Tuline tüli, kuhu segatud Vene miljonär, kaunis blondiin, viies kolonn, vinged relvad ja Eesti kaitsepolitsei
Eestis on sadu Vene kodanikke, kellele on välja antud relvaload, kes omavad suures koguses tulirelvi, kes tegelevad võitlusliku spordialaga, mille nimi on practical-laskmine. Nüüd on selle üle puhkenud suur tüli.
Kuus aastat tagasi ühel augustikuu hommikupoolikul sõidab Tallinna kesklinnas, Tornimäe 7 pilvelõhkuja maa-alusesse parklasse must maastur. Autos istub Vene kodanikust Eestis elav ärimees Yury Petrov. Eestis on ta tuntud kinnisvaraarendaja. Näiteks praegu kerkib tema juhtimisel endise Kalevi staadioni kohale Kalevi Panorama nimeline kompleks. Tornimäe parklas areneb aga hoopis teine lugu.
Kui Petrovi auto peatub, astub selle juurde veel üks mees. Tema on Deniss Västrik, ka ettevõtja, kes elab samas Tornimäe majas. Petrov ja Västrik tunnevad üksteist mõnda aega. Neid seob kaunis blondiin D. G., kes oli äsja Västriku elukaaslane, aga nüüd on koos Petroviga. Lühidalt: Västrik peksab Petrovi maa-aluses parklas korralikult läbi. „Peksis korduvalt käte ja jalgadega Yury Petrovi pea ja näo piirkonda,“ kirjeldab kohtuotsus.
Kuigi lööma toimus juba aastal 2014, siis uurimine ja kohtulik menetlus üha venis ja venis ning kohtuotsus tuli alles 2018. aastal. Västrik üritas kohtus argumenteerida, et tegu oli hädakaitsega, sest Petrov tegeleb practical-laskmise nimelise alaga ja Västrik oletas, et Petrovi auto pagasiruum on relvi täis. Kohut see ei veennud, vaid osutati, et Västrik tegeleb ka ise ju selle alaga ning kui eeldada relvakartust, siis oleks Petrov võinud ju sama tunda. Västrik jäi süüdi.
See on koht, kus võiks loole punkti panna. Mis siis ikka. Armukolmnurk, kaks relvahuvilist ärimeest, üks lööb teise naise üle ja lõpuks klaaritakse asju rusikate ning jalahoopide abil.
MIS ON PRACTICAL-LASKMINE?
Head eestikeelset vastet sõnale „practical“ pole. Tegemist on võitlusliku laskespordialaga, mis kõige sarnasem päris elulise relvakasutusega. See pole kaunikujuline olümpiasport, kus pisikesest õhupüssist lastakse liikumatus asendis paarikümne meetri kaugusel olevaid märklaualehti. Practical-laskmises kasutatakse „päris“ relvi ja „päris“ moona. Kõige populaarsem on tehasepüstolite klass. Aga klasse on palju. Muu hulgas vintpüsside klass, kus võib näha optilise sihikuga poolautomaatrelvi. Kõige ulmelisem muidugi on „open class“, milles relvad modifitseeritud kosmilisteks, kus päästikud nii kerged, et kui juuksekarv riivab, käib pauk, kuhu peale keeratud eriline optika ja muud vidinad.
Maailmas on practical’i-harrastajaid umbes miljon. Pürgitakse ka olümpiale, aga siiani pole see õnnestunud. Eestis on practical’i-inimesi umbes poolteist tuhat. Aktiivsemaid, kes ka võistlustel käivad, muidugi vähem, võib-olla 300–500 ringis. Väga populaarne spordiala siin elavate venelaste seas, tõenäoliselt isegi enamik Eestis practical’iga tegelejatest on venekeelsed. Umbes kolmandik harrastajatest jälle politsei või Kaitseliidu taustaga.
TEGELIK TÜLI AGA ALLES ALGAB.
Praegu on loosse segatud nii Eesti Practical Laskmise Ühing (EPLÜ), terve hulk ühingu juhatuse liikmeid, mitu laskeklubi, vähemalt üks kohtunik ja ka Eesti julgeolekuasutused. Ka Petrov ise ütleb Ekspressile, et konflikt Västrikuga on ainult detail. Jah, tema arvates EPLÜ asus selles konfliktis Västriku poolele ning Petrovi see häiris. „Ma ütleks, et sellest asi algas, kuid tegelik probleem on mujal,“ räägib Petrov.
Konflikt kulmineerus kaks nädalat tagasi, kui Eesti practical-laskmise ühingust visati välja laskeklubi Alpha. Alpha on liikmete arvult (ligi 250) Eesti suuruselt teine klubi, rahalistelt võimalustelt aga vaat et võimsaim. Alpha on nii-öelda Vene klubi. See tähendab, et enamik liikmetest on venekeelsed, nii Eesti kodanikud, „hallipassimehed“ kui ka Venemaa kodanikest Eesti elanikud.
Mõni aeg varem oli sama saatus – ühingust välja viskamine – tabanud Narva Arsenali-nimelist laskelubi, samuti n-ö vene klubi. Ühinguga on konfliktis ka laskeklubi TopGun. Yury Petrov on selles kõiges aktiivne osaline. Näiteks samad mehed (ekskaitsepolitseinik Viljar Subka ja ekspolitseinik Aivar Orukask), kes on esindanud Petrovi tema isiklikes kaebustes EPLÜ suhtes, esindavad ka Alpha klubi. Kuigi Petrov ise on Alpha liige, on ta isiklikult ajanud ka Narva Arsenali klubi asju.
KUI EKSPRESS KÜSIB kommentaari EPLÜ juhatuse esimehelt Jaanus Viirlolt, jääb Viirlo diplomaatiliseks. Lõpuks tulevad vastused EPLÜ juhatuselt tervikuna. Mitmeid asju ei saa kommenteerida, sest kohtuvaidlused on pooleli. Öeldakse küll: „EPLÜ ja Alpha saavad erinevalt aru Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja EPLÜ põhikirjast ning kodukorrast.“ Ühe lahendusena viitab EPLÜ: „EPLÜ juhatusele teadaolevalt ei ole esinenud relvalubade väljastamisega probleeme välisriikide kodanikele, mis kuuluvad Euroopa Liitu. Seadusandjale aga võib olla mõttekohaks kolmandate riikide kodanikele väljastatavate relvalubade andmise kord.“
Viimast lauset lugejale arusaadavamaks tõlkides: Eestis on liberaalne relvaseadus ja see on hea. Küll aga võiks seadust muuta nii, et Venemaa kodanikud ei saaks Eesti relvaluba, ei saaks Eestis relvi osta ja omada. Praegu on see võimalik. Ja kui inimesed osalevad practical-laskmise tegevuses ning saavad oma relvaloale märke B (see tähistab sporti), siis võivad nad osta ja omada mitmeid relvi, alates kõige lihtsamatest revolvritest ja püstolitest kuni eri viisil modifitseeritud relvade ja ka optilise sihikuga poolautomaatsete pika salvega (30 padrunit sisaldavate) vintpüssideni välja.
(Vahemärkusena, Lihula tulistaja Mikk Tarraste puhul käis samuti jutt, et tegu on practical-laskmisega tegelejaga, sest just practical’i taustaga omatakse Eestis kõige suuremas koguses erinevaid relvi. Tegelikult oli Tarraste küll läbinud vastava koolituse ja tahtis ühineda, kuid ükski practical’i klubi teda vastu ei võtnud.)
Rääkides paljude practical-laskmise harrastajatega Eestis – mitmed neist lähedal ka spordiala juhtimisele –, siis omavahel, kui ametlik kõnepruuk unustatakse, maalitakse asjast palju otsekohesem pilt.
„Meil on siin mitmekümnepealised hambuni relvastatud Vene (kodanike) jõugud,“ räägib üks. Kirjeldatakse asju, mis häirivad: kui käiakse ringi „Rossija“- või „SSSR“-kirjadega sär¬kidega, eriti laskevõistlustel. Mõni aeg tagasi visati üks tuntud Eesti practical-laskmise kuju ühingust välja, kui ta sotsiaalmeedias kuulutas „Služu Sovetskomu Sojuzu“ (vene k „Teenin Nõukogude Liitu“).
ÜKS ALLIKAS MEENUTAB Ekspressile juhtumit Euroopa practical-laskmise meistrivõistlustelt. Ühes klassis tuli võitjaks Venemaa esindaja.
Kui auhinnatseremoonial hakati mängima Venemaa ehk endist Nõukogude Liidu hümni, tõusis järsku püsti ka pool Eesti delegatsioonist (nende seas mitmed Alpha klubi tegelased) ning hakkas Venemaa hümni kõva häälega kaasa laulma. „Ütleme, kurat, otse, me räägime siin viiendast kolonnist,“ resümeerib üks inimene, kellega Ekspress vestleb.
Otsesemalt või kaudsemalt seostatakse probleemi n-ö Vene klubidega. Seesama Alpha klubi. Või Narva Arsenal, kelle kohta öeldakse, et nad visati EPLÜst välja, sest nad ei tegelenud spordiga. Üks inimene ütleb: „Me tahame ühingus sporti arendada, aga Narva Arsenali polnud spordi juures näha. Paistis nii, et klubi pidamine ja liikmeks olemine tähendas seda, et saaks osta optiliste sihikutega poolautomaatseid vintpüsse.“
Alati, kui asi läheb rahvusküsimusele, muutub teema tundlikuks. Probleem pole pelgalt eestlased ja venelased, eestikeelsed ja venekeelsed inimesed. Alpha ja Narva Arsenali välja viskamise eest seisid ka paljud venekeelsed practical’i harrastajad. Küll aga jõutakse otseselt julgeolekuteemani ja julgeolekuasutusteni.
YURY PETROV, KES SEISAB paljude nende vaidluste keskmes nii era¬isikuna kui ka klubide üle mõjuvõimu omava inimesena, arvab, et julgeolekuasutuste jutt on tühi loba. „Minuga pole Kapo kordagi vestelnud,“ ütleb Petrov. Ta ütleb, et jutte julgeolekuohust jne levitavad eelkõige EPLÜ juhatuse esimees Jaanus Viirlo, EPLÜ juhatuse liige Jevgeni Travin ning tuntud laskeinstruktor Dmitri Udras. Samuti heidab Petrov süüdistusi Harju maakohtu kohtuniku Alan Biini pihta. Biin oli varem seotud practical-laskmise juhtimisega Eestis, sealt siis seose loomine. Üldiselt on Petrovi sõnum, et kui asi algas personaalsest konfliktist ja armukolmnurgast, kus EPLÜ valis „vale“ poole, siis asja tuumaks on tema käsitluses EPLÜ-poolne seaduste rikkumine ja teatud tegelaste võimuiha.
Tegelikkus muidugi nii lihtne pole. See, et Kaitsepolitsei hoiab juba aastaid practical’i tegevusel silma peal ning ka ülalkirjeldatud arengud ja murekohad on nende huviorbiidis, pole saladus. Kui „Rossija“-kirjadega särke või Nõukogude Liidu hümni laulmist võib pidada lihtsalt esteetika küsimuseks, siis see, et paljud Eestis elavad võõrriigi kodanikud omavad suures koguses relvi ja tegelevad alaga, kus kasutatakse päris relvi ja päris laskemoona, on juba teine asi.
POLITSEIAMETI STATISTIKA JÄRGI on 21. juuli seisuga kehtiva relvaloaga Venemaa kodanikke 687 ja „hallipassimehi“ 665, neist laskespordiga tegeleb vastavalt 184 ja 192 inimest.
Veelgi hullem, Eestis käivad relvainstruktorid Venemaalt, ka ülal viidatud n-ö Vene klubide juures õpetamas ja treeninguid andmas. Erinevalt Eestist, kus tsiviilisikutel on laialdased võimalused relvi omada ja instruktoriks saada, Venemaal nii pole. Practical-laskmine Venemaal on riiklik sport. On põhjendatud kahtlus, et Venemaalt Eestisse saabuvad practical’i-instruktorid (ka võistlejad, relvaomanikud) on seotud – või vähemalt osa neist on seotud – jõustruktuuridega.
Kui mitmed Eesti practical’i inimesed räägivad, et praegu toimuva puhastuse – teatud klubide ja inimeste tõrjumise taga on julgeolekuasutuste antud soovitused, siis Kaitsepolitsei vaikib. „Kellega, mida ja millest täpselt räägime, seda ei saa kommenteerida,“ tuleb Ekspressi päringu peale vastus. Küll aga lisatakse: „Kaitsepolitsei soovib, et erinevate relvaklubide liikmed ja juhid oleksid vastutustundlikud, vastutaksid oma liikmete eest ning välistaksid relvade sattumise kõikvõimalike äärmuslaste kätte.“
Alpha klubi on tänase seisuga EPLÜst välja visatud. Asi läheb aga päris kindlasti kohtusse. Kohtuasju on veel. Lisaks on palju kaebusi ja kirju eri riigiasutustele. Yury Petrov on asjade keskel ja rahalisi võimalusi neid lahinguid pidada tal on.
Imelik on pigem riigi käitumine. Kunagi, kui seadusi kirjutati, ilmselt ei mõeldud, et ühel hetkel on siin sajad võõrriigi kodanikud, kellel kodud relvi täis, ja kusagilt tulevad võõrriigi instruktorid Eestisse laskmist õpetama. Nüüd on aga asjade seis just selline ja jube ebamugav on lahendust leida. Käiakse nagu kass ümber palava pudru või otsitakse asendustegevusi, näiteks, mis pikkusega padrunisalved võiksid Eestis olla lubatud. Keset tuba laiutavast elevandist aga hiilitakse mööda. EPLÜ midagi nokitseb, arvab teatud klubisid välja, on hakanud kehtestama keelenõudeid, aga arvestades, et kõik kaevatakse kohtusse, siis pole teada, kas tegelikult ka midagi muutub.