www.militaar.net

Militaarteemad minevikust kaasaega
Tänane kuupäev 27 Okt, 2021 22:45

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]




Tee uus teema Vasta teemale  [ 942 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49 ... 63  Järgmine
Autor Sõnum
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 24 Aug, 2020 17:15 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 28 Juul, 2005 16:35
Postitusi: 33469
Omavahel kokku leppinud lapsed tunnistasid kohtus seda, mis kokku lepitud. Mida siin keerulist on?
Mingeid ristküsitlusi või tunnistajate survestamisi meil ju kohtumenetluses ei tehta.

Ärge saage valesti aru - ma ei pea 12 tunniseid nurgas seismisi või asjata peksmisi õigeks.
Aga ma ei pea ka õigeks taolise seltskonna räägitut, mitte 100%.

Oma aastad sai tädi tõenäoliselt siiski löömise vms eest, see nurgas auvalve on pigem detail seal.

_________________
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 24 Aug, 2020 17:17 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 26323
Asukoht: Viljandimaa
Kapten Trumm kirjutas:
Omavahel kokku leppinud lapsed tunnistasid kohtus seda, mis kokku lepitud. Mida siin keerulist on?
Krabi kooli õpilaste puhul näiteks tuli see välja. Nii lihtne ei ole.

Teiseks, kõnealuses artiklis kirjutatakse omajagu ka lastega kokku puutunud teiste täiskasvanute tähelepanekutest.

Kapten Trumm kirjutas:
mitte 100%.
Jah, 4,5 aastat saigi selle % eest, mida tõendada õnnestus. On täiesti ükskõik, kas see moodustab kogu jutust 5% või 95%.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 24 Aug, 2020 18:14 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Veebr, 2005 18:01
Postitusi: 1172
Kapten Trumm kirjutas:
Mingeid ristküsitlusi või tunnistajate survestamisi meil ju kohtumenetluses ei tehta.

Ei saa mitte vaiki olla, et see lollus siia tõe pähe üles ei jääks.
Kriminaalmenetluse seadustik:
§ 288. Ristküsitlus
(1) Ristküsitlusel küsitleb tunnistajat esimesena see kohtumenetluse pool, kelle taotlusel on tunnistaja kohtusse kutsutud. Kui tunnistaja kutsumist on taotlenud mitu menetlusosalist ja esmasküsitlemise õiguses kokkulepet ei saavutata, määrab esmasküsitleja kohus.

(2) Esmasküsitlusel ei või kohtu loata esitada suunavaid küsimusi. Esmasküsitlusele järgneb teisesküsitlus vastaspoolelt.

(3) Teisesküsitlusel võib esmasküsitlusel antud ütluste kontrollimiseks esitada suunavaid küsimusi. Teisesküsitlusel ei ole lubatud kohtu loata suunavaid küsimusi esitada uute asjaolude kohta.

(4) Esmasküsitleja võib tunnistajat uuesti küsitleda teisesküsitlusel antud vastuste selgitamiseks. Suunavaid küsimusi võib kohtu loata esitada ainult teisesküsitlusel käsitletud uute asjaolude kohta.

(5) Kohus võib kohtumenetluse poole taotlusel jätta ristküsitluse käigus kõrvale tunnistajale esitatud küsimuse, mis on lubamatu või asjakohatu. Kohus võib omal algatusel jätta kõrvale küsimuse, mis alandab tunnistaja väärikust.

(51) Ristküsitlusel suunavate küsimuste esitamisel ning kohtu poolt loa andmisel arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 2881 sätestatut.
[RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]

(6) Kohtul on õigus küsitleda tunnistajat pärast ristküsitlust.

(7) Tunnistaja vaimset või füüsilist seisundit arvestades võib kohus keelata ristküsitluse ja küsitleda tunnistajat ise omal algatusel või kohtumenetluse poolte koostatud kirjalike küsimuste alusel.

(8) Ristküsitlemisel järgitakse käesoleva seadustiku § 66 ning § 68 lõikeid 3 ja 6.

(9) Ristküsitluse käigus võib kohtumenetluse pool:
1) kasutada näitlikke abivahendeid, mis ei ole tõendiks, kuid aitavad tunnistaja ütlusi esitada, olemata samas eksitavad;
2) esitada kohtule asitõendeid ja dokumente ning küsitleda tunnistajat nende autentsuse, päritolu ja omavaheliste seoste kohta;
3) võimaldada tunnistajal, kes ei mäleta tõendamiseseme asjaolusid, tutvuda dokumendi või muu esemega, mis võib aidata tunnistajal neid meenutada, olenemata selle dokumendi või eseme lubatavusest tõendina.

(10) Kui tunnistaja keeldub ristküsitluse käigus kohtumenetluse poole küsimusele vastamast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud juhul, katkestab kohus ristküsitluse ning otsustab poole taotlusel tunnistaja varasemate ütluste kasutamise tõendina käesoleva seadustiku § 291 lõike 1 punkti 2 alusel, sõltumata ristküsitlusel seni antud ütluste sisust. Käesolevas lõikes nimetatud juhul on katkestatud ristküsitlusel saadud ütlused tõendiks ainult poolte nõusolekul.
[RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
Tsiviilkohtumenetluse seadustik:
§ 262. Tunnistaja ülekuulamise kord

(1) Kohus teeb kindlaks tunnistaja isiku ja selgitab välja tema tegevusala, hariduse, elukoha, samuti seose asjaga ning vastastikused suhted menetlusosalistega. Enne kui tunnistaja annab ütlusi, selgitab kohus talle tunnistaja kohustust rääkida tõtt ja käesoleva seadustiku §-de 256–259 sisu.

(2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse tunnistajalt kohtu protokolli või hoiatuse tekstile allkiri. Ei hoiatata tunnistajat, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või vaimutegevuse muu häire tõttu ei mõista hoiatuse tähendust.

(3) Samas asjas toimuval korduval ülekuulamisel ei ole tunnistajat vaja korduvalt hoiatada. Kohus meenutab tunnistajale hoiatuse jõusolekut.

(4) Kohus selgitab tunnistajale ülekuulamise eset ja teeb tunnistajale ettepaneku rääkida selle kohta kõik, mida ta teab.

(5) Menetlusosalistel on õigus esitada tunnistajale küsimusi, mis on nende arvates asja lahendamiseks või tunnistaja asjaga seotuse selgitamiseks vajalikud. Menetlusosaline esitab küsimusi kohtu kaudu. Kohtu loal võib menetlusosaline esitada küsimusi otse.

(6) Esimesena küsitleb tunnistajat menetlusosaline, kelle taotlusel on tunnistaja välja kutsutud, seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised. Kohtu algatusel kutsutud tunnistajat küsitleb esimesena hageja.

(7) Kohus kõrvaldab suunavad küsimused ning küsimused, mis asjasse ei puutu või mille eesmärk on saada võimalus esitada uusi asjaolusid, mida seni ei ole esile toodud, samuti korduvad küsimused.

(8) Ütluste selgitamiseks ning täiendamiseks, samuti tunnistaja teadmiste aluste väljaselgitamiseks esitab kohus vajaduse korral täiendavaid küsimusi kogu ülekuulamise ajal.

§ 263. Tunnistaja korduv ülekuulamine ja vastastamine

(1) Tunnistaja kuulatakse üle sellel kohtuistungil, kuhu ta on kutsutud, kui tema üle kuulamata jätmiseks sellel kohtuistungil ei ole mõjuvat põhjust. Mõjuvaks põhjuseks ei ole üldjuhul mõne menetlusosalise puudumine kohtuistungilt. Ülekuulatud tunnistaja korduv väljakutsumine järgmistele kohtuistungitele sama astme kohtus peab olema põhjendatud.

(2) Vajaduse korral võib kohtus tunnistajat samal istungil korduvalt üle kuulata, samuti tunnistajaid vastastada, kui nende ütlused on vasturääkivad.

Oi kuidas ristküsitletakse ja survestatakse oma küsimustega.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 24 Aug, 2020 18:43 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10805
Asukoht: Metsas / Ämbris
Ei puuduta seda üüberpärjatud "Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgiga Eesti kasuperede liidu ja Hiiumaa puuetega inimeste koja juhi" ning "2013 aasta ema" teemat.

Puudutab teema pealkirja "Alaealiste ja segaste kuritegevus"
Keda huvitab millised "lastekasvatus VS seadusandlus" probleemid meil riigis olid ja on (mida siiani pole üritatudki lahendada) siis soovitan soojalt läbi lugeda ühe analüüsi ja teadusartikli.

Õiguslik analüüs karistusõigusliku hädakaitse ja hädaseisundi rollist põhiõiguste piiramise alusena lasteasutustes ning hoolekande-ja tervishoiuasutustes
Anneli Soo, Jaan Sootak
Tartu 2015

Tsiteeri:
Hädakaitseõigus on igaüheõigus, kusjuures hädakaitseseisundis on lubatud ründaja hüvede kahjustamine, arvestamata proportsionaalsuse põhimõtet. Vaid äärmuslikel juhtudel (sotsiaal-eetilised piirangud) on hädakaitseõigus piiratud. Lastega seotud kaasuste puhul võib selliste juhtudena mainida nt lapse rünnak väheväärtusliku hüve vastu (nt üritab varastada naabri aiast õunu) või nt väga noore lapse rünnak teise isiku vastu (st ta ei anna vanusest tulenevalt üldse aru, mida ta teeb; tema poolt toimepandav tegu ei ole tema vähese füüsilise jõu tõttu ohtlik jne). Muudel juhtudel ei saa eeldada, et laste õigusvastased rünnakud on niivõrd ohutud, et õigustavad sotsiaal-eetiliste piirangute kehtestamist hädakaitseõigusele. Ja kuigi väidetakse, et hädakaitse võiks olla perekonnas ja muus kaasluses piiratud,34ei tähenda seegi seda, et last ümbritsevad lähikondlasedja tema eest vastutavad isikud peavad kõiki tema tegusid taluma (st et neil ei ole aktiivse tegutsemise õigust). Eriti keeruline on hädakaitseõiguse planeeritavat niivõrd ulatuslikku piirangut õigustada arvestades, et laps on iga alla 18-aastane nooruk, seega ka praktiliselt täisjõus naiste-või meesterahvas. Seega ei ole kohane piirata kõigil juhtudel hädakaitseõigust lapse õigusvastaste rünnete eest selliste tegudega, mis lapsele kahjustusi ei tekita. Ka verevalum käel on tervisekahjustus, kuid selle tekitamine võib olla õigustatud, kui laps on tormanud kallale teisele lapsele ja vanem tahab teda eemale tirida. Märkimata ei saa jätta, et lõikes 3 kasutatud mõisted “emotsionaalsed ja vaimsed kahjustused” on niivõrd laialivalguvad, et võimaldavad küsida, kas lõige 3 annab üldse lapse tegevusse sekkumise õigustuse: võiks ju argumenteerida, et iga lapse otsustusvabaduse piiraminevõib talle kaasa tuua hingelisevalu.
Tsiteeri:
Nagu käesolevas analüüsis on eespool näidatud, on lisaks olukorrale, kus laps ohustab oma õigusvastase käitumisega teise isiku tervist, hulk olukordi, kus tema eest vastutaval isikul võib olla vaja tema tegevusse (sh füüsiliselt) sekkuda. Näiteks võib tuua olukorra, kus laps ohustab oma käitumisega teise isiku vara, kooli kontekstis aga ka sellised olukorrad, kus laps rikub koolikorda. Võimalik, et need olukorrad on §-st 24 teadlikult välja jäetud, kuid käesoleva analüüsi autorid leiavad, et selliste võimalikele lünkadele tuleks tähelepanu pöörata.
https://www.oiguskantsler.ee/sites/defa ... s_2015.pdf

Teine PDF on ainult allalaetav
Anneli Soo
Karistusõiguslik hädakaitse ja hädaseisund põhiõiguste piiramise alusena koolides ning nende suhestumine 1. jaanuaril 2016 jõustuva lastekaitseseaduse § 24 lõikega 3
viidatud artikkel kirjutas:
* Hädakaitse rakendamine koolides füüsilise ründe situatsioonides
* Olukorrad, mille lahendamine on nii KarS § 28 kui ka LaKS § 24 lõike 3 valguses komplitseeritud
* Hädakaitse rakendamine koolides vaimse ründe situatsioonides
* Hädakaitse rakendamine koolides juhtudel, kui laps kahjustab vara
* Hädaseisundi rakendamine koolides vahetu ohu olukordades
* Olukorrad, mida karistusõiguslik hädakaitse ja hädaseisund ei reguleeri, kuid kus füüsiline sekkumine lapse käitumisse võib olla vajalik

https://tinyurl.com/yy9lpzlh

Tsiteeri:
Autorist: Anneli Soo on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse lektor. Tegemist on kahe retsensendi heakskiidu saanud teadusartikliga, mis vastab Eesti Teadusinfosüsteemi artiklite klassifikaatorile 1.2.


2016 vastu võetud Lastekaitseseadus kehtib siiani suuremate sisuliste muudatusteta.
https://www.riigiteataja.ee/redaktsioon ... 2122018049

*

Õiguskantsler
Selgituseks, kuidas lahendada korrarikkumisi koolis
https://www.oiguskantsler.ee/et/selgitu ... isi-koolis

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2020 9:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 11 Dets, 2009 23:35
Postitusi: 287
Alustaks sellest, et asendusema "institutsiooni" eesmärgiks ei ole kõige raskemate kõurikute sirgeks kasvatamine, see lihtsalt ei ole võimalik. Tavapärasele asendushooldusteenusele peaksid ikkagi jõudma lapsed, kelle puhul põhimõtteliselt tavapärased kasvatusoskused ja -võimalused on piisavad. See tähendab, et lapsel on elus mingid eesmärgid, mingid huvialad, mingid soovid, mille kaudu manipuleerimisega (selle sõna positiivsemas tähenduses) on võimalik lapse käitumist muuta. Näiteks - tahad igakuist taskuraha saada, selge, siis kaks korda nädalas pesed õhtuti nõud ja hoiad oma toa korras. Kui on vaja reeglid selgelt sõnastada, siis vajadusel lastekaitsetöötaja tuleb appi, kui oma pea või kasvatusteemalised raamatud enam ei aita.

Kui noorukil on välja kujunenud antisotsiaalne kalduvus, ta käib pidevalt varastamas, ei käi koolis, suitsetab, tarbib alkoholi või muid aineid ning millegist heast ilma jäämise hirm ei pane teda kuidagi oma käitumist muutma ja lahtised uksed ei pea, siis sellise lapse koht ei ole tavapärasel asendus-hooldusteenusel vaid kinnisel lasteasutuse teenusel kinniste uste ning sunnitud õppimisega.

See ei last ei tohi füüsiliselt karistada ning ebamõistlikult pikaks ajaks püstijalu mõtlema saata, ei tähenda seda, et lapse käitumist teisel viisil ei saa mõjutada. Üldiselt ka nurka panemine on nii ja naa. Mõned lastepsühhiaatrid soovitavad panna mõtlema kohta, kus silmside vanemaga on võimalik ja laps saab igal ajal tunde, et vanem on siiski lähedal, vaatamata oma ebasoovitavale käitumisele. Küll vanem aru saab, kas lapse kahetsus on tõeline või mitte ja reguleerib sedakaudu järelemõtlemise pikkust. Pikaks ajaks lapsele üksinduse peale surumine on psüühiliselt sadistlik, ning kuskile vähese mööbliga järelemõtlemistuppa kellegi saatmine tavalise lapse puhul ei tohiks olla variant.

Kommenteerin veel võimekust olla üksi: selleks et laps õpiks üksi, ilma teiste täiskasvanuteta toime tulema, vajab ta psüühilist kujutluspilti lähedasest täiskasvanust, st nii kaua kuni ta ei oska seda luua, ei ole ta valmis ka üksinda olema, mh ka õhtul oma toas voodis olema. Nagu teate, siis lastel on sageli mingi siirdeobjekt, kaisukaru või tudulapid vms. Nendesse ta kannab kujutluspildi oma vanemast või lähedasest ja nende abil ta suudab mõnda aega üksi olemist taluda. Mida vanema laps, seda pikemalt. Kujutluspildi tekkimine ja õppimine vajab aega ning täiskasvanu lähedal olemist, õppimine läbi paradokside - üksi olemise õppimine läbi lähedal olemise. Varases lapsepõlves emotsionaalselt või füüsiliselt vanemast eemaldunud lapsel pole olnud võimalust kujutluspilti luua, järelikult vanemana on ta häirunud ja ei suuda üksi olemist taluda. Mh ka täiskasvanute võime olla üksinda põhineb kuskil taustal sellel kujutluspildil.

Seega, pikaks ajaks kellegi üksi või ka paaris positsioonile saatmine ilma, et ta seal ärevaks minnes end reedab, eeldab piisavalt toimivat psühet. Ja siit jõuame tõdemuseni, et seersant/veebel on sõduri ema ja isa ja ....

_________________
otsin puude taga metsa


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2020 9:16 
Eemal
Moderaator
Kasutaja avatar

Liitunud: 10 Aug, 2010 19:55
Postitusi: 26323
Asukoht: Viljandimaa
mäger kirjutas:
Nagu teate, siis lastel on sageli mingi siirdeobjekt, kaisukaru või tudulapid vms. Nendesse ta kannab kujutluspildi oma vanemast või lähedasest ja nende abil ta suudab mõnda aega üksi olemist taluda.
Kõik õige, aga jutt käib väga erinevatest vanusegruppidest. Kobina juhtumis olid lapsed 9-17.

_________________
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2020 14:18 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Mai, 2009 14:42
Postitusi: 943
Asukoht: Tallinn
https://www.ohtuleht.ee/1010189/video-o ... ingi-kaia-

On kellelgi täisversiooni pakkuda?


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2020 18:40 
Foorumil
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 08 Okt, 2004 17:59
Postitusi: 2923
Asukoht: Viljandi
Drax kirjutas:
https://www.ohtuleht.ee/1010189/video-oises-tartus-kulvavad-hirmu-neonatsid-pipragaasita-ei-julge-enam-ringi-kaia-
On kellelgi täisversiooni pakkuda?

Verine peksmine kesklinnas. Neiu asfaldile tõukamine keset Tartu peatänavat. Rünnak välistudengi vastu. Juulis ja augustis on purjus ja kuraasikad neonatsid Tartu linnas ärbelnud ja rusikatega vehkinud. Politsei sõnul on aga olukord isegi parem ja turvalisem kui mullu.

Rüütli tänav Tartus, juulikuu. Kivi baari ees toimub performance: kollase kampsuniga neiu keerutab helkivaid kuule, teine vikerkaarevärvilist lippu, keegi mängib trummi. Neist möödub grupp neetidega kaunistatud teksajakkides ja musta riietatud noormehi.

https://p.ocdn.ee/59/i/2020/8/25/wadr0tg1.xwp.jpg


„Kuradi peded!“ hõikab keegi nende pundist värvilises riietuses seltskonnale. See kõik jäädvustub videole. „Noh, noh, mida teil viga on? Piidritele pumbaga näkku!“ provotseerib musta kampsuniga noormees, näitab keskmisi sõrmi ja ärgitab ennast filmima.

„Käi p*tsi, see ei ole naljakas!“ teatab noormehele kuule keerutanud neiu.

„Meie aeg tuleb! Adolf Hitler, elagu võit!“ karjub musta kampsuniga noormees saksa keeles ja tõstab käe Hitleri-tervituseks.

„Peksa tahad saada või? Mis sul viga on? Ta [Hitler] pani inimesi inimesi tapma,“ vastab kuulikeerutaja.

Sõnasõtta sekkub teinegi neiu, kes näitab keskmisi sõrmi. Seepeale lükkab teksatagis noormees neiut nii kõvasti, et viimane kukub.

Järgmistel päevadel kihab Twitter Rüütli tänava intsidendist. Ent see ei ole ainuke viimasel ajal sotsiaalmeedias kõneainet tekitanud konfliktidest. Kuigi nii mõnigi pealtnägijatest või ohvritest vaatab viimasel ajal hilisõhtul Tartus ringi käies kaks korda üle õla, ei ole politsei sõnul rüseluste hulk suurenenud.

Rüütli tänava rüselus

Õhtulehega soostub rääkima neonatsiks nimetatud Kristo (nimi muudetud), kes ise seda silti enda kohta ei kasutaks. „Öelge lihtsalt rahvuslane,“ teatab noormees, kes liikus Rüütli tänaval omasuguste kambas.


Millest Rüütli tänava konflikt alguse sai? „Mingid pederastid olid seal. Lehvitasid oma lippudega. Kõndisime mööda, ütlesin, et t*ra pane ära [lipp], see pole normaalne. Eks ma olin vägijooki ka võtnud ja tahtsin lipu põlema panna, see ei tulnud välja,“ kirjeldab Kristo sündmusi. Mõni minut hiljem võtab ta kraade vähemaks ja ütleb, et vaid mõtles lipu süütamisest.

Teksatagis tõukleja Simo räägib: „Ärritas, et võõras tegelane kukkus meil näo ees kätega vehkima ega kavatsenudki vist iseseisvalt lõpetada. Mina end süüdi ei tunne ja vabandust ei palu – vägivallast, veel enam kallaleminekust, ei saa siin rääkida, sest küllap ma oskaksin pasunasse kah anda.“

Rüseluses pikali tõugatud neiu muretseb oma turvalisuse pärast ega soovi seetõttu juhtunut kommenteerida. Ta tunnistab vaid, et kodust enam pipragaasita väljuda ei julge.

Rüütli tänava sündmusi pealt näinud neiu ütleb aga, et toimunu ehmatas korralikult ära. „Hirmus oli,“ räägib ta ja lisab, et ei julge enam õhtuti linnas liikuda. Kui seda teeb, vaatab pingsalt ümberringi. Eriti Pirogovi pargi juures.

„Nad olid alkoholi joonud, sellest julgust juurde saanud ja provotseerisid seal. Arvan, et see oli maailmavaateline konflikt,“ sõnab pealtnägija. „Enne käis see seltskond Krooksu baaris, aga see pandi kinni ja ju nad otsivad uusi kohti,“ spekuleerib ta.

„Krooks pandi kinni jah, rest in peace (ingl. k – puhka rahus), jube paha,“ räägib Kristo. „Meil on oma baar küll, aga ma ei ütle, missugune. See tembeldataks kohe natsibaariks.“ Ta möönab, et linnas ei viitsigi enam käia – seal tekib alati mingi jama.

Küsin neonatside seltskonna liikmelt, kust tuleb sümpaatia natsi-Saksamaa vastu. „Niisama. Niisama ongi kõige õigem öelda,“ ütleb noormees ja naerab, et see küsimus tekitab tunde, justkui oleks ta jälle kaitsepolitseis ülekuulamisel. Seal on teda korra küsimustega pinnitud.

Kristo on veendunud, et asfaldile tõugatud neiu on ise süüdi: „Kui sa tuled teisele inimesele kallale – olgu, see polnud kallaletulek, aga see oli ründamine – pead arvestama, et sinuga võib juhtuda ükskõik mida.“

Rüütli tänava intsidendi osas käib kriminaalmenetlus.

Verine peksmine Lossi tänaval


Teine juhtum. Augustikuu teine nädal. Twitter kihab verisest peksmisest Lossi tänaval.

Kostuvad kuuldused, et töölt üksi koju jalutanud noormees sai neonatside seltskonnalt halastamatult peksa. Kannatanu ei soovi oma versiooni toimunust rääkida, öeldes vaid: „Neonatside korraldatu on tõesti kohutav ja ületab kõiksugu piire. Loodan, et nad saavad karistatud.”

Rüütli tänaval rüselenud rahvuslane Kristo oli Lossi tänaval taas platsis, hoides verise näoga noormeest maas kinni. Kristo aga väidab, et hoopis talle tuldi kallale. Tema andis vastu. „Tema oli lihtsalt nõrgem pool ja nüüd tehakse mind maha,“ kurdab noormees.

Ta räägib, kuidas olla 20 eurot kaotanud ja seda otsima hakanud. „Mingi kutt tuli, hõikasin, kas ta raha on näinud maas. Ta nägi mu särgi peal ühte meest ja hakkas mind sõimama,“ räägib ta, täpsustamata, kes särgil oli. Ütleb vaid, et üks äge mees.

„Ta on s*tane punane rott, sellepärast ta mulle kallale tuligi. Talle ei meeldi minusugused rahvuslased,“ põhjendab noormees, miks rüseluseks läks. „Ma ei saanud aru, kes see vend on, kui ta mulle juba kallale tuli, lendas käega kõrri. Siis ma andsin lihtsalt peksa talle. Ütlesin talle, et lõpeta ära, ma ei taha sind rohkem lüüa. Ninast hakkas juba verd jooksma.“

Ka selle juhtumi kohta on algatatud kriminaalmenetlus. Teada on, et mõlemad noormehed on politseile varasemast tuttavad.

Rünnak Raekoja platsil


Kolmas juhtum leidis aset 21. augustil Raekoja platsil. Facebooki grupis „Foreigners in Tartu“ kirjutab türklasest välistudeng, et teda ja sõpra ründasid natsid. Nimelt olla natsid hakanud välistudengitelt suitsu küsima. See päädis füüsilise arveteklaarimisega ja purjus alaealine natsinooruk lõi 28aastast türgi meest. Enesekaitseks virutas mees alaealisele vastu.

„Olge ettevaatlikud ja kandke relva, nad liiguvad kampades. Ma ei tee nalja,“ on Türgist pärit noormehe sõnum teistele Tartus elavatele välismaalastele. „Mul oli õnne, et rattalukk oli läheduses. Panin ühe neist valust nutma, enne kui politsei tuli. Olen selle üle üsna uhke,“ sõnab välisüliõpilane.

Oh üllatust – rahvuslane Kristo on ka siin kohal! Ta läks nimelt tüli lahutama. „Ütlesin kuttidele [suitsu küsinutele], et tõmmake minema. Ma ei viitsi jälle politseisse minna. Hiljem räägitakse jälle s*tta. Sõbrad pidid seal muidugi kõvasid mehi mängima,“ räägib ta.

Politseinikud pidasid sündmuskohal kinni agressiivselt käitunud alaealise noormehe. Rüseluse tõttu keegi arstiabi ei vajanud. Ka selle juhtumi täpsemad asjaolud selguvad kriminaalmenetluses.

Alkoholimüügikeeld tühjendas linna


Tartu jaoskonna politseimajor Üllar Sõmera ütleb, et kuigi Tartus toimunud üksikud vägivallajuhtumid võivad kõigutada tartlaste turvatunnet, näitab statistika ning ka üldine linnapilt tervikuna, et võrreldes näiteks möödunud aastaga on olukord isegi parem ja turvalisem.

Seda mõjutab ühest küljest koroonakriisi aegne öölokaalide sulgemine. Teisalt 7. augustil Tartus kehtestatud alkoholimüügikeeld. Samal päeval, kui kella üheteistkümnest õhtul enam vägijooki ei müüdud, oli linn juba kella ühest öösel tühi.

Sõmera rõhutab: „Mistahes vägivald või agressiivne konfliktide lahendamine, aga ka omakohus ning üleskutse linnatänavail endaga kaasas kanda ohtlikke esemeid, on absoluutselt lubamatu.“

Politseile tasub teada anda ka solvangust

Sõmera kinnitab, et kui keegi inimest ründab, olgu siis verbaalselt või füüsiliselt, tuleb sellest viivitamatult politseile teada anda. Politsei hindab, kas tuleb alustada menetlust näiteks kehalise väärkohtlemise kohta või piisab selgitustööst.

Samuti ei ole lubatud teist inimest solvata – sel juhul võib politsei alustada menetlust avaliku korra rikkumise kohta. Kõige kindlam on Sõmera sõnul konfliktiolukorras või erimeelsuse puhkedes säilitada rahu ning end ärritunud inimesest distantseerida.

Kui kellegi teele satub agressiivselt meelestatud inimene või terve kamp, siis soovitab politsei hoida distantsi ning mitte alluda võimalikule verbaalsele provokatsioonile ega sellele samal viisil vastata.

Enesekaitsevahenditest on lubatud kaasas kanda pipragaasi. Oskuslikul kasutamisel on see ründe korral heaks abivahendiks. Pimedamal ajal liikudes tuleks pigem vältida vähevalgustatud ja kõrvalisi tänavaid. Liikudes seal, kus on inimesi ja mööduvaid sõidukeid, jääb võimalusi ka kõrvalist abi kutsuda.

_________________
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!

...kui jahimees oled, klikka siia!!!


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2020 19:20 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 04 Juul, 2009 13:29
Postitusi: 10094
Väga kallutatud artikkel ütleks. OK juhtumid olid ja nendega tegeletakse politsei ning kapo poolt. Türklase juhtum on eriti huvitav, nimetada temaga konflikti sattunud inimesi kohe natsinoorteks. Kohalikel Hitleri õpetuse uurijatel tasuks veidi vahet teha rahvuslusel ja Hitleri tegemistel. Neid ei saa kuidagi võrdlusmärgiga ühendada. Loodame, et koroonaviirus viib tänavalt eneseisolatsiooni ka tänavatel ja lõbustusasutustes käivaid konfliktseid inimesi.

Tsiteeri:
„Olge ettevaatlikud ja kandke relva, nad liiguvad kampades. Ma ei tee nalja,“ on Türgist pärit noormehe sõnum teistele Tartus elavatele välismaalastele. „Mul oli õnne, et rattalukk oli läheduses. Panin ühe neist valust nutma, enne kui politsei tuli. Olen selle üle üsna uhke,“ sõnab välisüliõpilane.

Kandke relva??? Türgi tudeng kutsub üles ebaseaduslikule tegevusele? Välistudeng ei peaks olema see, kes riigis (tuli)relva peaks omama. Me ei ole nii kriminaalne koht. Pipragaasi omamine on igati lubatud. Kas antud hiljem tehtud rünnaku puhul, mida türklane kirjeldab teda rünnanud isikute puhul, on tegu hoopis jõu ülekasutamisega tagantjärgi?

PS-vaadata sama looga üheaegselt avalikuks tulnud juhtumit, kus Aafrika pagulane olevat vägistanud Eesti noore naise... Mida külvad, seda lõikad.
https://ekspress.delfi.ee/teateid-elust ... d=90825851

_________________
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, võib kogu poliitika(demokraatia ja seadused) ära unustada.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2020 20:28 
Eemal
Liige

Liitunud: 02 Dets, 2012 13:44
Postitusi: 1099
ruger kirjutas:
Kandke relva??? Türgi tudeng kutsub üles ebaseaduslikule tegevusele? Välistudeng ei peaks olema see, kes riigis (tuli)relva peaks omama.

Pakuks et tegu on keeleliste erinevuste poolt põhjustatud tõlkeprobleemiga. Originaaltekst oli ilmselt ingliskeelne ja kasutas sõna "weapon" mis on väga laiatähenduslik, ning võib vabalt tähendada kõike alates improviseeritud enesekaitsevahenditest nagu kaikad ja autovõtmed kuni tuumapommini välja. Eestikeelne vaste on formaalselt "relv", aga praktikas see sõna üldjuhul assotsieerub automaatselt tulirelvaga kui just pole täpsustatud teisiti.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 25 Aug, 2020 20:52 
Eemal
Liige

Liitunud: 22 Mai, 2009 14:42
Postitusi: 943
Asukoht: Tallinn
Üsna lambikas jah. Minu huviorbiiti sattus artikkel seoses ühe Facebooki seltskonna üleskutsega kanda Tartus kaasas "mingitki enesekaitsevahendit (pipragaas/geel, mentooligaas, nuga)" sest "kohalikud neonatsid ründavad inimesi ja neid ei ole vastutusele võetud".

Selliseid kraaklejaid on alati kõikjal olnud ja väga vahet pole, millest nad endale kütust leiavad.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2020 8:57 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 06 Juul, 2005 15:34
Postitusi: 111
Asukoht: Tartu
Natside "etteasteid" toimub seal harva. Leidub muud sorti kriminaale, kes omalt poolt "vürtsi" lisavad. Näiteks aastaid tagasi oli Pirol üks agressiivne venelaste punt, kes mitu korda punkaritega madistas. Rüütlis oli üks kodutute pättide bande, kes üritas oma elu joomasemaks muuta tänavamuusikutelt raha nõudes. Kuid need nähtused kadusid. Üksikuid vargaid hiilib seal ikka vahel ringi ja eks satub sinna hulkuma peksuhobi harrastajaid. Kuid neid on vähe.
Suurem võimalus peksa saada on ööklubide ja kiirtoidukohtade ümbruses.

_________________
Vaatame siis, mis siin toimub...


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Alaealiste ja segaste kuritegevus
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2020 17:37 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 16 Okt, 2005 19:42
Postitusi: 9950
Asukoht: Siilis
Tsiteeri:
Pille Tsopp-Pagan „aasta ema” vangimõistmisest: mida ütlevad enda kaitseks need, kes eelistasid piinamist mitte näha?

Sel nädalal avaldati teade ränga lastevastase kuriteo suhtes jõustunud kohtuotsusest. Malle Kobin, paljulapseline ema ning paljude (17!) laste kasuema, mõisteti kohtus süüdi ja sai reaalse vanglakaristuse.

PILLE TSOPP-PAGAN
MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus tegevjuht


Vägivallaohvritega töötava organisatsioonina teame, kui keeruline on juhtumeid kohtusse saada. Veel keerulisem on jõuda kohtuniku süüdimõistva otsuseni. Seega on antud juhtum erakorraline - kasulaste tõendatud pikaajaline piinamine.

Kahtlemata on aastate jooksul tehtu võigas. Eriti arvestades, et vägivallatseti puuetega laste kallal, kes olid juba oma vanemad kaotanud. Kõlab, nagu oleks tegemist stereotüüpse halva muinasjutuga, kus osalisteks omad lapsed ja vaesed kasulapsed. Selle loo puhul olid kasulapsed küll küünilisel kombel perekonna sissetuleku allikaks.

Minu jaoks oli väga tähtis teine pool sellest loost. Osa, mis kirjeldab kogukonnaliikmete „avalikule saladusele" mitte reageerimist. Meedias kirjutatu põhjal teadsid kohalikud aastaid, et peres on asjad kahtlased või väga halvasti. Mitmed juhtumite kirjeldused ei jäta selleks kahtlust. Miks te seda ei teinud, kui ometi teadsite?

Kõrvalseisja apaatia

Psühholoogias on kasutusel termin „kõrvalseisja apaatia". See selgitab, kuidas pealtnägija jaoks ohtliku või stressirikka olukorra puhul, eriti kui seal on lisaks teisi tunnistajaid, hakkavad inimesed seda ignoreerima ning ei võta selle lahendamiseks või takistamiseks midagi ette. Selle järgi on suurem hirm jääda teiste silmis rumalaks, kui peaks välja tulema, et tegemist on valehäirega. Kui selline asi juhtub kogukonnas, kus kõik tunnevad kõiki ja juhtumisi on vägivallatseja puhul tegemist võimul olijaga, on abivajajate jaoks olukord lootusetu.

Tugikeskustel on juhtumeid, kus vägivallatsejatega pole võimalik midagi ette võtta, sest nood on oma kogukonnas võimupositsioonil. On olnud juhtumeid, kus neis lugudes on lapsed ja neid ei ole võimalik aidata samal põhjusel-keegi ei saa võimurit korrale kutsuda. Me oleme neil kordadel ka abivajajatele öelnud, et kahjuks ei anna midagi muuta - oleme neile küll toeks. Aga et me töötame selle nimel, et kord tuleb aeg, kus aidata saab - kui oleme saanud riiklikul tasandil kokku lepitud ühised reageerimisviisid ja vastutuse võtmise, kui kokkulepped ei toimi.

Märkamise kultuur

Kuidas me murrame vaikimise ja apaatiakultuuri? Millega julgustada kõrvalseisjaid olukorras, kui ametkonnad teatamistele ei reageeri?

Peame juurutama märkamise kultuuri. Ja hädasolijale appi mineku kultuuri. Rumalaks jäämisest tähtsam on päästetud tervis või elu. Ning järjepidevus - kui kohalik ametnik mingil põhjusel teatele ei reageeri või aita, leida järgmine ja veel järgmine. Kuni lõpuks on keegi, kes aitab. Nagu ka selle loo puhul lõpuks oli.

Mida on võimalik kohalikul tasandil ära teha

** Kohalik omavalitsus (KOV) peab julgustama kogukonnaliikmeid astuma välja nõrgemate kaitseks ja andma neile teada ka siis, kui on ainult tunne, et midagi on peres tõsiselt valesti.

** Kui teatajale on näha, et KOV tasandil ei ole võimalik abi saada, kas ametkonna ignoreerimise tõttu või ei ole siinsetel ametnikel võimalik midagi ette võtta (eelpoolkirjeldatud võimusuhted), otsige julgesti abi järgmistest tasanditest.

** Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonnal on kohustus kontrollida KOV-ist tulevaid kaebuseid. Riik peab võimaldama neile otsustusõiguse juhtumite ülevõtmiseks, kui on näha, et kohalikud ametnikud jäävad hätta või ei ole suutelised ise lahendusi leidma.

** Mida rohkem märkamise ja hoolimise kogukonda harjutame, seda väiksem on võimalus, et nii raskeid lugusid juhtub. Anname lastele turvalisuse!


Autor on Naisliidu juhatuse liige.



Minuenda viis kopikat sellele artiklile:
Tsiteeri:
Minu jaoks oli väga tähtis teine pool sellest loost. Osa, mis kirjeldab kogukonnaliikmete „avalikule saladusele" mitte reageerimist. Meedias kirjutatu põhjal teadsid kohalikud aastaid, et peres on asjad kahtlased või väga halvasti. Mitmed juhtumite kirjeldused ei jäta selleks kahtlust. Miks te seda ei teinud, kui ometi teadsite?

..kõik need kohalikud, "kes teadsid aastaid" - ON MÖLAKAD.

KÕIK KUNI VIIMSENI - lihtne :|

_________________
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Ajakirjandus on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2020 17:46 
Eemal
Liige
Kasutaja avatar

Liitunud: 12 Dets, 2006 22:43
Postitusi: 10805
Asukoht: Metsas / Ämbris
Tsiteeri:
alkoholisõltlasest vägivallatseva isaga ja majanduslikest ning peremuredest hõivatud ja seetõttu lapsele mitte tähelepanu pöörava emaga pere

Põhiküsimus on, et milliste lapsepõlve ERROR-itega ja millistest peredest on pärit need "traditsioonilise pere loonud alkoholisõltlasest vägivallatsev isa ja lapsele mitte tähelepanu pöörav ema" ise. Probleemid on juba seal.
Kõik muu on BS. :D

Ebatraditsionaalsetes peredes juhtub samuti asju....
Dr Made Laanpere: kärgperes on vägivallale rohkem võimalusi
https://sobranna.elu24.ee/3677669/dr-ma ... -voimalusi

Tartus leiti põlenud auto alt surnud naine, võimalik tapja üritas end ja last põlema panna
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=67399236

*

Perevägivallast ja arengutest

Tsiteeri:
Perevägivallakuritegude alla lähevad teod, mille on toime pannud praegune või endine abikaasa, elukaaslane, partner või mõni teine lähisuhtes olev inimene, näiteks sugulane või hõimlane.


2011 (1939 registreeritud kuriteo juhtumit) - 2019 (4119 registreeritud kuriteo juhtumit) on 9 aastaga tõus 2,12 korda.
2011
Pilt
Pilt

Registreeritud juhtumitest rääkides tundub, et tõusutrend saabuski 2011 aastal :?:
Tsiteeri:
2010. aasta täitmise aruande kohaselt registreeriti Politsei-ja Piirivalveameti andmetel 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 31% vähem peretülisid, võrreldes 2008. aastaga isegi 37% vähem

Tsiteeri:
Viimase kolme aasta statistika täheldab küll registreeritud perevägivalla juhtumite üldarvu langust -võrreldes 2008 aasta ja 2010 aastal registreeritud perevägivallajuhtumite arvu on vahe 1242 juhtumit, ehk 1,7 kordne.


2011 said pereloomise ealisteks 1992-1993a sündinud noored.
Elu läheb aina paremaks ja ilusamaks meil, aga vägivald muudkui kasvab :evil:
Kas üheks põhjuseks on pidevad arengud ning muutused meie riigi lastetubades ja üha uuemad arvamused, leiutused ning praktikad sellest, kuidas hoopis ikkagi on õigem lapsi kasvatada ?

Kas meil äkki propageeritakse, juurutatakse ja õpetatakse lastele maast madalast vääraid väärtushinnanguid ?

:roll:

https://www.postimees.ee/6676213/kurb-s ... se-inimest
https://www.kriminaalpoliitika.ee/kurit ... amine.html
https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-conte ... 9_2012.pdf
https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstre ... sAllowed=y

_________________
Kohustuslik riigikaitseõpetus väldib hilisemaid ERROR-eid riigikaitses !


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
 Teema pealkiri: Re: Ajakirjandus on meie ajastu au, mõistus ja südametunnist
PostitusPostitatud: 26 Aug, 2020 18:10 
Eemal
Liige

Liitunud: 07 Mär, 2019 14:27
Postitusi: 556
Kindlasti tuleb arvesse võtta, et perevägivallast - kui tabuteemast - räägitakse ka avalikult üha rohkem. Sellest võib olla tingitud illusioon nagu esineks seda üha rohkem ja rohkem. Samuti on muutunud ka valulävi - lapse hernestel põlvitamine mõjutusvahendina ei ole täna enam koššer.

_________________
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Et ma panin siia ka viited ja faili aga tundub et kui ikka pea ei jaga siis tuleb ban ja ära mölise päkapikk.
Paistab, Milleks Teile fakte :D


Üles
 Profiil Saada privaatsõnum  
 
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Tee uus teema Vasta teemale  [ 942 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1 ... 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49 ... 63  Järgmine

Kõik kellaajad on UTC + 2 tundi [ DST ]


Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB © 2000, 2002, 2005, 2007 phpBB Group
Eestikeelne tõlge phpbb.ee poolt