REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Z03]

Tallinn, Stenbocki maja, 27. aprill 2020 – Valitsuse liikmed arutasid kabinetinõupidamisel rahvarikaste ürituste korraldamise võimalikkust kevad-suvisel hooajal ning kiitsid heaks otsuse, mille järgi avalikke suurüritusi Eestis mais ja juunis ei toimu. Samuti kinnitati kabinetinõupidamisel otsus, et kuni 31. augustini ei toimu Eestis ka suurüritusi.

Lõpuks ometi konkreetne jutt. Kohe palju kindlam tunne on, kui kuupäevad paika pandud. Ei juhtu midagi hullu ja maailm ei lõppe ära, kui ühel jaaniõhtul natuke vaiksemalt võtta ja väikse seltskonnaga oma koduaias grilli sussitada ning jooke libistada.

Suurürituste korraldajatel on tuju paha muidugi, aga mis oleks siis alternatiiv? Kogu riik haigeks nakatada?

[Drax]

Suurürituste korraldajatel on tuju paha muidugi, aga mis oleks siis alternatiiv? Kogu riik haigeks nakatada?

Suurürituse korraldajad ootavad tegelikult veel seda, et keegi räägiks lahti, kus jookseb piir suurürituse ja ürituse vahel, ja kas on "kergendavaid või raskendavaid" asjaolusid. Pealtnäha tundub see jabur küsimus, sest on ju selge, et Lauluväljaku jagu rahvast on palju ja sadakond "plaadikale" kogunenud melomaani vähe, aga sinna vahele jääb ikka väga palju halltoone. Aitaks ka mingi loll-lihtne piiritlemine sarjast "alates 100, 500, 1000" vms inimest. Või et ühepäevane 500 inimest on ok, aga kahepäevane koos telklaagriga mitte. Mõnel suurüritusel õnnestub ehk taandada end avalikuks ürituseks, toimuda kärbitud kujul ja hajutatud riskiga.

Nii, nagu matustel ootavad lähedased seda, et laip läheks auku, sooviks ka korraldajad kindlust, et see on tõesti viimane ja lõplik info ja nende üritusel kriips peal, saaks lõpuks normaalselt magada.

[tympsa]

tympsa, kuidas see kohanemine siis peaks välja nägema? Eestis on töötlevas tööstuses hõivatud ainult 18% tööturul hõivatutest, ei näe ka erilisi märke, et see protsent väga tõusta võiks arvestades eesti töötleva tööstuse sõltuvust ekspordist. Põllumajanduses ja metsamajanduses kokku üldse ainult 3,2%, isegi kui seda numbrit 2x suurendada, siis on see käputäis inimesi.

kui meelelehutus/ turismiäri ei too enam leiba lauale, tuleb leida midagi muud , nii lihtne see ongi. Mõnikord saab ka megahindu allapoole lasta kui välisturiste enam pole. Vaadake kasvõi välikohvikuid Tallinna ja Tartu kesklinnas aasta tagasi. Kas need hinnad olid põhjendatud ? Ma ennustan,et sel aastal nii hammustavaid hindasid ei tule.

ja hotellid. Vaatasin huvi pärast jaanuaris ühe Tallinna kesklinna hotelli hindu kui oleks tulnud ööseks Tallinna jääda . Siis maksis tuba seal 65 eurot öö . Tundus kallivõitu ja ma sõitsin hilisõhtul koju tagasi. Nüüd on samasugune tuba 42 eurot öö ja neid ei ole enam niipalju saada kui oli siis . Ettevõte töötab õiges suunas .

Ega töötukassa klient olla pole lõbusam.

[Runkel]

Keegi Eestis ei looda turistide hordidele (ei sise ega välis) aga kui Eesti oma kaup ei saa liikuda maakondade vahel siis on ka need ettevõtted mis ei ole turismiga seotud varsti käpuli.

Kaup on ikka liikunud?
Eriolukorra otsus reisijatevedu mitte lubada, aga Saare teenindusele ja kaubandusele rohkem vabadust anda, tähendab iseenesest, et külastage oma turismitalusid ja iluteenindage üksteist ise. Kui turism kustu panna, siis on riigil kohustus saarlasi ka ülal pidada. Turism on hõivele oluline, teenistus hõivatu kohta ehk mitte, kuid hõivatute arv, kvantiteet muutub järjest olulisemaks. Õnneks on Saare majandus siiski üpris mitmekesine.

https://www.sasak.ee/est/ettevotjale/sa ... e-ulevaade

PS Kamina tehing väekaitsekaatrite tellimiseks on samm maj. vaates väga tervitav. KV tõstis hankejärjekorras saarlased ettepoole. Suurema lisandväärtusega ettevõte samuti.

[Health]

Kindlasti on sinu ekspertarvamus kulda väärt, aga riske hindab iga korraldaja ise. Ka näiteks need, kellel on üritus välja müüdud, kes võivad loota lojaalsele publikule või kes lihtsalt sooviksid leida halvast olukorrast parima variandi ja korraldada oma ürituse väiksemana.

Ei taha nagu norida, aga see et ettevõtja ise riske hindab ei tee veel seda riskihinnangut õigeks/parimaks lahenduseks.

Lõpeks veel siis see, et ega see et üritus on juba välja müüdud ei päästa, kui rahvas hakkab raha tagasi nõudma sest nad ei mahtunud lubatute piirarvu sisse, ning ei loe ka ükskõik kui lojaalne publik kui lihtsalt ei lubata nii suurt hulka kohale tulla, et asi ära tasuks.

Samas olen nõus, et oleks tore kui löödaks too number letti.

--------------------------
Nüüd on siis hakkanud need, kes inimelu raha vastu tahavad vahetada avalikult kivide alt välja ronima.

https://www.err.ee/1082681/indrek-saul- ... ksma-laheb

[Drax]

Ei taha nagu norida, aga see et ettevõtja ise riske hindab ei tee veel seda riskihinnangut õigeks/parimaks lahenduseks.

Ei saanud sellest üldse aru. Kes seda siis veel hindama peaks, kes oskaks seda paremini teha? Selle eest pole kaitstud ükski ettevõtja, et ta langetab ühel heal hetkel halva otsuse, mis ta äri põhja viib. Sa ju ei arva, et riik peaks hakkama hindama äriplaane ja neist osad keelustama vms

Lõpeks veel siis see, et ega see et üritus on juba välja müüdud ei päästa, kui rahvas hakkab raha tagasi nõudma sest nad ei mahtunud lubatute piirarvu sisse, ning ei loe ka ükskõik kui lojaalne publik kui lihtsalt ei lubata nii suurt hulka kohale tulla, et asi ära tasuks. Samas olen nõus, et oleks tore kui löödaks too number letti.

Ka mina ei paku välja, et 10 000 piletit müünud üritusele lastaks vaid 5 000 inimest ja teistele öeldaks, et sorri, riik ei luba teid sisse, raha tagasi ka ei saa. Püüan näitlikustada.

Kavas: kahepäevane üritus 700 inimesele, programm kahel laval.
Otsus: lubatud on vaid kuni 500'le inimesele mõeldud festivalid, kus ei suruta inimesi ööseks telklasse.
Korrigeeritud plaan: ühepäevane üritus 500 inimesele, programm ühel laval, kulusid on kärbitud ja jääb ellu ka madalama piletihinnaga.

Soomes on hetkel kuni juuli lõpuni jõus keeld 500+ inimesega üritustele. Konkreetne värk. Meil on keelatud "suur".

[nimetu]

Selle eest pole kaitstud ükski ettevõtja, et ta langetab ühel heal hetkel halva otsuse, mis ta äri põhja viib. Sa ju ei arva, et riik peaks hakkama hindama äriplaane ja neist osad keelustama vms

Ma arvan, et akf pidas antud juhul pigem seda silmas, et kui ettevõtja langetab otsuse, mille tagajärjel nakatub terve trobikond inimesi, siis võib selle riskihinnanguga tagumiku pühkida. Antud juhul pole kaalul ainult erasektori rahakott, vaid ka inimeste tervis. Ilmselgelt on sellise riski mitte-realiseerimise osas avalik huvi.

[hannesK]

Viimased testid näitavad,et New yorgis on ca 24,7% elanikest on koroonaga kokku puutunud see teeb suremuseks 0,5%. Jääb oodata Prantsusmaa ja Itaalia samasugueid teste.

https://www.dailymail.co.uk/news/articl ... te-15.html

[Drax]

Ma arvan, et akf pidas antud juhul pigem seda silmas, et kui ettevõtja langetab otsuse, mille tagajärjel nakatub terve trobikond inimesi, siis võib selle riskihinnanguga tagumiku pühkida. Antud juhul pole kaalul ainult erasektori rahakott, vaid ka inimeste tervis. Ilmselgelt on sellise riski mitte-realiseerimise osas avalik huvi.

Et ettevõtja ei hinda terviseriske adekvaatselt? Seda muidugi mitte. Selleks on meil vastavad ametid, kelle hinnangule tuginedes valitsus piiranguid seab ja ettekirjutusi teeb. 2+2, kuni 50 maskidega, kuni 500... Seda loodetavasti adekvaatsemalt kui veebruarikuus.

[Fucs]

Nüüd on siis hakkanud need, kes inimelu raha vastu tahavad vahetada avalikult kivide alt välja ronima.

https://www.err.ee/1082681/indrek-saul- ... ksma-laheb

Mida me vastu oleme saanud? Päästetud elud. Tartu ülikooli majandusteaduskonna lektor, poliitikauuringute keskuse Praxise analüütik Andres Võrk on sellest kirjutanud: Eestis on inimese elu keskmine väärtus 861 tuhat eurot. Et kulu ja kasu oleksid tasakaalus, oleks piirangud pidanud päästma 2000 elu.

Esiteks on see number 8 aastat vana ja teiseks on see kõigele vaatamata siiski "täiesti lambist" saadud keskmine suurus, sest nende uuringute eesmärgid olid midagi muud, kui "inimelu hinna" määramine.

Eesti inimese elu hind eri uuringutes
november 6, 2013

Tartu Ülikooli majandustudeng Mikk Erlenheim tegi oma äsja kaitstud uurimistöös “Inimese elu hinna kasutamine kulu-tulu analüüsis Eestis” võrdluse, millist inimese elu hinda on Eestis kasutatud eri uuringutes.

Alljärgneval joonisel on toodud Miku poolt kokku pandud ülevaade. Et erinevad uuringud olid tehtud eri aastatel, siis kõikide väärtuste panemiseks 2012. aasta vääringusse on kasutatud nominaalse SKP muutust võrreldes uuringuaastaga. Lisaks kulu-tulu analüüse kasutanud uuringutele on alljärgnevas tabelis toodud inimese elu hind ka kolme Eesti seaduse järgi, millega on ette nähtud kompensatsioon hukkunu lähedase eest.

Elu hind eri uuringutes



Nagu näha, siis erinevates uurimustes on kasutatud väga erinevat inimese elu hinda, summad varieeruvad ca 400 tuhandest eurost kuni ca 1,5 miljoni euroni. Uuringute keskmine inimese elu hind 2012. aasta vääringus oleks ca 861 tuhat eurot, mediaankeskmine hind oleks madalam, 561 tuhat eurot. Eesti osade seaduste järgi makstav kompensatsioon hukkunutele on veelgi väiksem, jäädes 100 tuhande euro kanti.

Pea kõikides vaadeldud uuringutes on inimese elu hinna leidmisel peamiseks lähenemiseks inimkapitali meetod, kus inimese elu hinna aluseks on inimese panus ühiskonna rikkuse loomisel. Vaid uuringus “Transpordi väliskulude … (2008)” viidatakse maksevalmiduse meetodile.

Transpordi, keskkonna või tervise valdkonna poliitikameetmete mõju hindamisel kulu-tulu analüüsi meetodiga on inimese tervise ja elu hind sageli oluline komponent tulude poolel. Seega on oluline, et erinevad uuringud kasutaksid sarnastel alustel inimese elule rahalise väärtuse andmise viisi, vastasel korral võib poliitikameetmete eelistamisel mängida olulist rolli erinevused mitteturukaupade väärtuste leidmisel.

Kui keegi teab veel Eesti uuringuid, kus on inimese elu hinda kasutatud, siis on vihjed oodatud.

https://analyticsestonia.wordpress.com/ ... -elu-hind/

Kolm aastat hiljem ja viis aastat tagasi.....
06. märts 2015

Ministeeriumi tellitud uuringu kohaselt on ühiskonna jaoks kõige kallimaks vägivallakuriteoks tapmine, sest ühe inimelu kaotus toob ühiskonnale kaasa enam kui 1,25 miljoni euro suuruse kahju.

Rakendusuuringute keskuse Centar analüütikud arvutasid justiitsministeeriumi tellimusel välja, et ülekaalukalt kalleim kuritegu on tapmine, sest pelgalt ühe inimelu kaotus toob ühiskonnale 1,25 miljoni euro suuruse kahju, ent arvatavasti rohkemgi, vahendas BNS.

Rohkem sellepärast, et osa andmeid on puudu ja seega ei saanud uuringus kõiki kulusid arvesse võtta. Sellest hoolimata on aga tegu olulise materjaliga mõistmaks, kui suurt rahalist kahju tegelikult kuriteod Eesti riigile ja inimestele toovad ja kui palju rohkem tuleks kuritegevuse ennetusse tegelikult raha panustada.

http://www.pealinn.ee/koik-uudised/inim ... ot-n139980

Paraku ei koosne ühe inimese väärtus ja hind ainult "elu väärtuse majanduslikust keskmisest SKP-sse vms panustamise hinnast" . Kui ma ei toksiks tähti jälle pisikeses telefonis , siis esitaks oma mõtte ja seisukoha pikemalt ....

Tegelikult võiks samamoodi välja arvutada kas meil on majanduslkult mõtet koolitada eriarste ja eripersonali kes inimestel haiglas ära surra ei lase.... ja vaadake kui palju maksavad veel need aparaadid ja seadmed.... hooldus.... remont.... EMO ja intensiivravi ruumide küte, elekter.... kiirabibrigaadi töötasud ja reaniboliili bensiin...

No põhimõtteliselt ei ole majanduslikult kasumlik ega tulus ühtegi vigastusse või haigustesse surema hakkavat inimest selliste kulutuste hinnaga päästa üritada. Las surevad, sest rahaline kokkuhoid on suurem kui selle surija elu keskmine väärtus.

[kuido20]

kui meelelehutus/ turismiäri ei too enam leiba lauale, tuleb leida midagi muud , nii lihtne see ongi. Mõnikord saab ka megahindu allapoole lasta kui välisturiste enam pole. Vaadake kasvõi välikohvikuid Tallinna ja Tartu kesklinnas aasta tagasi. Kas need hinnad olid põhjendatud ? Ma ennustan,et sel aastal nii hammustavaid hindasid ei tule.

ja hotellid. Vaatasin huvi pärast jaanuaris ühe Tallinna kesklinna hotelli hindu kui oleks tulnud ööseks Tallinna jääda . Siis maksis tuba seal 65 eurot öö . Tundus kallivõitu ja ma sõitsin hilisõhtul koju tagasi. Nüüd on samasugune tuba 42 eurot öö ja neid ei ole enam niipalju saada kui oli siis . Ettevõte töötab õiges suunas .

Ega töötukassa klient olla pole lõbusam.

Sa ikka sellest saad aru, et mingi hotelli/spaa/restorani tavatöötja ei ole see kes hindu kirjutab?
Töötukassa kliendiks muutub just see tavatöötaja, mitte omanik.

Kui äri juhtmisel ikka kohanduda ei suuda,on ka omanik varsti mitteomanik.. Ja mida sina siis tahaksid ? Millega sa õieti rahul ei ole ? Et valitsus võluväel looks samasuguse ärikliima nagu oli eelmisel suvel ? Ei ole see võimalik. Et maksaks kinni kõik turismist ja meelelahutusest saamata jäänud tulud ? Jällegi ei ole võimalik . Võimalik on anda vaid neid toetusi,mida kõigil teistelegi . Et ignoreeriks julmalt rahvatervise kaalutlusi ja laseks kestva epideemia ajal vahupidudel ja ööklubidel trallida samamoodi nagui eelmisel suvel ? Ka seda ei tule, kiunugu selles sektoris töötavad inimesed palju tahes

Kui kõrtsis viina kallamise tööd enam pole,saab ju minna muru trimmerdama . Neid tööpakkumisi on. Kui kasiinos ruletiratta keerutamisel enam tööd pole,saab minna kurke ja maasikaid korjama .

Raha on vähem, tippi ei ole ja ka vaeva tuleb rohkem näha, kuid töö pole Eestist otsa lõppenud

Kui tänaseks pole veel suutnud ümber kohanemisega alustada on kitsikus kohe homme majas.

Valitsuse poolt antud palgatoetus 70% ulatuses on osutunud selleks, et oleks aega ümber õppida. Tõsisemad majandusjamad on veel tulekul ja nälg juba hiilib samuti !

Töötukassa lehelt leiab ka EXCEL-i faili toetust saanud firmadega
https://www.tootukassa.ee/content/toetu ... -maaramine

[muhgel]

https://epl.delfi.ee/uudised/terviseame ... d=89627093
Ürituste korraldajad korraldagu parem suhteid

[loomake]

https://epl.delfi.ee/uudised/terviseame ... d=89627093
Ürituste korraldajad korraldagu parem suhteid

Suhtekorraldus on inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust.

Wikipeedia
Sellest 27 161 eurost võib veel puudugi jääda, et antud asutuse mainet tõsta.

Aprilli algusest võttis terviseamet käsunduslepinguga palgale neli suhtekorraldusspetsialisti – Ilona Leiva, Ester Riispapi, Margit Pulga ja Karoli Noore –, kes muidu töötavad PR Partneri kommunikatsioonibüroo heaks. Seejuures on Ilona Leib PR Partneri omanik. Kuigi terviseameti juht Merike Jürilo ei soovinud esialgu öelda, kui suur on ajutiste suhtekorraldusspetsialistide palgafond, teatas ta hiljem, et amet eraldas selleks koos kõigi maksudega 27 161 eurot.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

See meie saamatukene TA valmistub ju ilmselgelt corona-järgseks ajaks - kui hakatakse tegema esimesi kokkuvõtteid ametivõimude tegutsemisest // nende valmisolekust kriisis - ning algavad paratamatud razborki..

Elik siis saamatukeste karistamine

[manjabes]

https://epl.delfi.ee/uudised/terviseame ... d=89627093
Ürituste korraldajad korraldagu parem suhteid

Sealtsamast artiklist:

Kaks ajutiselt appi kutsutud inimest töötavad kaks kuud, teised kaks aga kuu aega. Seega maksab terviseamet ühele lisatöötajale kuus keskmiselt 2600 eurot puhtalt kätte.

Samal ajal teenib kriisistaabi meditsiinijuht doktor Arkadi Popov terviseametiga sõlmitud lepingu kohaselt tavatööajaga ligi 2300-eurost brutopalka, mis jätab pärast makse alles umbes 1770 eurot.

Terviseametil käisid kogu koroonakriisi vältel abiks mitme riigiasutuse kommunikatsioonispetsialistid. Nad kiitsid koostööd ja kiiret ümberpaigutamist, et terviseamet saaks võimalikult operatiivselt ajakirjanike ja kodanike küsimustele vastata. Seetõttu on mõned osalised väljendanud segadust, miks erasektorist veel pressiesindaja osa täitmiseks inimesi juurde palgati, kui avalikus sektoris on pädevaid inimesi küllalt. Riigiametnikud töötasid terviseametis väidetavasti tavapalga eest edasi, seega lisakulu tööjõu ajutise ümberliigutamise tõttu ei tekkinud.

Arusaamatud põhjendused nelja kõrgepalgalise suhtekorraldusspetsialisti palkamiseks tekitasid Eesti Päevalehe allikate sõnul paksu verd ka terviseametis. „Mina olen küsinud meie kommunikatsiooniosakonnast koostöö kohta, mina seal küll pahameelt ei täheldanud,” ütles Jürilo. Terviseameti kommunikatsiooniosakonna juht Simmo Saar ei soovinud olukorda kommenteerida. Samamoodi ei soovinud asjast kõnelda sama osakonna pressiesindaja Eike Kingsepp.

Siit saab järeldada, et TA kommunikatsiooniosakond on nii suur, et vajab eraldi pressiesindajat. Ning lisaks käisid abis mujalt avalikust sektorist kommunikatsiooniinimesed. Kuid sellest hoolimata oli vaja erandkorras palgata juurde veel "spetsialiste" suhtekorraldusfirmast. Aga noh, vähemalt saavad nimetatud spetsialistid end kohe tõestada, proovikiviks nende endi palkamise silumine antud olukorras

Mina kui kiuslik inimene küsiks muidugi, et milleks üldse WHO tõlgete "kirjastajale" kommunikatsiooniosakond ja muu taoline kraam, aga las see hetkel jääda.