Borja jutt tuletab mulle meelde mingit vana NSVL aegset hommikuse meelejahutaja pala kus asutuse koosolekul jagati boonuseid ja paremaid palakesi ja siis viimase sõna asjast teatas keegi vana (töölis)veteran?kes ütles et mina tolle isikuga luurele küll ei läheks. Kui koosoleku lõpus siis keegi ilmajäänutest küsis et miks ta temaga luurele ei läheks oli vastus konkreetne - ma ei läheks üldse luurele, misasja ma sinna ära olen kaotanud?Borja kirjutas:..mina näit vene piiri lähedale maakodu ei ostaks - ükskõik siis kui odav ja nunnu too seto talukoht ka ei oleks.. lihtneKriku kirjutas:Minu arust pole võimalus, et ennast ootamatult vaenlase tagalast avastatakse, mitte midagi piirivalve spetsiifilist. Küsimus, mida siis teha, tekib igal patriootlikult meelestatud reservistil.
Ehk siis ka mina ei ostaks ükskõik kui odavat või nunnut talukohta Setomaal või kuskil mujal sisemaal. Pigem vaataks mõistliku suurusega (sellise kust naaber ära ei paista) kohakese mere ääres või lähedal, mitte väga kaugel lähimast tõmbekeskusest, hea kui saaks rajada omaenda sadama, rannik võiks minna kiiresti sügavaks, samas oleks täis lahtesid ja saarekesi. Kui leiaks Vene piiri äärest sellise, siis piiri kui enese asukoht ei häiriks rohkem kui potentsiaalne lähedusse rajatav tuumajaam. (aga mitte keemiatehas või sigala või linnufarm)