Kapten Trumm kirjutas:Avalik kord ja julgeolek paneb välja siiski pisut rohkem kui 5000 inimest. PPA numbrile täiendavalt arvesta juurde Päästeamet, Häirekeskus, Kaitsepolitseamet, SMIT ja mõningaste mööndustega Sisekaitseakadeemia. Siis muutub asi natuke võrreldavamaks, et kui on soovi sedapidi võrrelda. Täiendavalt veel ka abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ning merepääste, neidki rahastatakse avaliku korra ja julgeoleku alt. Ära unusta ka siseministeeriumit.
Samuti hägustab pilti riigikaitse poole pealt väljaununenud asjad. Nt Kaitseliidu see osa, kes ei oma sõjaaja paigutust, kuid keda samuti rahastatakse riigikaitse summade raames. Sama lugu ka väliluureametiga ja kaitseministeeriumiga.
Kui arvud on nüüd pisut korrektsemaks saadud, võib hakata arutlema selle üle, et mis siseministeeriumi valitsemisala asutuses on hetkel liiga palju palgalist personali ja mis funktsioone saab rahuajal täita ka muudmoodi kui praegu. Eelkõige siis odavamalt kui praegu, et suunata ressursid ümber kriisi ning sõjaaja võimekuse suurendamiseks.
See "pisut rohkem kui 5000" jääb siiski mitmekordselt alla KV-25 000-le. Ja 25 000 on ju reservatsiooniga, kui me peame sõduriks "rootsi varustus, püss ja 2 salve padruneid", võib see arv olla ka 40 000. Me lihtsalt oleme selle lati ise seadnud. Palgaliste arvu poolest ei jää KV PPA-st eriti palju alla (vahe on ehk 20% PPA kasuks). Ja erinevalt PPA-st mingit personali vähenemist 1700 inimese võrra (kuna ei suudeta tööl hoida) 2025 aastaks (Riigikontrolli raport) ette näha ei ole. KV personal pisitasa kasvab.
Kuskilt SM kontorist lasta lahti 50 inimest asja ei muuda. Vaja on teha midagi fundamentaalselt teisiti (säästlikumalt). Ja SA ülesandeid on ka vaja täitma hakata.
Mina ütleks, et teatud tööde osas tuleb loobuda kutselisest mudelist kui liiga kallist. Sisejulgeolekule on täna lihtsalt tehtud võimalikuks mugavustsoon, kus kogu raha võib kulutada olemasolevale RA võimele ja SA võimete puhul näidata näpuga Kamina suunas. Selles säästlikkuse suunas on mingi eraldiseisva PV taastamine karuteene - ametite ühendamisel kadus ca 1000 (enamasti dubleerivat) töökohta, need ju tulevad kõik tagasi ja siis on võimalusi mingit sõjalist piirivalvet teha veel vähem.
Olgem faktides täpsed – ei ole KM ja SM eelarve ja personal omavahel suuruste mõttes eriti võrreldavad. Kaitseministeeriumi valitsemisala 580 miljonilisest eelarvest peetakse palgal u 3300 tegevväelast ja lisaks sellele veel u 2000 tsiviilteenistujat (eelkõige sealsamas Kaitseväes, aga ka Kaitseliidus, KRA-s, hangete ametis, Välisluures, ministeeriumis endas). Siseministeeriumi valitsemisala 500 miljonilisest eelarvest peetakse üleval mitte ainult 5000 PPA-last, vaid ka Päästeametis on u 2000 palgalist + veel kokku sajad palgalised kaitsepolitseis, Sisekaitseakadeemias, Häirekeskuses, valitsemisala IT-astuses, ministeeriumis endas. Avalike andmete alusel on siis vahe 5300 vs 8000+. Kui selle sisejulgeoleku- ja avaliku turvalisuse asja all peaksid olema veel ka kohtud, prokuratuur ja vanglad, on numbrid veelgi vähem võrreldavad.
Teine oluline vahe ja „võrreldamatus“ tuleneb sellest, et Kaitseministeeriumi valitsemisala ei pea rahu ajal peaagu mitte midagi „tagama“ 24/7/365. Erandiks on ehk vaid u 100-200 inimest Ämaris ja radaripostidel + Kaitseliidu valvurid. Ülejäänud tuhanded saavadki rahulikult 8-tunniste tööpäevade kaupa tegeleda sõjaks valmistumise, reservüksuste väljaõppe ja selle tagamisega. Seevastu suurem osa PPA-st ja Päästeametist just seda teevadki, ehk ööpäevaringse teenuse tagamisega. Selleks, et ööpäevaringselt panna välja nt 1000 politseinikku või 300 päästjat, peab neid samaaegselt n-ö varuks või puhkerežiimil olema kaks või kolm korda rohkem. Püüa sa selle kõrvalt veel reservüksuste ettevalmistamisega tegeleda.
Kolmandaks – on see nüüd hea või halb, aga kuni viimase ajani ongi kogu Siseministeeriumi valitsemisala olnud häälestatud eelkõige tänaste, rahuaegsetele tegevustele. Ei tea, et seal enam väga palju õhku kuskil sees oleks – sest nagu sa ka ise teistes teemades viitad – politseipatrulle kohtab tänaval üliharva, uurijad on uppunud toimikute sisse jne. Kui sinu ettepanek on, et PPA koondagu nt 1000 palgalist ja asendagu nad ajateenijatega, siis küsiks kohe vastu, et kas 1000-t palgalist saab üks-ühele asendada 1000 ajateenijaga, või on neid samal tasemel teenuse tagamiseks vaja rohkem? Kui tahame aastaringselt panna välja 1000 „politsei-ajateenijat“, siis kui palju tuleks neid aasta jooksul teenistusse võtta selleks, et neile enne tänavale saatmist ka mingi väljaõpe anda? Ja väljaõpe, nagu ma aru saan, peaks sisaldama nii kriisi- ja sõja-aja ülesandeid kui ka oskusi, teadmisi ja hoiakuid selleks, et rahu ajal kutselist patrullpolitseinikku asendada. Ja see, nagu piirivalve puhul selgitati, on ju delikaatne ja ettevalmistust vajav töö, kuhu lihtsalt kaitseliitlast või abipolitseinikku ei pane – vaja rahulikku meelt, suhtlemisoskust, oskust ennast keerulises olukorras tagasi hoida ja mitte esimese asjana kabuuri järele kätt sirutada, keeleoskust jne jne. Kui palju siis KV-le neid ajateenijaid sellise skeemi korral alles jääks?