No aga ole kena, vaata kasvõi omaenda lisatud viidet, punkti 4 mille all on nii propaanile kui butaanile antud plahvatuspiirid õhus. Segule samamoodi. Ma ei vaidle nendele vastu, eri allikad ongi erinevad, aga kõik Sinu viidatutest jäävad vahemikku ~2% kuni ~9% . Seega - sega kuidas tahad - oht on ikka olemas.Shackleton kirjutas:Vabandust. Ma tõesti ei tea mis koolitusi teil seal TTÜs tehakse. Aga kõik kes tegelevad gaasiga, käivad muide koolitustel ja tegelevad sellega (gaasiga) "praktiliselt"
Mul on kontoris lauasahtlis selline gaasitorude paigaldus juhend.. väidetavalt TTÜs läbi vaadatud? http://www.egl.ee/index.php?page=76
Lisan antud tabeli alt lõigu. "Propaani ja butaani süttimisomadused kaovad, kui õhule lisada inertgaasi, süsihappegaasi või lämmastikku" ja nii neid torisid parandatakse. Ja sellega ma ei taha "tõestada, et gaasiplahvatusi pole olemas." Nagu sa mulle sõnu suhu paned
Gaasiplahvatused??
Re: Gaasiplahvatused??
-
- Liige
- Postitusi: 145
- Liitunud: 05 Jaan, 2016 17:32
- Kontakt:
Re: Gaasiplahvatused??
Kuna mõlemad gaasid on samas "pudelis" ja nende plahvatuspiirid on erinevad. Ühel algab see 1.8 ja teisel lõppeb 9.5 juures. Siis lihtsuse mõttes öeldakse 1.8 kuni 9.5 mahuprotsendini on plahvatusohtlik. Tegelikult on ühe gaasi plahvatusohtlikus 1.8 kuni 2 mahuprotsendini ja teisel 9 kuni 9.5 mahuprotsendini. Kahe peale kokku on see plahvatusohtlik protsent sajast ainult 0.7 protsenti. Mitte 7.8 nagu alguses mulje võib jääda. Ja seda 0.7 protsenti vähendavad veel paljud teised tegurid millele ma üritasin tähelepanu juhtida.
Re: Gaasiplahvatused??
Ausalt... kas ise ikka vaatasid seda linki mille mulle saatsid?Shackleton kirjutas:Kuna mõlemad gaasid on samas "pudelis" ja nende plahvatuspiirid on erinevad. Ühel algab see 1.8 ja teisel lõppeb 9.5 juures. Siis lihtsuse mõttes öeldakse 1.8 kuni 9.5 mahuprotsendini on plahvatusohtlik. Tegelikult on ühe gaasi plahvatusohtlikus 1.8 kuni 2 mahuprotsendini ja teisel 9 kuni 9.5 mahuprotsendini. Kahe peale kokku on see plahvatusohtlik protsent sajast ainult 0.7 protsenti. Mitte 7.8 nagu alguses mulje võib jääda. Ja seda 0.7 protsenti vähendavad veel paljud teised tegurid millele ma üritasin tähelepanu juhtida.
Propaanil on alumine 2,2 ja ülemine 10. (mina pakkusin esialgu 1,5 ja 9,5, wiki: 2,1-10,1)
Butaanil on 1,8 - 9,0, minu esmaallikas väidab 0,5-5,0; wiki väidab 1,6-8,4
Segu 50:50 on Sinu allika kohaselt 2,0-9,5
ps. asi kipub teemaväliseks, me võime ju privas edasi vaielda.
-
- Liige
- Postitusi: 145
- Liitunud: 05 Jaan, 2016 17:32
- Kontakt:
Re: Gaasiplahvatused??
Huvitav jah ma sinu märkuse järgi vaatasin et tabel jookseb siin diagonaalis, meil horisontaalis. Ma seda kordagi ei kontrollinud, sealt see numbriline erinevus. Ma peale puhkust vaatan üle kes ja millal need tabelid koostas ja kas kõigil on sellised, siis võib privas edasi rääkida.
Re: Gaasiplahvatused??
Niipalju võiks veel lisada, et kodus kasutatav balloonigaas on enamasti propaan (vahel segatuna butaaniga) ja tsentraalne võrgugaas on tavaliselt metaan. Eelpoolvaieldud kriitiline kontsentratsioon on metaanil 5-15. Ma ei ole kindel, et kas metaan ikka staatilisest elektrist või sädemest süttib. Mina olen tikuga pannud. Propaan süttib küll, gaasilõikusel ongi tuleraud üks põhiriist.
Propaanil ja butaanil on erinevad keemistemperatuurid ja segu tehakse olenevalt kasutamisotstarbest. Koduköögis kus on püsivalt +20 võib ka puhas propaan käigus olla, matkapliidil, mille balloon võib olla kasutuses nii + 40 kui -40 kraadise ilmaga on tavaliselt butaani hulgas. Samas puhas butaan ei aurustugi külmaga ja seda saab balloonist välja valada nagu vett. Minumeelest - mida kuumem keskkond, seda rohkem butaani peaks segus olema.
Gaasilekke puhul peaks ka ventilatsiooniga arvestama. Kui garaazi seinad on hõredad ja sinna 5 kilone balloon tühjaks lasta ei pruugi see segu üldse plahvatadagi, sest seinapragudest läheb rohkem minema kui balloonist juurde tuleb. Köökides samuti - mingi ventilatsiooniauk või kubu seal enamasti on kuid see ei tähenda, et gaasiplahvatusi üldse poleks. Mõnikord satuvad halvad asjaolud kokku.
Inimkeeli kah
https://www.rescue.ee/et/uudised/gaasid-mis-on-mis-142
Propaanil ja butaanil on erinevad keemistemperatuurid ja segu tehakse olenevalt kasutamisotstarbest. Koduköögis kus on püsivalt +20 võib ka puhas propaan käigus olla, matkapliidil, mille balloon võib olla kasutuses nii + 40 kui -40 kraadise ilmaga on tavaliselt butaani hulgas. Samas puhas butaan ei aurustugi külmaga ja seda saab balloonist välja valada nagu vett. Minumeelest - mida kuumem keskkond, seda rohkem butaani peaks segus olema.
Gaasilekke puhul peaks ka ventilatsiooniga arvestama. Kui garaazi seinad on hõredad ja sinna 5 kilone balloon tühjaks lasta ei pruugi see segu üldse plahvatadagi, sest seinapragudest läheb rohkem minema kui balloonist juurde tuleb. Köökides samuti - mingi ventilatsiooniauk või kubu seal enamasti on kuid see ei tähenda, et gaasiplahvatusi üldse poleks. Mõnikord satuvad halvad asjaolud kokku.
Inimkeeli kah
https://www.rescue.ee/et/uudised/gaasid-mis-on-mis-142
Re: Gaasiplahvatused??
Jah, hruštšovkades ja paneelikates olid esiteks siseehitatud ventilatsioonišahtid (kuhu küll vahel kaltse ette topiti) ja loomulik ventilatsioon akende näol, mis olid kõike muud kui õhutihedad. Odavate plastakende võidukäik likvideeris suure osa loomulikust ventilatsioonist ning tihtipeale ei käinud sellega kaasas mingit muud ventilatsioonilahendust.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Gaasiplahvatused??
Ma pakun, et praegu kõik uuemad gaasipliidid, -ahjud, -veesoojendid jms on piesoelektrilise süütega.vanahalb kirjutas:Ma ei ole kindel, et kas metaan ikka staatilisest elektrist või sädemest süttib. Mina olen tikuga pannud
Nii et säde süütab küll; kas staatilise lahenduse säde ka, seda küsikski spetsidelt.
Kui Sa võrgugaasi seadet tikuga süütad, võib eeldada, et Sul on mingi vanem asi. Tasub kontrollida üle või vahetada välja, sest nende lekkekindlus on juba kahtlane.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Gaasiplahvatused??
Nujah, praktika võib vahel teistmoodi toimida kui seadmel algselt mõeldud. Võrgugaasi kasutasin ma mõned head aastad tagasi Narvas, üürikorteris. Gaasipliit oligi tikusüütega ja mitte lausa ürgvana. Olen veel vanemaid kasutuses näinud. Seal oli oht, et põletil ei hakka kogu "ring" põlema ja minumeelest jookseb siis põlemata gaasi tuppa. Tihtipeale oli peale süütamist tarvis leegile korraks peale puhuda.
Hoopis kahtlasem konstrui oli gaasiga vanniboiler "Neva". Sellel oli küll piesoelektriline süüde kuid tuld üles saada oli õhtut täitev teema. Mõnikord võis jäädagi taguma, säde oli selline, et lööb hobuse maha kuid gaasi põlema ei saa. Mina lähenesin asjale tõrvikuga ja see mõikas kohe. Kui lõpuks boileri küdema sai, siis väiksel leegil lasti seal põleda ööd ja päevad. Ma julgesin alguses kahtlust avaldada, et kas see on ikka hea mõte kuid öeldi, et terve linn teeb niimoodi Nojah sellistel boileritel oli otsetoru ventilatsiooni ja kui tuli juhtumisi ära kustus (mul kustus ka vahel), ei tulnud gaas mitte tuppa vaid läks sirgelt taevasse. Kui tuvid ventilatsioonikäiku pesa teeksid läheks muidugi huvitavaks + kõiksugu ebaadekvaatsed seltsimehed gaasipliidiga opereerimas. Ega suurel Venemaal see teisiti pole.
Narvakad, aitäh, et ära ei tapnud
Hoopis kahtlasem konstrui oli gaasiga vanniboiler "Neva". Sellel oli küll piesoelektriline süüde kuid tuld üles saada oli õhtut täitev teema. Mõnikord võis jäädagi taguma, säde oli selline, et lööb hobuse maha kuid gaasi põlema ei saa. Mina lähenesin asjale tõrvikuga ja see mõikas kohe. Kui lõpuks boileri küdema sai, siis väiksel leegil lasti seal põleda ööd ja päevad. Ma julgesin alguses kahtlust avaldada, et kas see on ikka hea mõte kuid öeldi, et terve linn teeb niimoodi Nojah sellistel boileritel oli otsetoru ventilatsiooni ja kui tuli juhtumisi ära kustus (mul kustus ka vahel), ei tulnud gaas mitte tuppa vaid läks sirgelt taevasse. Kui tuvid ventilatsioonikäiku pesa teeksid läheks muidugi huvitavaks + kõiksugu ebaadekvaatsed seltsimehed gaasipliidiga opereerimas. Ega suurel Venemaal see teisiti pole.
Narvakad, aitäh, et ära ei tapnud
-
- Liige
- Postitusi: 4513
- Liitunud: 18 Juul, 2014 20:49
Re: Gaasiplahvatused??
Selle riistapuuga on kõige suurem oht vingumürgitus. Kõige kergem on seda saada nii, et vahetatakse ära vannitoa aukudega uks. Ventšaht on ainult äratõmbe jaoks, sissepuhe peab tulema ukseaukudest. Kui seda pole, tekib osaline põlemine ja vingugaas.
Aga gaasiplahvatusi on meil ikka olnud mõned. Kopli kandis. Kusjuures minu teada vähemalt üks ka vanniahjust.
Aga gaasiplahvatusi on meil ikka olnud mõned. Kopli kandis. Kusjuures minu teada vähemalt üks ka vanniahjust.
Dona nobis pacem!
-
- Liige
- Postitusi: 990
- Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
- Kontakt:
Re: Gaasiplahvatused??
Nõuka ajal juhtus meil ikka mõni gaasiplahvatus. Põhjuseks oli, et gaasimahutite täitmise ajal kadus trassis surve. Kiri pandi üles. Kui mõni seda ei lugenud, siis keedupoti all kustus tuli ära ja tulemuseks olid põletushaavad. Olid ka need gaasiboilerid, vist piesosüütega, igal juhul väga ohtlik asi. Jäin ükskord gaasiplahvatusse, ümberringi oli kõik tuld täis, aga kõrvetada ei saanud ja ukse lõi lahti. Ukse sees olid augud. Tänapäeval küll sellist jama ei kasutaks.
Re: Gaasiplahvatused??
Gaasipõletite, dekokaminate jm. ühendamine ventšahti (nagu ka Eestis praktiseeritakse) peaks olema ju TJV ameti poolt keelatud? Mis elu elavad kortermaja teised elanikud kellel seesama ventšaht on arvestatud ventilatsiooni jaoks kujutavad vast kõik ette.Martin Peeter kirjutas:Selle riistapuuga on kõige suurem oht vingumürgitus. Kõige kergem on seda saada nii, et vahetatakse ära vannitoa aukudega uks. Ventšaht on ainult äratõmbe jaoks, sissepuhe peab tulema ukseaukudest. Kui seda pole, tekib osaline põlemine ja vingugaas.
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Re: Gaasiplahvatused??
Mu korteris gaasiboileri ventilatsioon JUBA OLI niisugune. Minumeelest alates sellest ajast kui maja kuskil 53. aastal ehitati. Gaasikontroll käis igal aastal ja niisuguse lahenduse kohta ühtegi paha sõna ei öelnud.
Ventilatsiooni ja plahvatusgaaside väljumise süsteemi oli natuke täiustatud ja selle kohta polnud samuti pretensioone. Nimelt läksin kohe peale korteri üürimist uut pesumasinat ostma ja soodushinnast pimestatuna ostsin nii suure, mis vannitoa uksest sisse ei mahtunud. Võtsin ukse üldse eest, siis mahtus millimeetri pealt läbi ja pärase ei viitsinudki seda enam hingedele ajama hakata. Poole aasta pärast tulid töömehed püstakus veetorusid vahetama . Jällegi , vanakooli mehed olid , kuvaldade ja kangidega ning torudele ligipääsemiseks lõhkusid minu vannituba naaberkorteri omast eraldavasse seina suure augu. Torud vahetati ära kuid auku kinni ei müüritud. Mulle jäeti korterisse hunnik telliseid ja kotitäis krohvi. Naabrinaisel ütlesid närvid enne üles ja ta toppis esimesel vabal laupäeval selle augu vanade ajalehtedega kinni. Kõrgtehnoloogilised plahvatusluugid töötavad tegelikult samal põhimõttel.
Ventilatsiooni ja plahvatusgaaside väljumise süsteemi oli natuke täiustatud ja selle kohta polnud samuti pretensioone. Nimelt läksin kohe peale korteri üürimist uut pesumasinat ostma ja soodushinnast pimestatuna ostsin nii suure, mis vannitoa uksest sisse ei mahtunud. Võtsin ukse üldse eest, siis mahtus millimeetri pealt läbi ja pärase ei viitsinudki seda enam hingedele ajama hakata. Poole aasta pärast tulid töömehed püstakus veetorusid vahetama . Jällegi , vanakooli mehed olid , kuvaldade ja kangidega ning torudele ligipääsemiseks lõhkusid minu vannituba naaberkorteri omast eraldavasse seina suure augu. Torud vahetati ära kuid auku kinni ei müüritud. Mulle jäeti korterisse hunnik telliseid ja kotitäis krohvi. Naabrinaisel ütlesid närvid enne üles ja ta toppis esimesel vabal laupäeval selle augu vanade ajalehtedega kinni. Kõrgtehnoloogilised plahvatusluugid töötavad tegelikult samal põhimõttel.
Re: Gaasiplahvatused??
Siin on nüüd kaks asja aetud segamini. Üldiselt on inimeste jaoks kõik püstlõõrid "ventšaht". Kuhu millalgi läheb suits, kuhu heitõhk, seda teab ainult projekteerija. Ja mis võib minna ühte lõõri ja mis peab olema eraldi, on veel segasem küsimus - sõltub nõuetest ajas ja kavandatud süsteemist.Walter2 kirjutas:Gaasipõletite, dekokaminate jm. ühendamine ventšahti (nagu ka Eestis praktiseeritakse) peaks olema ju TJV ameti poolt keelatud? Mis elu elavad kortermaja teised elanikud kellel seesama ventšaht on arvestatud ventilatsiooni jaoks kujutavad vast kõik ette.
Vanasti oli põhimõte, et rõhtsaid suitsulõõre võis ühendada mitu tükki ühte püstlõõri, kui oli tagatud piisav kõrguste vahe. Kunagi pidi tahkekütuste puhul viimalõõride vahe olema >0,75 m. Samas väideti osades kohtades, et gaasi puhul peab ikkagi olema eraldi püstlõõr.
Just heitõhk (vendi väljatõmme) pidi olema eraldi püstlõõris. Samas on ka süsteeme (keskse kogumislõõriga), kuhu ühendati erinevaid väljatõmbeid. Kõige parem, kui vaadata algset projekti.
Gaasiveesoojendi vannitoas - vähemalt kaks ava "ventšahti" - suitsugaasidele ja heitõhule. Omavahel need muidugi ei tohi kokku minna, kas aga teiste samaliigilistega, sõltub projektist.
Isiklikult mulle meeldib ksf! vanahalva vannitoa lahendus väga. Odav, kiire ja toimiv...
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Re: Gaasiplahvatused??
Tänud selgituste eest!
Elu on liiga lühike et raisata seda lollide peale tõestamaks et nad on lollid /道德经 (Dàodéjīng)/
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Parem olla tark ja rikas kui loll ja vaene...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 22 külalist