30. leht 39-st
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 12 Mai, 2020 21:06
Postitas strateegiline sõdur
Polegi tükk aega enam vaadanud, et mis selle teemaga toimub, kuid vaatame siis mis on kirjas 2020. aasta riigieelarve seletuskirjas leheküljel 364
https://www.rahandusministeerium.ee/sys ... download=1
Siseministeeriumi eelarve
2019 – 390,5 miljonit
2020 – 385,6 miljonit
Vähenemine seega 4,9 miljonit, mis tuleneb põhiliselt tehnilist muudatust st eripensionid olid varasemalt Siseministeeriumi all ja nüüd on Sotisaalministeeriumi all.
Ministeeriumi eelarvest suurima osa (53%) moodustab PPA eelarve
2019 – 216,9 miljonit
2020 – 205,8 miljonit
Vähenemine 11,1 miljonit.
PPA eelarvest omakorda suurim kulu on personalile, mille toon eraldi välja
2019 – 151,4 miljonit
2020 – 135,6 miljonit
Personalikulusid on vähenenud seega 15,8 miljonit. Täiendavalt anti juurde veel siseturvalisuse 2,5 % palgakasvuks 5,2 miljonit. Palju sellest läks PPA-le on seletuskirjas segaselt kirjas, samuti see, palju vähenemisest on seotud eripensionite üleviimisega Sotisaalministeeriumi alla.
Kokkuvõttes jääb riigieelarvet lugedes mulje, et sisekaitsereservi tarbeks eraldi raha juurde ei antud ja see tuleb teha senise ressursi raames. Lihtsamalt öeldes piirivalve tugevdamine tuleb teha politsei nõrgendamise arvelt või leida võimalus midagi senisest teha odavamalt. Näiteks vist osa sisekaitsereservi loomisest kaetakse merepiirivalve koomale tõmbamise arvelt. Mulle meenub viimasest poolaastast kaks uudist - Alajõe teenistuskoht ja Haapsalu merepäästeüksus sulgemisest.
https://www.err.ee/1079169/politsei-ja- ... nistuskoha
https://www.err.ee/1072840/ppa-kaotas-h ... asteuksuse
Sisekaitsereservi või laiemalt reserv on igaljuhul positiivne, kuid see et seda tehakse olemasolevat vähendades ei ole hea areng. Sisulisemalt tuleks vaadata, kas see mis suletakse ja see mis luuakse on tulu/kulu vaates vähemalt tasakaalus või paremal juhul peaks saldo olema positiivne.
2020. a lisaeelarves vabariigi valitsuse sihtotstarbelises reservis on 890 000 eurot PPA kriisivõimekuse tõstmiseks. Ei oska hetkel rohkem kommenteerida mis selle summa täpne sisu on.
PS. Sisekaitsereserv on saanud uue nime – politsei- ja piirivalve reserv.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 15 Mai, 2020 19:40
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Leo Kunnas Mart Helme tegevusest: oleme sõja puhkemiseks märksa paremini valmis
Viimase paari kuu jooksul on eriolukord jätnud kõik muud teemad varju. Ka selle, et praegusel valitsusel sai vahepeal esimene aasta täis. Valijad ootavad aruandeid, mida on jõutud ära teha.
Koalitsioonilepingusse pandi kirja palju ülesandeid, mõned väga selges keeles. Analüüsin neist kahte.
„Loome eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksuse politsei- ja piirivalveametis, tagades asjakohase relvastuse ja muu varustuse. Loome politsei- ja piirivalve kriisireservi, mida saab kasutada nii piirivalve kui korrakaitse ülesannete täitmiseks."
Juba eelmise aasta detsembris andis siseminister Mart Helme välja käskkirja, millega kinnitas siseministeeriumi valitsemisala riigikaitseülesannete täitmise tegevuskava. Sellega pandi paika, kes, mida ja mis ajaks peab ära tegema.
Käimasolev tervishoiuhädaolukord ja selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord on selle käsu täitmist mõnevõrra häirinud, aga mitte takistanud või peatanud. Siseministeerium täitis eriolukorra kehtimise ajal suuri ja olulisi ülesandeid ning täitis neid hästi. Päästeamet juhis kohapealseid kriisikomisjone, politsei- ja piirivalveamet sulges kaitseliidu abiga piirid, häirekeskus pani tööle kriisiabitelefoni 1247 ning siseministeerium tervikuna kandis põhivastutust liikumis- ja muude piirangute jõustamisel.
Viisakalt, aga kindlakäeliselt
Niipalju, kui oma silmaga nägin, tegi politsei seda tsiviliseeritult ja viisakalt, samas kindlakäeliselt. Korra Tallinna kalaturul viskasin isegi konrollreidi teinud politseinikega nalja, et mõnes teises riigis oleks säärase korralageduse peale müügiletid ümber lükatud ning kahemeetrised kepid käiku lastud, aga turg ja turul viibinud inimesed korraldasid ennast paari minutiga ümber nagu võluväel. Piisas politsei kohalolekust.
Käske võib ju jagada, aga sellest üksi ei piisa. Tähtis on, et täitjad, nii siseministeeriumi ametnikud kui ka politsei- ja piirivalveameti juhtkond, saaksid aru, miks ja milleks seda kõike vaja on ning mida nemad ja Eesti riik sellest võidavad. Riigiasutustes on ikka nii, et kui juhtkonnal puudub tahe ja motivatsioon asju korda saata, siis ei toimu suurt midagi.
Viimase aasta jooksul, mil olen olnud riigikogu saadik, on mul olnud küllaltki palju kokkupuuteid siseministeeriumi valitsemisala inimestega. Nad on käinud nii fraktsioonis ja riigikaitsekomisjonis, mina olen käinud nende juures, ka kohtadel piirivalvekordonites ja politseijaoskondades. Mulle on jäänud mulje, et tahte, motivatsiooni ja initsiatiiviga on neil kõik korras. Nad saavad aru küll, et kui vaenulikud eriteenistused peaksid algatama Eestis siseriikliku relvakonflikti, peavad nemad sellele vastu astuma. Keegi teine seda ei tee. Kumminuiast, püstolist ja puhtpolitseilisest ettevalmistusest selleks ei piisa.
Narva sild õhku lasta
Kui aga peaks minema sõjaks (hoidku Jumal selle eest), siis ei tule kaitseväelased või kaitseliitlased Narva piirivalvurite eest Sõpruse silda õhku laskma. Palja automaadiga seda ka ei tee. Ja kui mingil põhjusel seda ei suudeta või jõuta teha, juhtub meiega nagu grusiinidega, kes ei suutnud Roki tunnelit puruks lasta.
Arvan, et paljud siseministeeriumi töötajad said juba Ukraina sõja puhkedes aru, et vanamoodi jätkata oleks ohtlik. Kuid selleks, et midagi muuta, on vaja poliitilist tahet. See tahe on nüüd leidnud konkreetse väljenduse siseministri otsustes, käskkirjades ja määrustes.
Mai alguses muudeti politsei- ja piirivalveameti põhimäärust. Loodi peadirektori asetäitja ametikoht piirivalve alal ning tema tööorganina piirivalveosakond. Peadirektori asetäitjale, kelleks on politseimajor Egert Belitšev, allutati piirivave lennusalk, laevastik ning funktsionaalselt neli regionaalset piirivalvebürood prefektuurides, kellele omakorda alluvad piiripunktid ja kordonid.
Juba käesoleval suvel
Esimene kriisireservi üksus luuakse juba käesoleval suvel. Valjaõppes, relvastuses ja varustuses leiavad aset põhjalikud muudatused. Suvel hakkab pihta ka esimese, Eesti-Läti-Venemaa piiride lõikepunktist algava 23,5 kilomeetri pikkuse kagupiiri lõigu väljaehitamine.
On seda kõike vähe või palju? Mõistagi tahaks rohkem ja kiiremini, kuid lõppevat eriolukorda arvesse võttes on seda tegelikult palju. Nüüd võib juba üsna kindlalt tõdeda, et käesoleva aasta lõpuks omandavad siseministeeriumi kriisi- ja sõjaaja ülesannete täitmisega seotud protsessid pöördumatu iseloomu. Kuigi tööd jagub siin veel terveks käesolevaks kümnendiks, on põhjust optimismiks. Algus sai tehtud.
Aitäh Borja artiklit jagamast, allikas aga oli jälle ununenud: https://epl.delfi.ee/arvamus/leo-kunnas ... d=89875487
E.T.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 27 Mai, 2020 8:16
Postitas nimetu
Läti riigipiiri hädast ja valust.
Nimelt võtsid ametnikud piiri ehitamise käigus altkäemaksu. Hanked suunati altkäemaksu andnud ettevõttele. Lisaks avastati veel üks pettus, mille käigus tarniti spetsifikatsioonidele mittevastavaid vahendeid.
https://www.err.ee/1094588/latis-voeti- ... ljon-eurot
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 30 Mai, 2020 14:45
Postitas Leo
Eks ikka vahel juhtub, et kui suuri summasid riigi raha keerutatakse, siis midagi libiseb "kogemata" ka otsustajate tasku
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 26 Juun, 2020 17:34
Postitas Kirs
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 28 Juun, 2020 9:09
Postitas URR
Väga asjalik artikkel, mille võiks sama hästi panna ka mitme muu teema alla.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 28 Juun, 2020 13:15
Postitas Leo
Ma ei ütleks, et see artikkel eriti sisulise analüüsiga silma paistab, pigem selline konkureeriva organisatsiooni endise kibestunud tippjuhi nägemus väljastpoolt vaadatuna tegelikust olukorrast aru saamata. Näiteks muudab sisu nõrgaks selle mitteteadmine või -tunnistamine, et Eesti Piirivalve ehitati algaastatel suuresti üles Soome Piirivalve eeskujul, mis tõi ka ajateenijad ja SA ülesanded. Nii et suhteliselt nõrk ja sisutühi heietus.
Loemaa asjatundmatuse mõistmiseks meenutame, et kindral on sõjaväelenduri taustaga ning teenis 1973-92 NSV Liidu õhuvägedes, jõudes polkovnikuni, mis on kaheldamata märgatav saavutus. Siis 1992-98 Eesti Õhuväes, k.a mõned aastad ülemana ja kuni 2011. aastani peamiselt välismissioonidel. Piirivalves ei ole teeninud ega piirivalvurite teenistusest ei tea midagi, välja arvatud isiklik solvumine, kui Eesti piirivalvur ei suvatsenud seltsimees polkovniku ees omal ajal piisavalt sügavale kummardada ja innukalt kulpi lüüa.
Sama sisuline oleks lugeda 1 rotatsiooni Piirivalve algaastadel juhtival kohal teeninud ja seejärel enamiku teenistusest saatkondades hõljunud inimese heietusi Õhuväe teemadel mille värvikamad näited põhinevad isiklikul kogemusel, et Estonian Airi lennu ajal esinesid õhuaugud ja personal ei naeratanud piisavalt laialt ning selle tõttu on ÕVga kõik halvasti.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 29 Juun, 2020 8:27
Postitas URR
Arvamusavaldus ei ole erandlik, erandlik on, et see on avalikult välja öeldud. Kui kaitseväe ja piirivalve (erinevate nimede all) interaktsiooni läbi aastate jälgida, hakkab see meenutama mingit tantsu, kus liigutused küll varieeruvad, aga sammud korduvad.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 30 Juun, 2020 8:42
Postitas Tundmatu sõdur nr. 4
Ei ole seekord nõus akf Leoga ning leian kin LOEMAA artiklist päris pallu, millele ise kahe käega alla kirjutaksin
Kindral kirjeldab väga tõepäraselt, kuda läbi 90te (ja veel 00te esimesel poole) eelisarendet "piirivalvekaitse" kaitseväe arengu täiesti ära lämmatas..
Ma mäletan hästi, kuda 90tel üks KV ohvitser oma nigela töötasusüsteemiga ühele piirivalvurile alt üles pidi vaatama..
Seda ajateenijate pulli, kus (a) ülioppilaad olid vabastet ja (b) muu "koor" riisuti ära piirivalvesse slagbaumi tõstma ning (c) ülejäänd alaharit ja lihtsamate issama poegadega pidi siis kaitsevägi sitast saia tegema - mäletame-mäletame..
Ning kuda piirivalvele uusi NISSAN-maastureid liisiti aga kaitsevägi kõva poolteist aastakümmet muuseumilogudega sõitma pidi, mäletan ma ka..
Vahemärkusena olgu öeldud, et reaalne kaitseväe ehitamine algaski siin riigis alles peale NATO liikmeks saamist 2004.a - enne seda oligi miski müstilis-amatöörlik "piirivalvekaitse"
Ma ei ole ilmaasjata siin teemas korduvalt kirjutanud, et iseseisva sõjaväestet piirivalve eksperiment selles riigis on igaveseks läbi ega tule kunagi tagasi - paljudel põhjustel siis.
Elik nagu LOEMAA väga tabavalt ütleb - piiri tuleb kaitsta küll, kuid üksikisikute - mitte väeüksuste vastu.
Või "piirikaitse kui läbimatu kontrolljoone ja tiheda relvastatud kaitsega ala ülesehitamine ei ole mõistlik lähenemine" - täiesti õige ning see käib meie tänase napakavõitu "üüberpiiritara" valimatult raharaiskava lähenemise kohta muideks.
Kindralil on seal artiklis veel muidki häid mõtteid nagu "riigi seisukohast tuleb aga riiklikud meresõidukid kui ka õhusõidukid koondada just kaitseväe koosseisu, sest nii saab tõhustada tehnika maksumuse-efektiivsuse taset riigi jaoks vajalike ülesannete täitmisel" - aga ma piirdun siin oma postis teadlikult teemapealkirjakohasega.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 30 Juun, 2020 8:56
Postitas nimetu
Ma ei ole ilmaasjata siin teemas korduvalt kirjutanud, et iseseisva sõjaväestet piirivalve eksperiment selles riigis on igaveseks läbi ega tule kunagi tagasi - paljudel põhjustel siis.
Teine oluline põhjus miks seda iseseisvat piirivalvet enam ei tule on see, et see mis kunagi oli, on täielikult tühjaks roogitud ja kogu värk tuleks nullist ehitada. Ma ei näe sellisel asjal mõtet, veel vähem poliitilist tahet. PPA loomine oli mitmetel põhjustel üks äärmiselt õnnetu projekt, kuid selle tulemusi ei saa enam tagasi pöörata.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 30 Juun, 2020 15:57
Postitas Kapten Trumm
Põhiline probleem on meil selles, miks ei saa ühelegi asjale "tagasikäiku" anda, on tegelikult asjaolu, et liiga paljud inimesed (sh täna tegevpoliitikud) peavad hakkama oma sõnu sööma ja tuhka endale pähe raputama. Ja avalikult seletama, miks omal ajal valesid käike tehti.
Samal põhjusel ei hakka meil ka mingit Soome mõistes tsiviilkaitset eales olema. Laseme kasvõi inimesed sodiks pommitada, aga me ei ole eksinud!
Mendistatud piirivalve kontseptsioon, mis omal ajal kopeeriti Euroopast õhinapõhiselt, töötab ilmselt senikaua, kui Fukujama-maailm püsib. Sealt edasi aga mitte. Seejuures pole oluline mitte PV kuuluvus PPA-sse, vaid selle ülesehituse loogika - tsiviilne, rahuaegne, kutseline piiripolitsei. Kuuluvus PPA-sse ei sega sugugi teha asju nii nagu Soomes tehti (meil 1990ndatel olnu ongi koopia Soomest - kuigi ilma Soome rahaliste võimalusteta).
Riigina saame me tugevamaks ainult nii, et me õpime enda vastu olema ausad ja ütlema lahti lõpliku tõe kontseptsioonist. Kui mingi asi oli vale, siis tuleb seda ka tunnistada ja teha nii nagu õige(m) oleks.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 30 Juun, 2020 16:34
Postitas Kilo Tango
Kapten Trumm kirjutas:...
Mendistatud piirivalve kontseptsioon...
Kui tohib siis väike palve. Mind puudutab väga, kui Eesti Vabariigi politsei kohta kasutatakse väljendit "ment". Nii, et kui tohib paluda, siis ehk leiad võimaluse hoiduda selle väljendi kasutamisest EV kontekstis. Militaar.net-s isegi teema selle kohta:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 68&t=40889
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 30 Juun, 2020 16:44
Postitas AMvA
Minu meelest see kes kasutab väljendit "ment" Eesti politsei kohta näitab üles suurimat lugupidamatust terve EW vastu.
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 30 Juun, 2020 16:57
Postitas Kapten Trumm
Sinu sulest muidugi muud polnud oodatagi, tänased ärapanemispunktid on koos...?
Re: Riigipiiri häda ja valu
Postitatud: 30 Juun, 2020 16:58
Postitas Kapten Trumm
Kilo Tango kirjutas:Kapten Trumm kirjutas:...
Mendistatud piirivalve kontseptsioon...
Kui tohib siis väike palve. Mind puudutab väga, kui Eesti Vabariigi politsei kohta kasutatakse väljendit "ment". Nii, et kui tohib paluda, siis ehk leiad võimaluse hoiduda selle väljendi kasutamisest EV kontekstis.
Katsun meeles pidada.
