Meinhard Pulk, reporter.
Eesti on nakatumisnäitajatelt Euroopa tippu jõudnud ja selle kurva arengusuuna juured asuvad aastavahetuse aja möödapanekutes. See tõdemus on leidnud konsensusena kinnitust paljudes ringkondades. Kuna see langeb kokku valitsuse vahetusega, siis kui suur vastutus langeb Jüri Ratase ja Kaja Kallase õlule?
Vaatame esmalt tagasi viimasele paarile kuule: alates detsembri keskpaigast kõikus kahe kuu jooksul uute päevaste nakatunute arv pidevalt vahemikus 300–700, mis juba iseenesest muutis olukorra süngemaks kui mulluse eriolukorra ajal. Veebruari alguses läksid arvud juba sootuks hirmutavamaks ning hakkasid kuu lõpupoole iga päev ületama tuhande piiri.
Esimesed vead juba sügisel
Teadusnõukoja liige Krista Fischer nentis, et praeguse valitsuse tegevus pandeemia haldamisel ei ole olnud kuidagi piisav. Levik on lastud nii kaugele, et selle alla saamine saab olema väga keeruline. «Hetkel ei ole mulle isiklikult muljet jäänud, et inimeste liikumine piisavalt vähenenud oleks ja see teeb üsna murelikuks,» tõdes Fischer.
Esimene viga tehti juba novembris. «Kiirelt kasvama hakanud nakatumisele ei reageeritud piisavalt jõuliselt – seda hoolimata faktist, et oktoobri viimasel ja novembri esimesel nädalal oli nakatumiskordaja R suuruseks 1,5. Tol hetkel ei oleks olnud väga karme piiranguid vaja, võimalik, et ka väga hästi läbimõeldud ja edastatud sõnumid avalikkusele oleksid mõju avaldanud,» meenutas Fischer. Sellega, et vajadus tõsisemate piirangute ja maskikohustuse järele oli juba sügisel, ei nõustu mitte ainult tervishoiueksperdid. Nii leidis näiteks ka haridustöötajate liidu juht Reemo Voltri.
Akadeemik Fischer möönis, et toona oli keeruline veenda otsustajaid piirangute vajalikkuses, kuna peamiseks kriteeriumiks oli meditsiinisüsteemi vastupidavus ja haiglate täitumus. Fakt, et kõige karmimad prognoosid ei läinud täide ka detsembris, tekitas ennatlikku optimismi, et ehk on Eestis võimalik hoida ühiskonda üsna lahti ka suhteliselt suurte nakatumisnäitajate juures, ilma et meditsiinisüsteem oleks üle koormatud.
Ratase valitsuse otsus valida sügisel inimeste isikliku vastutuse taktika töötas Andres Meritsa sõnul vaid osaliselt. Tõsi, selle taktika edust ei jäänud palju puudu. Merits usub, et kõigest kümme protsenti parem tulemus taganuks Soomega sarnase olukorra. Jaanuarikuine otsus leevendada piiranguid siis, kui olukord oli pelgalt stabiliseerunud, kuid mitte otsustavalt paranenud, ei saanudki hästi lõppeda. «Epidemioloogiliselt suurim viga oli kontaktõppe taastamine koolides, mis sattus lisaks kõigele veel külmale ajale, mis võimendas koolide sisekliimaga seotud probleeme. Kõik, kes vähegi tahtsid, võisid ette näha ja pididki seda tegema, mis sellega kaasneb,» sõnas Merits.
Valitsusevahetusega kaasnenud auk
Pandeemiavastasele võitlusele ei saanud paratamatutel põhjustel kaasa aidata ka valitsuse vahetumine. Ametiühingute keskliidu esimees Peep Peterson tõdes, et Kaja Kallase esimesed käigud Stenbocki majas said kannatada kohanemisraskuste tõttu. Valitsusevahetusest tekkis lisaks ka lihtsalt vastutusvaakum. «See maksis majandusele ja ühiskonnale palju.»
Lisaks jaanuarikuistele leevendustele pidanuks ära jätma sõnumid haigestumise platoo saavutamisest ning olukorra normaliseerumisest, nentis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. «Need andsid ühiskonnale liiga optimistlikke sõnumeid. Ilmselt on ka kommunikatsiooni tähtsust pikalt alahinnatud, sest palju on vastukäivaid sõnumeid. Poliitiliselt on mõistetav, et soovitakse anda ikka häid sõnumeid, kuid alati ei ole see parim lähenemine,» tunnistas Palts.
Tööandjate keskliidu juht, pikaaegne reformierakondlane Arto Aas on uue valitsuse tööga rahul: vaktsineerimislogistika tõhustamisega tegeletakse, abipakett on kohe-kohe valmimas, eriti meeldib Aasale uue ettevõtlusministri Andres Suti aktiivsus ning püüe algatada suhtlust. Viirus on küll levinud, aga valitsus pole piirangutega olulisi vigu teinud – peeglisse tuleks vaadata hoopiski kaubanduskeskustes tunglevatel koroonaeitajatel. Tagantjärele tuleb möönda ka seda, et vahepeal tekkis seoses vaktsiinide tulekuga kerge mugavustunne. Ta avaldab lootust, et praegused piirangud on piisavad ja vajadust riigi lukkupanekuks ei teki.
Riik peab lukku minema
Olukorras, kus Eestit ei ähvarda mitte ainult plaanilise ravi kannatamine, vaid mustema stsenaariumi järgi võib ühel hetkel probleeme tekkida ka aegkriitilise ravi osutamisega – nagu hoiatas Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivravikeskuse juht Kristo Erikson –, on riigi praktiliselt täielik lukkuminek ekspertide sõnul sisuliselt vältimatu.
Merits lisab, et selline lockdown oleks kindla peale minek, sest teiste riikide kogemused on selle tõhusust kinnitanud. Halvas olukorras võib Meritsa sõnul ka midagi head näha, sest ajastus lukkuminekuks oleks praegu väga hea. «Tüüpiliselt kestab karm lockdown 6–8 nädalat ja teiste riikide näitel oleme näinud, et pärast piirangute leevendamist tuleb ruttu viiruse «tagasipõrge». Kaheksa nädalat praegusest on mai algus, vaktsineerimise ulatus peaks selleks ajaks olema praegusest 3–4 korda suurem eriti peamistes riskigruppides ja eelmine aasta näitas, et viiruse levik mais langes ja juunis peaaegu kadus (kehtisid vaid pehmed meetmed). Seega on võimalused, et pääseksime tagasipõrkest ehk kolmandast lainest. Kuid kuna laineid ei tee viirus, vaid inimesed, sõltub see muidugi meist endist.»
Et meil on vaja eelmise kevade eriolukorraga samasugust seisu, usub ka Krista Fischer. Samas oleks see tunduvalt leebem, võrreldes nende meetmetega, mida on paljudes Euroopa riikides kõige meeleheitlikumatel hetkedel rakendatud. «Põhiline oleks, et kodukontoris töötamine oleks kohustuslik kõikjal, kus töö iseloom seda võimaldab, kehtiks 2+2-reegel (või muu piirang, millega välditakse rohkem kui kahe leibkonna üheaegset kokkupuudet). Läbi kaaluma peaks ka kaubanduse ja toitlustuskohtade täieliku sulgemise ja algklasside distantsõppele viimise vajaduse.»
Mõte oleks selles, et mida rangemad piirangud, seda rohkem oleks lootust, et need ei kesta väga pikalt.
Opositsioon: Kallas ei adu oma otsuste ekslikkust
Seda, et eelmine valitsus lõpetas koroonahaldamise saatuslike vigadega, möönis ka ühe eelmise koalitsiooni liikme Isamaa juht Helir-Valdor Seeder. «Täna võib konstateerida, et nii 14. jaanuari piirangute leevendamine kui ka uue valitsuse esimestel päevadel langetatud otsused piiranguid leevendada ei olnud õiged.» Seeder peab skisofreeniliseks olukorda, kus nii Kallase esimesed kui ka Ratase valitsuse viimased otsused olid samasuunalised, kuid Kallas peab sellest hoolimata eelmise võimuliidu otsust piiranguid leevendada valeks. Ohtlik on aga Seederi sõnul Kallase veendumus, et tema otsused olid õiged ja põhjendatud. «Nii ta vastas mulle riigikogus ja nii kuulsin raadios, kui ta ajakirjanike küsimustele vastas. Minu arust on see väga tõsine murekoht, kui ta praegu ei suuda kujunenud olukorda adekvaatselt hinnata.»
Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar rõhutas vajadust ühemõtteliselt kasutusele võtta teadusnõukoja soovitusi. Seni pole neid täielikult järgitud. «Ei tohiks modifitseerida vastavalt sellele, mis kellelegi pähe tuleb. Seda teadmispõhist lähenemist on praegu väga vaja.» Ta tunnistas, et valitsus on jäänud piirangutega nädalateks kummi venitama ja koroonanäitajad lasti kõrgeks juba Jüri Ratase valitsuse ajal. «Ühiskonna valvsust uinutati jutuga, et küll kuidagi saab hakkama. Platoo oli väga kõrgel, sinna lisandusid aastavahetuse üritused. Mitmesugused rumalad piirangud, kus näiteks Tallinna lõbustusasutused pandi kinni ja kõik maksujõulised kliendid sõitsid mööda Eestit viirusega laiali. Need lollused maksavad praegu kätte.»
Seederi sõnul on vaktsineerimisega seotud probleemid paratamatult kivi Tanel Kiige kapsaaias. «Ta on minister, kes on järjepidevalt saanud tegutseda. Teda ei ole seganud ka valitsuse vahetumine. Meil ei ole arusaadavat vaktsineerimiskava – justkui räägitakse, et on mingisugune arusaam, aga avalikkus ja ühiskond ei ole seda mõistnud. See on eelkõige sotsiaalministeeriumi ja ministri vastutus.»