.net

http://foorum.kipper.ee/viewtopic.php?p=69693#69693
http://www.politsei.ee/et/uudised/uudis.dot?id=240402

See moesõnakõlks "multifunktsionaalne" tuli mu arust käibele seoses õhuväe ihaldet kopteritega - neid promotakse ka kui MULTIFUNKTSIONAALSEID TRANSPORTKOPTEREID

Ma ka vaatasin pilte ja imestasin, minu külma sõja aegse ettekujutuse kohaselt peaks ikka piirivalvelaev relvastatud olema.
Sõltumata mis multi-kulti roll tal on. Omama nt relsse miinide panekuks jne.

Isegi USA-s on sellise suurusega rannavalvelaevad relvastatud automaatkahurite ja Browningutega, kuigi lähima agressorini on tuhandeid miile. Kui piiririkkuja ei allu korraldustele, millega heidutatakse? Tõmmatakse 2 signaallippu masti ja avaldatakse protesti?

Selle laeva Soome analoog, samuti multifuntsionaalne reostustõrjelaev VL Uisko

Aluksen kalustoon kuuluu muun muassa:

Öljyntorjuntapuomi.
Syvyyspommit ja 12,7 mm konekivääri, joilla turvataan alueellinen koskemattomuus.
Kaikumittain, joilla voidaan etsiä ja paikantaa sukellusveneitä.
Meripelastustilanteessa käytettävää siirrettävää vaurio- ja palotorjuntakalustoa.
Valvontajärjestelmä, jolla vartioidaan merirajaa.
Integroitu navigointijärjestelmä.
Kyky toimia kemikaalionnettomuudessa.
Hinausvarustus.
http://fi.wikipedia.org/wiki/VL_Uisko

Ma ka vaatasin pilte ja imestasin, minu külma sõja aegse ettekujutuse kohaselt peaks ikka piirivalvelaev relvastatud olema.
Sõltumata mis multi-kulti roll tal on. Omama nt relsse miinide panekuks jne.

Meil vist ei taheta relvastusega naabreid ärritada. Elame ikka sõbralikult multi-kulti.

Lisaks veel selle, et mõlemad laevad on valmistatud ühe ja sama firma poolt. Siis Uudenkaupungin Työveneen telakalla Uudessakaupungissa, Suomessa. Ja valmistajal ilmselt olemas kõik vajalikud oskused ka selle varustuse projekteerimiseks ja paigutamiseks, mida uuemal Eesti laeval pole...Järsku seletab see lõik nii mõndagi.

Eesti merereostustõrje võimekuse tõstmiseks vajalik laev soetati Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) 28 121 005 euro suuruse toetuse abil. Ka Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika volinik Johannes Hahn avaldas veendumust, et uus mitmeotstarbeline laev suurendab oluliselt Eesti suutlikkust merereostusega toime tulla. Riik panustas omaosalusena suurprojekti 4 959 523 eurot.

http://www.politsei.ee/et/uudised/uudis.dot?id=240402

Kuigi ka siin foorumis on teadjad väitnud, et seesama euroabi poleks koperdajatele relvastuse paigutamiseks küll mingi takistus. Milles mina siiski kõhutundega vägagi kahtlema kipun. Sest poleks teps mitte sellele sotsialistlikult roosakat tooni Euroopale vastuvõetav, kui mingi kahtlane tilluke ilmselt natsiideoloogiat toetav ja SS-leegioni veterane marssida laskev riigike meie partneri ja sõbra külje all meite abirahadega endale relvastatud kopteriväge rajaks. Suur Stanislavski käratas sellise asja peale, et ei usu. Aga nagu täheldatud, on see vaid minu kõhutunne...

Oh aegu ammuseid

http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... ld!/page13

Nimekiri sisaldab faktivigu, PVL-105 Torm relvastus on 2x25 mm 2M3M (vene ÕT automaatseade) ja 1x40 mm Bofors.
Ise küsimus, palju need relvad tegelikult töökorras olid - osade laevade kasutus sai väga lühikeseks.

Silmapaistev on vast see, et algse EMV laevadest olid 2 tk trofeena venelastelt ära võetud Grif-kaatrit, üks neist meremuuseumis.

Omapoolsed 2 senti

- vöör ja ahter on elukoledad ja vanamoelised, mis toob ka tulevikus laeva järelmüügis hinna alla. Näeb välja, nagu kalalaev oleks ümberehitatud.
- see "jäälõhkuja vööri kühm" ei anna mingit vajalikku jäälõhkuja klassi küll välja vb Veeteede ameti EVAdest on nõksa etem;
- relvastust pole: toodetakse alusele taas "kilukapteneid"
- hea on 360 kraadine vaade kaptenisillas, kuid kaks posti on millegipärast keset interjööri.
- Laeva nimi on seevastu väga sümpaatne!

Laeva kuju tuleneb tema kasutusotstarbest, järelikult kui kalalaeval ja reostuse koristajal on vaja palju aega kiikuda ilma käigu või aeglase käiguga (mõlemal tuleb), saavadki nende kerevormid sarnased olla. Kandiliste kerevormidega patrull-kaater (mis lõikab kiirel käigul hästi läbi lainete ja kasutab dünaamilist tõstejõudu) loksutab sellises reziimis meeskonnal sisikonna välja. Ümarate kerevormidega laev lihtsalt lengerdab vähem (kuid sobib ka vähem kiirel käigul läbi lainete liikumiseks).

Ärge lahmige kui tea ei tea, koht kuhu saab vaiadusel paigaldada vajadusel 23mm on täitsa olemas.

Oskab lugupeetav ka seletada, miks siis sellele kohale, mis täiesti olemas on, juba ehituse käigus suurtükki ei paigaldatud? On ju seda ehituse käigus märksa lihtsam teha kui hiljem aretama hakata. Ja mida tähendab see "vajaduse korral"? Et kui "tekib vajadus" näiteks veepinnal hulpivat miini hävitada, siis saadetakse vastne laev esmalt kahurit paigaldama? Peale paigaldamise tuleb ju ka tulistamist ennast õppida, moonakelder varustada jne jmt.

Huvitava kurioosumina: PVL-109 Valvas on oma sünnimaal USA-s vette lastud 1943. aastal
Tegemist ühtlasi esimese taasiseseisvunud EV laevaga, mis Atlandi ületanud on.

Kiirelt läbi lapates jäi mulje, et ainus kasutuses tekirelvastusega piirivalvelaev on PVL-111 Vapper, mis on relvastatud 2x25 mm vene ÕT seadmega 2M3M.
Laev on ehitatud Tallinnas Balti Laevaremonditehases.



Muud relvastatud laevad olid teiste riikide abina saadud, mis enamikus on tänaseks käigust maha võetud (põhiliselt Soome päritoluga).

Kiirelt läbi lapates jäi mulje, et ainus kasutuses tekirelvastusega piirivalvelaev on PVL-111 Vapper, mis on relvastatud 2x25 mm vene ÕT seadmega 2M3M.

Kui see nii on, siis on see üks süüdimatu ajukääbiklus küll

Igal juhul kõva point kõigi nende riiklike "nukulaevastike" koondamiseks ühe konkreetse rusika alla

PVL-111-el on veel 14,5mm-ne kuulipilduja silla taga pealisehituse tekil . Samuti on PVL-103-el vööri tekil 14,5 mm-ne kuuliplduja . PVL-101-el on veel kohad pardarelvade jaoks ja ka ahtris rellside kohad . Miks laevale ei pandud relvastust peale on vist rohkem kaitseministeeriumi rida , mitte siseministeeriumi oma kes laeva tellis .