Kapten Trumm kirjutas:strateegiline sõdur kirjutas: Arusaadav ja mõistlik jutt. Üks täpsustav küsimus ka. Palju on Sinu igakuine keskmine kütuse tarbimine liitrites (bensiin, diisel kokku)? Kasutan seda numbrit järgnevas arutelus. Kui täpselt ei soovi öelda, sobib ka kui annad suurusjärgu, mida hakkan algandmena kasutama. Näiteks 100 liitrit või 1000 liitrit vms.
Umbes 250 liitrit kuus.
Tänan vastuse eest. Lihtsuse huvides võtsin eelduse, et pool on bensiin ja pool diisel. Kui soovid võid täpsustada. Tulemuste see oluliselt ei muudaks. Teisisõnu on Sinu igakuine makse tänasel tasemel kütusevarude hoidmiseks 8 eurot ja 75 senti. Aastas teeb see 105 eurot.
Juba otsustatud on, et aastal 2021. tõuseb Sinu makse 9 euro ja 62,5 sendi peale. Aastas maksad riigile 115,5 eurot. Eelnimetatud summad on kütuse liitrihinna sisse arvutatud. Nagu ostad nii kohe ka maksad varude jaoks.
Nende igakuiste maksete eest saad Sa täna ja tuleval aastal järgmist:
1. 254 513,682 tonni vedelkütusevaru
2. See on umbes 90 päeva tarbimisvaru
3. Varu hoitakse Eestis üheksas ja välismaal samuti üheksas eraldi asukohas.
4. Kokku on varude hoidmiseks lepingud 14 erineva firmaga.
5. Varust on umbes 22% bensiin, 4% lennukipetrool ja 74% diisel. Rasket kütteõli ka natuke.
6. Varust 49% on Eestis, 36% Rootsis ja 15% Soomes.
7. Korra aastas toimuva õppuse, kus mängitakse läbi varu kasutuselevõtt
8. Igapäevaselt tegelevad teemaga 3 inimest pluss nõukogu. Tööjõukulud 2019. aastal 217 438 eurot.
9. Igas asukohapunktis toimub vähemalt kaks korda aastas kütuse koguse ja kvaliteedi kontroll, selle käigus tehakse ka varudes oleva kütuse roteerimise otsus. Nt 2019. roteeriti 56200 tonni.
Tänane olukord varude hoidmise osas foorumi osaliste üksmeelsel hinnangul ei ole hea. Välja on toodud neli peamist tegevust mida oleks vaja muuta.
1. Varud peavad asuma 100 % Eestis (kapten Trumm, Madis Reivik, Peeter)
2. Mahutid peavad olema tagatud alalise relvastatud valvega vältimaks saboteerimist (kapten Trumm).
3. Mahutid peavad olema maa all suurendamaks hukukindlust. Nt Miiduranna maa alused mahutid (kapten Trumm).
4. Reservtoide kõigisse tanklatesse (kapten Trumm)
Juhul kui rakendada soovitud uued eesmärgi kütusevaru osas oleks kapten Trummi 2021. makse kuus kütuse varude jaoks igakuiselt 24 eurot ja 22 senti. Aastas maksaks ta riigile 290,63 eurot. Täna maksab ta aastas 105 eurot. Tänane postihind tanklas, kust ma mööda sõitsin, oli diislile 0,97 ja 95 bensiinile 1,14. Uue varu eesmärgi puhul oleks peale pühade soodustuse lõppu posti hind diislile umbes 1,10 ja 95 bensiin 1,31 eurot. Hüpoteetiline hinnamuutus tuleks kahest komponendist – varude temaatika (neli uut eesmärki) ja kütusemüüjate üldine hinnapoliitika (nädalavahetustel ja pühade ajal toimuvad hinnaalandused).
Kui uus hind tundub liiga kõrge on võimalik teha valik, et kas tahame paremat olukorda varudega, madalamat kütuse hinda ja tänast varude taset või valime kombinatsiooni. Kombinatsiooni osas näiteks kõik varud Eestis aga maapealsetes mahutites ja ilma relvastatud valveta. Arusaadavalt sellevõrra tuleks iga igapäevaselt ostetava liitri hind väiksema maksumusega.
Täiendav
1. Uue varumaksu hindamisel jätsin kõik muud algandmed samaks. Tõin juurde ainult neli uut eesmärki. Samaks jäi 90 päeva varu, 254 513 tonni, hukukindlus kriteeriumi jaoks endiselt üheksa erinevat kohta Eestis kuhu ladustatakse kogu meie varu.
2. Miiduranna maa alauste mahutite kubatuur on 51 000 kuupmeetrit.
3. Kogu varu mahutamiseks on vaja umbes 300 000 kuupmeetrist mahutiparki.
4. Üheksa erineva asukoha puhul oleks ühes kohas keskmiselt 34 000 kuupmeetrit
Personal
Täna 3 inimest. Edaspidi vajalik üheksa asukohapunkti koos relvastatud valvega. Algselt kirjeldatud eesmärgipüstitusest tulenevalt peab valve olema alaline, sest puudub teadmine kuna sabotaaž toimuda võib. Täiendavalt kumas läbi, et erafirmasid ei saa usaldada. Seega valve Kaitseliidu baasil. Ühe asukoha jaoks võtame ühe valvejao nt 10 inimest. 24/7/365 tagamiseks vaja seega 9 (asukoht) x 10 (valvurit) x 3 (vahetuste arv) = 270 valvurit. Aastal 2019. oli Kaitseliidus palgal 536 valvurit.
Lisaks kaasnevad inimesed halduskoormuse tõusu katmiseks ja kütusevaru käitlemiseks. Võtame ümmarguse keskmise ja ütleme, et tuleb 10 valgekraed kontorisse juurde.
Varustus
Valvurite relvastus, varustus, valgekraede vahendi jms. Personal ja varustus kokku neelaksid aastas pikaajalise keskmisena umbes 6 mln.
Taristu
Üheksa asukohapunkti koos maa-aluste mahutite ja väikse kontorihoonega valvuritele. Lisaks büroopind lisanduvatele ametnikele.
Alustuseks on meil vaja teada saada eelkõige maa aluse mahuti pargi hinda. See on peamine kulu. Mainin ära, et mul puudub ülevaade, et kui palju ja kus kohas Eestis on maa-alused mahutid. Kapten Trumm tõi välja Miiduranna. Kasutame seda referentsnäitajana leidmaks kui palju maksab kogu kütusevaru maa alla viimine.
Esmalt muidugi mahutite asukoha valikul seab oma piirangud ette üheltpoolt logistiline vaade (sobilike raudtee, laeva ja maantee ühenduste) olemasolu ja teisalt üha karmistuvad keskkonnatingimused. Kuid jätame need teemad hetkel kõrvale. Keskendume ainult hinnale.
Võtame näitena selle sama Miiduranna maapealsete mahutite rajamise hinna, mis 2000. aastal oli 80 miljonit krooni. Tänases vääringus koos ehitushinnaindeksi muutusega oleks maksumus 9,6 mln eurot. Miiduranna maapealsete mahutite kubatuur on 74 000. Tõsi, ma ei tea kas nad ehitasid kõik korraga 80 miljoni krooni eest. Aga lihtsustame ja teeme selle eelduse. Samuti võib arvata, et maa-aluste mahutite ehitamine on kallim kui maa peale. Kümme korda kallim ta vast pole, kuid kindlasti on ta kallim kui kaks korda. Ütleme, et maa alla on 4 korda kallim kui maa peale.
Niisiis, 9,6 mln eest 74 000 maapeale oleks kuupmeetri maksumuseks 130 eurot.
Kuna me tahtsime saada üheksasse eri kohta maa alla 34 000 mahutiparke teeme järgmise oletuse.
9 x 34 000 x 130 x 4 = 159 miljoni euro eest on mahutipark ehitatud. Paneme veel aedade, väikeste valvuri/kontori majade tarbeks veel 10 milli otsa ja saame taristu ehitushinnaks umbes 170 miljonit.
Samas, ehk on kuskil Eestis veel olemasolevaid maa aluseid mahuteid mida saaksime varude hoidmiseks rentida? Kuid ka rentimine maksab. Tasuta ikka ei saa.
Võttess arvesse kõike eelnevat personali, varustuse, taristu ja kõiki neid kategooriad mida me ei käsitlenud detailsemalt oleks tulemus umbes järgmine:
1. Nelja väljatoodud eesmärgi saavutamiseks - varud Eestis, saboteerimiskindel, mahutid maa all ja tanklad reservtoitel - on vajalik tõsta varu maksu. Senisest 2021. aastal niigi tõusvast enam ei piisa. 2021. aastal on varu maksud bensiini puhul neli sent liitri kohta ja 3,75 senti diisli puhul.
2. Uus varu maks nelja eelneva eesmärgi saavutamiseks oleks umbes 2,5 korda kõrgem tänasest. Rõhutan üle, et tegemist on paaritunnise kiirhinnanguga (sisaldab ka teemasse sisselugemise aega) ja ma ei pretendeerin mingile tõele. Enda kogemusele toetuvalt nendin, et üle 90 % juhtudest suurte projektide puhul on olnud minu enda ja samuti teiste esitatud kiirhinnangutest tegemist maksumuse alaplaneerimisega.
3. Eraldi ja täiendavalt tuleks kaaluda kütuse hinna tõusu mõju üldisele hinnatõusule ning kütuse (diisel) maksumust riikide võrdluses. Eelkõige siis Lätiga. Kui vahe läheb liiga suureks kolib osaliselt ostmine Lätti ja seeläbi langeb meie tulubaas ja konkurentsivõime. Need on olulised kaudse mõju lisafaktorid mida tasub sügavamalt kaaluda, et kas ja kui palju kütuse hinda läbi varude komponendi maksu muuta.
Kõik eelnev ei tähenda, et ei peaks varude olukorra parandamisega tegelema. Millele ma viitan on hurraaoptimism, et teeme varud korda. Loosungi täitmine eeldab täiendavat ressursipaigutust ja see ressursi paigutus tuleb loosungi väljahõikaja enda taskust. Iga kord kütust tankides tuleb eesmärgi saavutamiseks maksta.
Seega küsimus on eelneva valguse järgmine: „Mitu senti igalt kütuse liitrilt oled nõus täiendavalt maksma, et kütuse varude olukorda parandada?“ Kui ei ole nõus midagi maksma, siis samas lauses tuleb öelda ka, et lepin tänase olukorraga. Kui oled nõus sendi või kaks võrreldes tänasega rohkem maksta saab mõnest eesmärgist osa täita.
Kõrvalteema – miks varusid hoitakse Rootsis. Teema sai alguse aastal 2005 kui tehti valik paigutada varud Rootsi hoidmiskulude odavuse tõttu. Kas ja kui palju vahepealse aja jooksul hinnad muutunud on – ei tea. Hoiustamislepingutest ma ülevaadet ei oma. Iseenesest saaks paaritunnise analüüsiga avalikult kättesaadava info najal tegelikult summad kätte. Kes tahab võtab töö ette. Majandusaasta aruannete põhjal täitsa tehtav. Nõuab ainult natuke arvutamist. Võimalik, et ehk vast ei olegi Eestisse ületoomine oluliselt kallim. Muuseas, varude ületoomist Eestisse arutati selle aasta alguses Riigikogu majanduskomisjonis. Plaan on siiski Eestisse tuua.
Kuidas varud Rootsist Eestisse jõuavad – eeldan, et seda on korra aastas toimuval õppusel läbimängitud. Mulle tundub, et kui merel on täielik blokaad, ei ole Rootsis olevad kütusevarud kõige kriitilisem teema. Mõned muud asjad lõpevad enne otsa, kui Eestis juba täna asuv kütusevaru.
See oht on muidugi alati olemas, et kui asi jamaks läheb peatub kaubavahetus ja kõike oma riigis olevat tahetakse enda omaks kuulutada. Sealhulgas meie 36% kütusevarudest Rootsis.
Nii mõnigi riik kevadel osade kaubagruppide lõikes piiranguid seadis. Kuid kevadisel kriisil oli ka teine õppetund, mida kiputakse ära unustama. Nimelt see, et piirangud töötasid mõlemat pidi. Pannes väljaveo kinni langeb ära ka sissevedu. Nii mõnigi algselt suurte piirangute poolt olnud riik hakkas oma suhtumist kiiresti muutma, kui tarned enam sisse ei tulnud.
Kõrvalteema nr 2 – pikem vaade energiakandjate tulevikule, ees seisvatest muutustest, sellest võiks paari lausega pikemalt kirjutada. Peamiselt puudutab see klimaatilistest muutustest tulenevaid keskkonnaeesmärke. Seal on oma mõju igale ühele meist, meie ülal käsitletud varude teemale ja üldisele geopoliitilisele olukorrale meie regioonis.
Reaalmina pole sinnani veel jõudnud, ehkki suur vaev just poleks 5..10 kanistrit kuhugi garaazhinurka panna. Muuseas, Lätis toodetakse korralikke kanistreid, "How its made" saates näidati 
