Pigem peaks läbi mõtlema, kuidas evakueerida tuhanded erivajadusega inimesed, hooldajad ja hooldatavad s h mida teha eakatega, kes keelduvad oma kodust lahkumast jne. Ja mis kõige tähtsam: mille peale evakuatsioon käivitada, et sellega mitte hiljaks jääda.
No "evakuatsiooniga" on selline asi ilmselt, et sellele protsessile peab eelnema midagi.
Kõigepealt peavad asjad muutuma juba sinnamaani kriitiliseks, et sellise tegevuse vajalikkus muutub tõenäoliseks.
Seda, kas on asjad tõesti nii kriitilsed, peab ilmselt hindama EV valitsus ja riiklikud ametkonnad.
Vastav hinnang (teavitus) tuleb viia inimesteni (reakodnikud).
Igaüks võib muidugi ise ka hinnanguid anda ja kindlasti annabki lähtuvalt oma informeerituse jms tasemest. Kui see on ennatlik pole hullu. Peaasi, et see ei oleks hilinenud.
Kui selline hinnang on antud, peavad potentsiaalsed evakueeritavad hakkama tegema vastavaid ettevalmistusi ise ja olema selleks igati valmis, kui käivitub. Kes evakueerub ise, sellel peab olema välja vaadatud koht, kuhu, mida kaasa võtta, kuidas omal jõul lahkuda jne. Riigi poolt evakueeritavateks peaks jääma võimalikult väike mass, kellel on selleks objektiivsed põhjused.
Mis IMHO on peamine, riik peaks masside liikuma hakkamisel võtma oma kätte kohe liikluse jms organiseerimise.
Troppi kinni jooksnud hullunud rahvamass on kõige hullem mis võib juhtuda. Selline peata amokijooks võib teha võimatuks ka kainelt ja organiseeritult evakueeruva elanikkona evakueerumise.
Olenevalt asustatud punktist ja elanike arvust tuleb eelnevalt selgeks teha võimalik sõiduvahendite hulk ja nende maršruudid, teede-trasside läbilaskevõimed, liikluse suunamised vastavalt jaotuskavadele ja teede läbilaskevõimalustele (et kõik ei tormaks linnast välja ühele peamaanteele nt jne), asula elanikkonna tõenäolised sihtpunktid jms. Kui teed on troppis, siis ei saa ka riik evakueerida neid, keda riik ise evakueerida muidu saaks.
Võib ette ennustada, et tekivad lahtiharutamatud ummikud nt. bensiinijaamade juures. Ka kaupluste juures ja pankade/pangaautomaatide juures.
Seepärast peab masside liikumist hakkama ohjeldama ja organiseerima juba algpunktides - kortermajade elamumassiivid, suuremad ettevõtted, linnade-asulate keskused, peatänavad, peateede ristmikud, asustatud punktidest väljaviivad maanteed jms. Kui nt. EKV ja EKL on suutelised ükskõik mis olukorras alustama liikumist organiseeritult, siis tsiviilelanikkond seda kohe kindlasti ei suuda. Seda enam, kui selliseid asju pole läbi mängitud. Amokki jooksvat rahvamassi ei taltsuta üldjuhul ka üksikud, või vähesed koolitatud "liidrid". Küllap leidub "hetkel X" ka koolitatud paanikatekitajaid, oma treila "kogematta" ristmikule unustavaid tegelasi jms staffi.....
Sellised lahtiharutamatud tropid asulatest väljapääsudel panevad küsimärgi alla kogu evakueerimise võimalikkuse ja tulemuslikkuse. Et ei oldaks ühtäkki sellises olukorras, kus kogu asustatud punkt jääbki kiirelt (õigeaegselt) evakueerimata seetõttu, et evakuatsiooniteed ei ole lihtsalt enam kuidagi läbitavad. Viimasel juhul jäävad enamus rahvast paratamatult asustatud punkti territooriumile ja vajab varjumiseks mingeidki sobilikke ehitisi/varjeid. Kusjuures teeb sellise leidmise keerulisemaks asjaolu, et osa asustatud punktist võib olla juba tühjenenud ja kogu mass seisab konsentreeritult väljapääsusuundades, mille läheduses ilmselgelt ei jagu "hetkel X" võimalikke varjekohti kõikidele, kes seal troppis koos on. Aga tagasi ka enam kõik ei pääse.....
Vaadake, mis toimub ilma "hetketa X" suurematel suveüritustel, festivalidel, "hulludel päevadel" igasugustes marketites....
Selline tropp kusagil strateegilisel suunal, võib panna seisma ka EKV ja EKL organiseeritud liikumise, mis võib olla ka vastase üks olulistest eesmärkidest asustatud punktide sihikule võtmisel. Seepärast peab selline evakuatsioon toimuma varakult ja pigem kasvõi 10 korda ilmaasjata, kui üks kord asja eest aga hilinenult.
EKV ja EKL liikumise suundadel tuleb evakuatsioon viia läbi esmajärjekorras. Kui vahipat. ei pääse Tallinnast kohe liikuma, pole see nii suur probleem, kui nt. väeosad (ja kasvõi nt ka mobiliseeritud) Tapalt, Võrust või Jõhvist (või vastavast mobilisatsioonikeskusest). Seepärast peaks selline üleriiklik evakuatsiooniplaan sisaldama erineva tähtsuse ja tasemega tsoone, kus asjad käivad veidi teistmoodi ja teistel aegadel.
Kole ütelda, aga selliste troppidega saab tahtlikult aeglustada nt. ka vastase liikumist, mis ei saa olla ühe tsiviliseeritud ühiskonna nägemus vastuhaku strateegia ühest võimalusest, kuid peaks olema meie arutluste laual sellest vaatevinklist, et kuidas võib käituda ja millele mõelda vastane (vbl pigem jätab "pommitamata" enda peasuunas liikumisteedel asuvad lähimad asustatud punktid ja suunab esmase peamise löögijõu meie tagalasse jms), ning vastavalt sellele panema paika oma prioriteedid ja evakuatsioonistrateegiad.
Lisaks tuleks tähelepanu pöörata erinevatele aastaaegadele ja ilmastikule.
Kes, millal ja kuidas tagab, et teed oleks ka "hetke X" tingimustes lumest puhtad (kas rahuajal seda tagavad üksused, kodanikud ja tehnikaühikud on analoogselt saadaval ka "hetkel X"), kuidas ja millega puhastatakse teed ja teedeääred nt porri või lumme kinni jäänud evakueeruvate tehnikast, kes seda organiseerib, kuidas selle eest vastutav sinna kriitilisse punkti üle maastiku ise ligi pääseb, võtmestruktuuride kütusega varustamine punktis Y jms.
Lõppkokkuvõttes on selleks, et kõik võimalikult hästi sujuks, vaja koolitada n.ö. "lihtrahvast" (masse) õigesti KÄITUMA. Käituma nii "olukorras X" üldse, konkreetselt evakueerimisel, evakuatsiooniks ettevalmistumisel, kui elementaarsete kriitiliste tagavarade soetamisel, et nendele ei hakataks mõtlema alles "hetkel X" ja neid ei hakataks soetama viimasel hetkel.... Ei pea olema metsa ehitatud tuumapunker ja sinna varutud aasta toit ja vesi. Evakuatsioonil troppide vältimiskes ja vähendamiseks piisab algatuseks, kui iseevakueeruvatel kodanikel on tranduleti paagis vähemalt niipalju kütust, et sihtpunkti jõuda, kasvõi natuke vett, toitu, riideid ja sularaha.
Kui peres on mitu tranduletti, siis ei pea (ei tohi!) kõikidega evakueeruma.
Vähemalt need mõtted ja soovitused tuleks kohe inimesteni viia, et muutuks rutiinseks harjumuseks.....
Iga plaan on just nii kõva, kui on selle plaani kõige nõrgem lüli.