Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[kriimu]

Ma nagu maksu ei pooldaks, küll olen nõus valmistama Vabariigile oma kulu ja kirjadega 1 vatimarlimaski. Ja täiesti nõus selle Eesti Postiga oma kulul Kaitseministeeriumisse saatma.
Ma arvan ka seda, et tuleks uuesti alustada pimendamistega, sest ega vaenlane ju ei maga.............
Kindlasti on meie hulgas mõni kommunist kes selle kontrollimisega ennegi tegelenud on, nii et andku teada.

[Martti]

Kohalikult omavalitsusel ja riigil on veidi erinevad ülesanded, samuti erinev tulubaas, kust oma rahad saavad. Aga mina näiteks küll ei julge väita, et need käibemaksule lisatud 2% lähevad kindlasti "asjalikemate asjade" peale

Siis tekib ju vägisi küsimus, milleks üldse makse tõsteti kui need asja ette ei lähe. Tegelikult oli mingiaeg tagasi eriti huvitav situatsioon, kus riigikogu ei saanud oma palka alandada, sest seadus ei lubanud. Samas mõnes lasteaias ei makstud ka "heal ajal" ületundide eest seaduses ettenähtud tasu(1,5 kordset)...
Seadusele viidata on ju sellisel juhul silmakirjalik, või mis? Kui lõpuks midagi ära tehti(riigikogu), siis tulemuseks oli hoopis palgatõus ,huumor kuubis...

[setu]

Tsiviilkaitse rohelisemate projektide alla Eestis saaks liigitada teatud avamaastike tsoneerimised, kus asuvad olulised objektid, trassid, teelõigud vms. Tsoneering kõrghaljastusega, mille eesmärk pole mitte ainult visuaalse müra vähendamine elukeskkonnas vaid reaalne kitsenduste tegemine erinevatele relvasüsteemide võimekustele. Teiseks, tulevaste Londoni olümpiamängude moeröögatusega sarnaselt saaks ehitada linnapilti tagasi ammuunustatud kaevudevõrk - "use taped water!". (mis moodsas semiootilises mõtlemises "aitab päästa inimkonda halvast harjumusest" nagu seda hakatakse kujutama pudelivee kasutamist (a la kahjulik nagu suitsetamine). Lisaks ka väikeprojektid: näiteks staadionite, vms spordiplatside maasoojussüsteemid, mis võiksid hõlbustada neile planeeritavate telkide vms asetamist vajadusest sõltuvalt.

Hoopis uue kõlapinna saavad tsiviilkaitses erinevad hiid-eurorahastamised. Näiteks Tallinna-Helsinki merealune tunnel (vaid 20% kavandatavast komposteeritavast pinnasest pole graniit), kus hakkab liikuma tihe ja kiire rongide transiitsüsteem. Oluline pole sellise projekti puhul isegi niivõrd kiire ühendus Helsingiga, vaid Euroopa suur investeering. Lisaks ka samm edasi sealt. Nimelt sootsiumi liikumine. Paraku tuleks see Tallinnale meeletult kasulikum, kui siinne uus kinnisvara arendus saab elanikke, kes on nõus elama 25...min kaugusel Helsingi kesklinnast ja seda kuskil Tallinnas. Jällegi investeeringud siinse infra arenguks. Pluss integratsioon (see on eriti põnev teema, sest siin toimuks hoiakute muutumisi väga mitmes küsimuses, siinse venekeelse kodupubliku hulgas).

Moodul-konteiner platvormide tootmine:
- konteinerpaagid ja konteinergeneraatorid
- konteinerintensiivravi moodul (a la reanimobiili sisustuse edasiarendus - mis võimaldab mobiilset välihaiglate ja haiglate lisakompleksite ümberpaigutamist)
- iseseisvad konteinerkülmikud
- lisaks konteineritekaupa hiinas toodetud kraami, mis on eestis disainitud ja mõeldud "reisivate" inimeste elu parandama.

tervit,

PS: Ministeeriumite baasil tuleks teha muudatusi. Justiits tuleb selle rakendi eest (nagu surnud hobune) ennem või varem võtta ja matta. See oleks arengule selles vallas praegust ministeeriumide stilistikat vaadeldes perspektiiv süsteemi toimimiseks institutsionaalsel tasandil

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Paratamatult tuleb tunnistada vigu, mis võisid antud teema käsitlemist kasutada teadmatusest või õhukese udu huvide tallermaana. Kui tehakse katseid luua eeltoodud teemast senini tuntud või retooriliselt mõjuvaist aspektidest kantud monstrumi.

Kui teha arglikke katseid teemat tutvustada, siis võime juba eos keskenduda praegustele tendentsidele, mis ei tekita väärtuste põhist arengut või tooks kaasa tegelikke võimekusi. Ma räägin sellest, et praegu on tsiviilkaitse jaotatud kahe ministeeriumi vahel. Mis ei loo tugevat vastutusepõhist institutsionaalset mõtlemist ja arengubaasi tulevastele tegevustele. Seniks jäävad ministeeriumid (sise-, ja justiits) seda vastutusepalli teineteisele pilduma.

Järgnevalt võime teadvustada planeeringuid, kus tuleb luua senini moodsaim tsiviilkaitse kontseptsioon.

tervit,

Ok, ma ei tea küll, mispidi see justiitsmin-m on meil (kaas-)vastutaja tsiviilkaitse eest, kuid ka kaitseministeerium on igal juhul mängumees platsil ja seetõttu on see tsiviilkaitse meil juba vähemalt kolme ministeeriumi vahel... et siis nagu nats ripakile jäänud või?

Nii et vastutust sfääri eest pole (kontsepti vist ka mitte) aga urra-urra maksu kehtestama ja raffalt vaesel ajal veel kopkat välja tõmbama? For what? No vot ma tõesti ei saa isegi kaine peaga (-ja virisemata) teemaalgataja mõttekäigust aru

[Kapten Trumm]

Oh Borja kui sa vaid teaks

Kui päästevaldkond 1990ndatel Eesti riigile üle tuli, oli tuletõrje üks väike osake suures GO (grazdanskaja oborona) süsteemis, nö tsiviilkaitse igapäevane lisa.

Tänakseks on sellest suurest hulgast jäänudki järgi üksnes pisike-pisike päästesüsteem ja ülejäänu on sujuvalt lammutatud-lõhutud-ärastatud-erastatud-restruktureeritud. Et sireenid ja nende kaablid värvilisse metalli viidi, on lihtsalt suure-suure, riigipoolse pohhuismi ja lolluse veepealne osa.

Kuigi formaalselt on tsiviilkaitse Päästeameti rida, jagub reaalselt Päästeametil ressurssi vaid kutselise tuletõrje elementaarseks käigushoidmiseks ja nagu näha on, ei kipu ka parteistatud endine tipp-päästja sel teemal Riigikogus eriti lärmi lööma - partei käseb ja sõdur teeb nagu kästud.

Ja kui sa võtad ette trükivärske hädaolukorra seaduse, siis sealt on näha, kui palju igasugu ametkondi veel "asjaga" tegelema peaks - ja riigi "ühisosa" reegel on - iga ministeerium-amet teeb "ühisasju" nagu tsiviilkaitse või laiemalt HO viimases järjekorras

[Kapten Trumm]

Kui teha arglikke katseid teemat tutvustada, siis võime juba eos keskenduda praegustele tendentsidele, mis ei tekita väärtuste põhist arengut või tooks kaasa tegelikke võimekusi. Ma räägin sellest, et praegu on tsiviilkaitse jaotatud kahe ministeeriumi vahel. Mis ei loo tugevat vastutusepõhist institutsionaalset mõtlemist ja arengubaasi tulevastele tegevustele. Seniks jäävad ministeeriumid (sise-, ja justiits) seda vastutusepalli teineteisele pilduma.

Rahvas saalis tõuseb püsti ja karjub "õige, õige"!.

Postsotsialistlikus ruumis ei anna asjade korraldamine komitee meetodil erilisi tulemusi. Liiga palju möla ja ristuvaid ametkondade vürstlikke huvisid. Selle kaudseks väljenduseks on igasugu meeldivad avastused, et riigi kütusevaru asub Rootsis, kriisi toiduvaru on 1 g kuivikuid näkku, 20 aastaga on vähemalt riigi juhtkonnale suudetud varjend rajada ja Tallinna veevarustuseks on tehtud leping Saku Lättega. Formaalselt on kõik justkui linnukese kirja saanud, aga tegelikkus?

See on vist kommentaaridetagi selge.

[Manurhin]

Õnneks (ma vähemalt loodan) on kaasfoorumlased piisavalt arukad, et reaalse tsiviilkaitseolukorra tekkides asjatuid lootusi ei hellita, s.t. riigi abile lootma ei jää. Gaasimask on ilmselt enamusel kodus olemas, nii mõnelgi ka dosimeeter ja muudki; vatt-marlisideme valmistamine ei tohiks kellelegi ülejõu käia, kaitsepilu kaevamise tarbeks labidas peaks igas majapidamises leiduma, samuti vee jaoks mõni kindlalt suletav anum, kasvõi plastpudel. Tuuma- või keemiarelva rünnakukoldest oskab ka iga vähegi mõtlev inimene tuulesuunaga risti olevas suunas väljuda... Mida veel?

[jackpuuk]

Õnneks (ma vähemalt loodan) on kaasfoorumlased piisavalt arukad, et reaalse tsiviilkaitseolukorra tekkides asjatuid lootusi ei hellita, s.t. riigi abile lootma ei jää. Gaasimask on ilmselt enamusel kodus olemas, nii mõnelgi ka dosimeeter ja muudki; vatt-marlisideme valmistamine ei tohiks kellelegi ülejõu käia, kaitsepilu kaevamise tarbeks labidas peaks igas majapidamises leiduma, samuti vee jaoks mõni kindlalt suletav anum, kasvõi plastpudel. Tuuma- või keemiarelva rünnakukoldest oskab ka iga vähegi mõtlev inimene tuulesuunaga risti olevas suunas väljuda... Mida veel?

Aga veel, et suuremjagu rahvast on maha tapetud ja lõkke ääres nälgib kamp militaarhunte (heal juhul koos peredega), polegi rohkem midagist.

[Manurhin]

Aga veel, et suuremjagu rahvast on maha tapetud ja lõkke ääres nälgib kamp militaarhunte (heal juhul koos peredega), polegi rohkem midagist.

Parandan su teksti natuke: Aga veel, et suuremjagu rahvast on maha tapetud ja lõkke ääres istub kamp militaarhunte (heal juhul koos peredega), üks puhastab püssi, teised grillivad kitse ja polegi rohkem midagist.

[setu]

Peale poolt üheksat pole võimalik riigist lahkuda ..................
...muul moel kui vaid jala või autoga. Punkt.

Antud tendents näitab tugevalt polariseeritud olukorda, millega praegu tuleb arvestada ja see on kohati nõutuks tegev situatsioon, mis omakorda illustreerib meie aegruumi ja teeb sissejuhatusi mustemate stsenaariumite akuutsetele mehhanismidele.

tervit,

[setu]

Euro kasutuselevõtt, mis iseenesest on suurprojekt mitte ainult Eesti majandusele, vaid ka pälvib ELi panustamist kui ka teiste riikide suuremat tähelepanu on tsiviilkaitselise prisma läbi oluline projekt. Antud teema on hiljuti meedias tõstatanud ka Marko Mihkelson.

[jackpuuk]

Kõige sellega seoses on mul mõningad küsimused tekkinud.
Esiteks, kui peaks Venemaa okupeerima Eesti (eriti kui peaksime enne seda eurole üle minema), siis mis juhtuks välismaalaste-välispankade Eestis asuvate varadega.
Teiseks, mis juhtuks eestlaste endi pangahoiuste ja käes olevate eurodega (pole ju mõeldav, et Venemaa provints kasutab endiselt eurot maksevahendina)?
Otseselt tsiviilkaitsega seotud pole, aga kas need faktorid vähendavad meie julgeolekuriske?

[Jaanus2]

No miks mitte, eks Venemaa õpib ka midagi... Mingi eripiirkond näit., Vene Hongkong. Majanduslik vabadus, poliitilist vabadust mitte nii palju.
Tegelikult see euro ikkagi mingil määral meie julgeolekut kindlustab, kui palju täpselt, selgub edaspidi.

[setu]

Kõige sellega seoses on mul mõningad küsimused tekkinud./.../ mis juhtuks välismaalaste-välispankade Eestis asuvate varadega. Teiseks, mis juhtuks eestlaste endi pangahoiuste ja käes olevate eurodega/.../kas need faktorid vähendavad meie julgeolekuriske?

Vastuseks saab juba ette öelda, et euro tulek tugevdab riigi julgeolekut, pakkudes palju kaitset tsiviil-kogukonnale riigis. Ja seda väga palju rohkem kui "iga maja betoonpunker vms" - kui sellist mõttekonstruktsiooni juba sisse tuua (ükskõik kui suur antud rajatiste eelarve ei oleks X ajal kaitseministeeriumis). Mis puudutab küsimuse esimest osa, siis võibolla (?) (räägime antud kontekstis venemaast) tagastatakse teatavad likviidsused, kuid siis piiratud summas (max 10-20%) ja seda ka X aja jooksul. Ja küsimuse lõpp juba räägib enda eest. Nimelt, kui jõuad (vt eelmistest postitustest riigist lahkumise nö deadline'i) konfliktipiirkonnast välja on sul reaalselt taskus vääringuid, mida saad realiseerida, mitte tekkinud olukorras realiseerimatuid piltidega paberilehti.

P.S. paar postitust tagasi tõin välja et tsiviilkaitses on oluline osa mängida hiid-europrojektidel. Selle alla kuulub kindlasti ka antud valuuta kasutuselevõtt.

P.P.S. Näiteks Soome eurole üleminek tõi kaasa samuti rootsi analüütikute või signalistide näpuviibutamist. Kuid nüüd ei käsitleta Soomet niivõrd tõugata-lükata rollimängu tegelaskujuna.

[jackpuuk]

Olen ise mõelnud, et teatud mõttes võib see isegi hea olla, et meil niipalju väliskapitali siin on. Mingi eeltoodud stsenaariumi puhul (see setu arvatud10-20%) tõstatab vähemalt EL-is rohkem kisa kui väikse Eesti okupeerimine. Niiet läbi teise pilgu läheb jutt teemasse küll.
Kes suurimat kisa tõstaksid? Eelkõige Rootsi (vist), Soome, millistel EL riikidel on siin veel tugevad "osakud" ?
Samas, kui Venemaa poliitikutel natukenegi ajusid on, siis maksavad nad need "osakud" lihtsalt kinni ja soovitatavalt isegi kallimalt, ning sellega ongi teema ammendatud. EL-is muutuks vast ainult see, et Soome, Poola, Rootsi ja võibolla mõni veel, tugevdavad oma kaitsejõude märgatavalt, meie jaoks on ikkagi rong läinud.