Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Mul vajus seda saadet kuulates isegi lõug laiali, kui ajakirjanikud jõudsid arvudeni. Masendav.
Miskipärast arvan, et ega lood sidemete, morfiini, füsolahuse tilgutite, penitsilliini ja muu taolisega pole grammigi paremad.
Näiteks mõni aeg tagasi ütlesid arstid otse meedias, süstitav penitsilliin (see on just enim levinud haavade septiliseks mineku vastu) on Tallinnas otsas.
Leiate ilmselt isegi.

Kõnekas näide: varudes oli 40 000 maski (ilmselt on jutt kirurgilistest), kui igal normaalkuul kulus neid 1,2 miljonit

[Lemet]

Vastame kuupäeva....COVID-19 pandeemia sai alguse 2019. aasta detsembris. Täna on ainuüksi maskide ostuks kulutatud 20 miljonit

03.01.2020 15:25





Ehkki seaduse järgi peaks haiglad ja kiirabi kriisideks valmis olema, pole riik selleks raha leidnud. 1. jaanuaril kehtima hakanud nõuded lükatakse kolm aastat edasi, kuid rahast hakatakse rääkima alles kevadel.

Kiirabil tuleb inimeseni jõuda igas olukorras sõltumata sellest, kas mobiilside, elektrivõrk või tanklad toimivad. Niimoodi peavad kiirabibrigaadid hakkama saama vähemalt 72 tundi. Sama kaua peavad toime tulema ka seitse suuremat haiglat. Muu hulgas peab töötama haigla verekabinet, erakorralise meditsiini osakond ja intensiivravipalat. Ülal tuleb hoida diagnostika- ja laborivõimekus. 12 väiksemat haiglat peavad hakkama saama 16 tundi.

Niisuguse pildi maalis sotsiaalministeerium umbes kolm aastat tagasi kirjutatud määruses. Ent määrusele seatud ministri allkiri elektrigeneraatoreid ja kütusetagavara ei tekitanud.

"Praegu saab öelda, et ükski haiglatest ega kiirabibrigaadi pidaja ei ole võimeline kõikide ohtude vastu olema toimepidev. Kõige paremini on praegu ette valmistatud piirkondlikud ja keskhaiglad," rääkis terviseameti peaspetsialist Maiheleen Rostok.

Terviseameti arvutuste järgi läheks haiglatel ja kiirabiteenuse osutajatel vaja umbes 21 miljonit eurot. Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel ütles, et toimepidevus oli 2018. aastal oluline märksõna.

"Me lootsime, et kuna kriisiks valmisolek oli selline oluline teema riigi tasandil, siis jõuavad ka investeeringud kahe aasta jooksul tervishoidu."

Maiheleen Rostok ütles, et esmajärjekorras on vaja elektrigeneraatoreid. See võtab 21 miljonist eurost umbes veerandi.

"Elektrikatkestuse korral võib see halvata nii küttesüsteemi, veesüsteemi kui infosüsteemid. Haigla on väga haavatav, kui elekter läheb ära."

Toimepidevuseks tarvilikku raha on valitsuselt küsitud kaks korda. Mõlemal korral saadi täpselt null eurot. Maiheleen Rostok meenutab eelmise kevade riigieelarve strateegia arutelu: "Meile öeldi, et kuna seni ei ole ühegi sektori toimepidevust rahastatud, siis seekord meile ei võimaldatud seda."

Kuna määrusega seatud tähtaeg jõudis kolm päeva tagasi kätte, leidis sotsiaalministeerium lahenduse. Ministeeriumis ette valmistatud määrusemuudatus lükkab 2020. aastaks seatud tähtaja kolm aastat edasi. Seletuskirjas mainitakse, et nii nagu eelmiselgi aastal, lubab terviseamet raha küsida kevadel, riigieelarve strateegia arutelude käigus. Agris Koppel ütles, et mingeid kokkuleppeid praegu veel pole. Samas loodab ta, et sügisene torm andis kõigile tubli õppetunni.

"Ma arvan, et peab olema terviklik lähenemine Eesti valmisolekule kriisideks ja tervishoid on ainult üks osa sellest. Ma arvan, et siin võiks olla põhimõtteline otsus, et Eesti riigieelarvest läheb senisest suurem summa mitte ainult tervishoidu, vaid ka teistesse sektoritesse ja et järgmise kolme kuni viie aasta jooksul me püüame kõik oma süsteemi niimoodi üles ehitada, et sellised tavapärased kriisid meid enam jalust maha ei lööks."

[Troll]

Mul vajus seda saadet kuulates isegi lõug laiali, kui ajakirjanikud jõudsid arvudeni. Masendav.

Kõnekas näide: varudes oli 40 000 maski (ilmselt on jutt kirurgilistest), kui igal normaalkuul kulus neid 1,2 miljonit

Ma tõin juba paar päeva tagas need arvud siin Eesti Ekspressi uurimustööna ära: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 08#p617508
Hinnataseme näiteks, korralikke kirurgimaske sai varem tellida hulgihinnaga 2 senti tükk, nüüd maksti nende poolpiduste tolmumaskide eest vähemalt 50 senti tükist.

[OLAVI]

Ma jään selle juurde, et statsionaarsed käsipumbad oleksid ka tarvilikud meie tanklates. Loomulikult nad ei ole nii efektiivsed kui igasuguste mootorite/ajamitega lahendused, kuid nad oleksid autonoomsed ja ei vajaks erilist hooldust (erinevalt muudest asjadest). ...

Ajal, kui bensiini liitri loendurid olid mehhaanilise tablooga, oli igal tankuril sees vänt ja korpuses auk vända jaoks.
Tuli ainult rihm ratastel ümber tõsta ja sai käsitsi vändates bensiini kätte, pump on sama. Ka tänapäeval olen näinud, et tankurites on topelt rihmarattad käsitsi pumpamiseks.
Autojuht ise pumpas vajaliku koguse kütust välja ja müüja fikseeris näidu mõõtjalt.
Tankla operaator pidi oskama kõike vajalikku teha.
Tänapäeval on leti taga olevalt burksimüüjalt bensiinikäitlemist raske nõuda, sest selleks on vajalikku koolitust vaja.

[nimetu]

Seda on juba siin arutatud. Probleemiks pole mitte kütuse kätte saamine (vajadusel saaks ju pumpade töö generaatoritega tagada), vaid hoopis arvepidamisega. Kogu värk on integreeritud läbi igasuguste arvutite ning kui näiteks side (mitte elekter) peaks katkema, siis müüa lihtsalt ei saa. Autonoomsus vajaks süsteemi täielikku ümbertegemist.

[OLAVI]

Seda on juba siin arutatud. Probleemiks pole mitte kütuse kätte saamine (vajadusel saaks ju pumpade töö generaatoritega tagada), vaid hoopis arvepidamisega. Kogu värk on integreeritud läbi igasuguste arvutite ning kui näiteks side (mitte elekter) peaks katkema, siis müüa lihtsalt ei saa. Autonoomsus vajaks süsteemi täielikku ümbertegemist.

Jaemüük ja elutähtsate teenuste varustamine kütusega on küllalt erinevad asjad.
Kui kiirabile on 500 liitrit välja pumbata vaja, siis kaardimaksega pole seal midagi vaja teha sest sellised toimingud saavad toimuda lepinguga ja usalduse olemasolul kasvõi paberile kirjutatud numbritega. Kui müüja oma töötajaid ei usalda siis on vaja kaugjälgimist.
Tankuri liitrilugeja on tänapäevani sama ehitusega (mehaaniline) ja sees on ka rullikutega mehhaaniline kontrolltabloo elektroonilise osa töö kontrollimiseks, millelt on näha välja läinud liitrid , et (oskaja) tanklatöötaja ei saaks (anduri pistiku lahtiühendamisega) kütust varastada.
Arvuteid ja elektrit on vaja ainult eemalt jälgimise jaoks (seni kuni sularaha kehtib), aga käsitsi väljastamine eeldab usaldusväärse isiku kohalolekut.
Ehk hädaolukorras saab tahtmise korral vajadusel, tanklast kütuse kätte ka täitsa ilma elektrita aga müügi korraldamine omaette küsimus.
Kui mina toimetasin kütuseäris, siis oli igas maakonnas (tanklas) ettenähtud kohaliku omavalitsuse poolt broneeritud kütusekogus elutähtsate toimingute jaoks ja kasvõi kanister kütust laonurgas (autojuht kirjutas allkirja kättesaamise kohta), et kiirabi saaks iga ajal tankida. Ja operatiivsõidukid teadsid, et millises tanklas nende reserv asub.
Mitte et sellist toimingut oleks vaja olnud igapäevaselt teha aga organisatoorselt oli valmisolek töötada ka hädaolukorras (ilma generaatorita). Asi on tahtmises ja organiseerimises.

[Kapten Trumm]

Kõikidel suurematel tarbijatel on kütusefirmade krediitkaardid. Sularahaga krabistab seal ainult eraisik. Niipalju muudab see asja, et pole enam vaja netiühendust pangaga, kuid krediitkaardi jäägi kontroll toimub peamaja serverist läbi interneti. Kui olete tähele pannud, siis vastav auroriseerimise toiming kütuse krediitkaardiga käib märksa kiiremini kui pangakaardiga.

Peale varutoite tuleb lahendada ka küsimus, kuidas seda tsentraalset arvestussüsteemi saaks over-ruulida (tehing fikseeritakse ainult jaama arvutites, kust pärast neti taastamist läheks see inf peamajja. Saldot sedasi muidugi jälgida ei saa.

Mingit vändaga kütuse väntamist pole minuarust tarvis, sest varutoide peab muudeks asjadeks ikka olema. Tervikuna on vaja süsteemi, mis töötaks ka võrguelektri ja neti puudumisel. Näiteks algoritmiga, et kõik kontrollimata saldoga krediitkaardid saavad võtta nt 300 liitrit ilma saldo kontrollita ja teatud asutustel (politsei, pääste, kiirabi, elutähtsad teenused) pole ka seda limiiti.

Lihtsalt täna on autode arv palju suurem kui 1985 ja kui igale autole hakatakse seal aegluubis seda kütet käsitsi pumpama, siis saavad järjekorrad olema maakonna pikkused ja aega kulub kõvasti.

[Leo]

Hinnataseme näiteks, korralikke kirurgimaske sai varem tellida hulgihinnaga 2 senti tükk, nüüd maksti nende poolpiduste tolmumaskide eest vähemalt 50 senti tükist.

Mulle tundub et nende esimese taseme kirurgiliste kaitsemaskide hindades on vähemalt 1 näpukas sees. Naaber ostab apteegist 20 tk pakis kirurgilisi kaitsemaske, eelmine pakk maksis 3 € 40 senti ehk 17 senti tk. Nädala eest ostis uue paki samasid maske samast apteegist ja pakk maksis 60 € ehk 3 € maskist. Need on siis jaehinnad ja apteeker ei saa sellega rikkaks, sest ka sisseostu hinnad on taevas, näiteks kaitsekanga hinnad on tõusnud 10-15 korda. Suurkliendid ostsid varem 100 maski pakke ja euroalusega, hulgihind maski eest oli kümmekond senti, mis on korrelatsioonis hulgimüügi mõjuga tükihinnale.

[OLAVI]

Kõikidel suurematel tarbijatel on kütusefirmade krediitkaardid. Sularahaga krabistab seal ainult eraisik. Niipalju muudab see asja, et pole enam vaja netiühendust pangaga, kuid krediitkaardi jäägi kontroll toimub peamaja serverist läbi interneti. Kui olete tähele pannud, siis vastav auroriseerimise toiming kütuse krediitkaardiga käib märksa kiiremini kui pangakaardiga.

Peale varutoite tuleb lahendada ka küsimus, kuidas seda tsentraalset arvestussüsteemi saaks over-ruulida (tehing fikseeritakse ainult jaama arvutites, kust pärast neti taastamist läheks see inf peamajja. Saldot sedasi muidugi jälgida ei saa.

Mingit vändaga kütuse väntamist pole minuarust tarvis, sest varutoide peab muudeks asjadeks ikka olema. Tervikuna on vaja süsteemi, mis töötaks ka võrguelektri ja neti puudumisel. Näiteks algoritmiga, et kõik kontrollimata saldoga krediitkaardid saavad võtta nt 300 liitrit ilma saldo kontrollita ja teatud asutustel (politsei, pääste, kiirabi, elutähtsad teenused) pole ka seda limiiti.

Lihtsalt täna on autode arv palju suurem kui 1985 ja kui igale autole hakatakse seal aegluubis seda kütet käsitsi pumpama, siis saavad järjekorrad olema maakonna pikkused ja aega kulub kõvasti.

Jätaks jaemüügi elanikkonnale siit välja, sest kui teed on suletud siis ega eraisikul kuskile sõita nagunii pole ja räägiks elutähtsate toimingute kütusega varustamisest.

Kui burksiputka on suletud, siis milliste eriliste hädapäraste toimingute jaoks tanklas, oleks veel "suur elekter" vajalik? Elektrit vajavad mugavustoimingud. Kui külmikus jäätis sulab, siis see ei ohusta kellegi tervist ja see on kaupmehe huvi mitte elutähtis tegevus.

Läbi aegade on saadud igasuguseid laosüsteeme töös hoida ka pliiatsi ja paberiga. Eriti vähenenud mahtude korral, kui paberile oleks vaja näiteks 10 rida päevas tekitada.

Kui palju on näiteks suurenenud kiirabiautode ja päästeautode arv maakonna lõikes? Kui Tartu kiirabijaamas on 10 autot ja 200m eemal on tankla, kui suuri liiklusummikuid see põhjustaks? Ka Harjumaal pole mitte ainult üks tankla.

(Lumehelbekesel on lõkke süütamiseks ka netiühendust ja äppi vaja, kui on öösel külmumise oht?)

[Leo]

Ma vanast ajast mäletan, et olid suurematel autobaasidel õue peal tanklad, millest siis selle koha veokid, bussid, töömasinad jne vajalikku kütust tankisid, sinna siis toodi suure paagiautoga aegajalt. Siinkandis on neid siiani näha, näiteks bussifirma garaazi juures. Ei tea, kas neil on ka käsitsi pumpamise võimalus. Kui peaks arvama, siis arvaks, et on, sest elekter võib ära minna, kuid bussid peavad hommikusele ringile minema.

[Fucs]

Ma vanast ajast mäletan...

Sellel vanal ajal töötasin paar aastat autobaasis, nn "sõjaväestatud" kolonnis nr.3063 T
Üldiselt pidid selle kolonni masinad igal õhtul oma paagi(d) kütust täis laskma, et kui tuleb mingi häire, siis oleksid valmis kohe väravast välja vurama ilma eelneva tankimiseta.
Tehti ka õppuseid (aeti öösel mehed maast lahti ja kästi masinad ettenähtud ajaga kusagile põllule ritta ajada näiteks) ja käidi regulaarselt Kalašši laskmas NA sõjaväeosade tiirudes. See-eest olid kolonnis töötavad isikud vabastatud kordusõppustest.

Autobaasil oli oma tankla, kus sai vajadusel ka ilma elektrita kütuse kätte (kuigi seal oli ka n.ö. "sõltumatu" varu/avariitoide... kust sellesse liini vool hädaga tuli, vat seda ma ei tea). + sõjaväekolonnis oli terve rida kütuseveokeid-tankurmasinaid.

Tanklat kasutas minu mäletamist mööda vajadusel erijuhtudel ka kohalik autobussi- ja taksopark, sest neil endal tanklat ei olnud.

Eraldi oli kohalikus naftabaasis selline tankla, kust sai kütust ainult eriolukordades (miilits, tuletõrje, kiirabi jms staff).

Kütust sai (riiklikud struktuurid) kütusetalongide alusel ja need talongid kehtisid üle terve NLiidu (Tallinna ATB masin sai vajadusel kütuse kätte ka nt Kohtla-Järve ATB tanklast või kasvõi mõnest Leningradi ATB tanklast).

Ja loomulikult olid igal sovhoosil ja kolhoosil oma tankla(d)... isegi metsamajandi metsapunktidel/metskondadel vist olid... mõnel oli kindlasti.

P.S.
Meie linnakeses oli tol "vanal ajal" üldse kolm tanklat. Üks ATB oma, üks naftabaasi oma ja üks töölisrahvale
Praegu on meil 11 tanklat ja kõik avalikus kasutuses.

https://www.maanteemuuseum.ee/sites/def ... lugu_0.pdf
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=19020

[2korda2]

Peale varutoite tuleb lahendada ka küsimus, kuidas seda tsentraalset arvestussüsteemi saaks over-ruulida (tehing fikseeritakse ainult jaama arvutites, kust pärast neti taastamist läheks see inf peamajja. Saldot sedasi muidugi jälgida ei saa.
...
Tervikuna on vaja süsteemi, mis töötaks ka võrguelektri ja neti puudumisel. Näiteks algoritmiga, et kõik kontrollimata saldoga krediitkaardid saavad võtta nt 300 liitrit ilma saldo kontrollita ja teatud asutustel (politsei, pääste, kiirabi, elutähtsad teenused) pole ka seda limiiti.

Need ülesanded on ammu lahendatud ja reaalselt toimivad vähemalt kahes suures tanklaketis mille lahendustega ise olen kokku puutunud. Ei maksa ette kujutada, et kõik tanklad 24/7 iga tehingut kohe peamaja serveri poole saadavad. Tanklad asuvad ka väljaspool fiiberoptika ulatust, mistap on juba õige ammusest ajast peale kõik tanklasüsteemid rajatud põhimõttel "ajutine sidekatkestus ei tohi seisata müüki".
Erinevad NDA-d ei luba detaile rääkida aga nii lihtsalt on.

[ElrikThunderson]

Jüri Luik kriisivarude riikliku sihtasutuse loomise vajalikkusest. Tingimusel et rahastamine ei tule ainult 2% seest võib esialgu kaaluda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele lisaülesannete andmist.

Tingimusel, et suudame leida riigiüleste vajaduste määramise ja rahastamise mudeli, võib kriisivarude tekitaja ja haldajana kaaluda erinevaid variante. Ühe sellisena võib kõne alla tulla ülesande andmine kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsevale Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

Kaitseväe sõjaaja varud on hangitud kümne aasta jooksul, katavad tuhandeid artikleid ja väärt sadu miljoneid eurosid ja kõik sõjapidamiseks vajalik on planeeritud, hangitud ning ladustatud päevavaru põhiselt. Vastavalt ladustatud kauba nõuetele on mitmele poole rajatud eritingimustele vastavad laod.

NATO-s kehtivat kaitsekulutuste definitsiooni arvestades tuleks eelarveliselt luua n-ö tulemüür kaitseväe ja Kaitseliidu tarbeks hangitava ja tsiviilvalmiduse vajaduste vahele, aga keeruliste ja suuremahuliste hangete juhtimiseks, varude ladustamiseks ja vajadusel ka sobiva taristu rajamiseks on kaitseministeeriumi valitsemisalas piisavalt kogemust. Peabki olema, sest meie ülesanne on olla nn professionaalsed pessimistid, kelle igapäevaseks ülesandeks on valmistuda halvimaks.

Kaugemas tulevikus peaksime kaaluma Soome eeskujul eraldi riigi sihtasutuse loomist, mis kriisivarude hankimise ja haldamise enda peale võtaks. Aga praegu oleme valmis õla alla panema, pakkudes meie personali oskusi ja riigikaitse logistikat.

https://www.err.ee/1079766/juri-luik-ko ... oppetunnid

[Leo]

See oleks Eesti sisepoliitilises käitumises täiesti uus tase, kui loodaks mingisugune riigireserv, mis siis kümnete aastate jooksul sadade miljonite € eest varusid soetaks, et siis vahel väga harva sealt midagi täpe korral välja anda. Väga ei usu, see on peamiselt retoorika. Järgmisteks valimisteks tuleb uued rõõmsad hüüdlaused välja mõelda pööbli lollitamiseks, kriisi meenutamine on üdini negatiivne ja ükski kogenud poliitik ei soovi ennast negatiivsete märksõnadega enne valimisi koormata.

[Kapten Trumm]

Selle idee edukaks teostamiseks on vajalik ka loobuda Eestis kriiside komitee põhisest haldusest ja minna üle ühe juhi süsteemile nagu on see Soomes, Venes ja USA-s. Jah, Soomes on kah, kuulsite - seal on nn juhtivministeeriumite süsteem ja varude ametit teavad juba kõik. Juhtivministeeriumi süsteem tähendab, et näiteks tsiviilkaitse teemal on siseministeeriumil õigus anda teistele asutustele temaatilisi korraldusi, mille täitmine on kohustuslik. Nii näiteks on Soome KV kohustatud ehitama varjendeid samade reeglite järgi, mis tsiviilsektor. Samamoodi kaitseministeeriumil riigikaitse teemal. Ja nii edasi.

Kogu see asi muutub pidetuks, kui sellest saab tavapärane veerev kuum kartul, nagu see kriisivalmidus ja tegelikult ka tsiviilvalmidus sõjaks seni olnud on. Kui raha on vähe, siis on kõigil küüned enda poole ja see "ühisosa" jääb lihtsalt rahata.

Asjad ei hakka liikuma ette, kui ei teki konkreetseid vastutajaid. Ka poliitilisel tasandil muide.