REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Kriku]

Siit ei tulene, et 2 aasta pärast ei võiks mingi muu vaktsiiniga vaktsineerida.

[mart69x]

Siit ei tulene, et 2 aasta pärast ei võiks mingi muu vaktsiiniga vaktsineerida.

Kui me isegi hetkel ei tea kaua vaktsiin kaitse annab ja kas see eritub ka rinnapiima ja kas see on ohutu ka alla 16 aasta lastele ja millised on kõrvaltoimed koos teiste ravimitega siis oleks natuke palju loota, et teaksime erinevate vaktsiinide ajateljes miksimist.

Kuna tegemist on äriga siis suudavad vaktsiini tootjad kirjutada ilusti sinna valgele paberile, et ohutu on peale nende vaktsiini manustamist teise tootja või teist tüüpi vaktsiini manustamine alles 10 aasta pärast peale viimast süsti. Oledki elu lõpuni kas Pfizer , Moderna või Astra mees.

[Kriku]

Siit ei tulene, et 2 aasta pärast ei võiks mingi muu vaktsiiniga vaktsineerida.

Kui me isegi hetkel ei tea kaua vaktsiin kaitse annab ja kas see eritub ka rinnapiima ja kas see on ohutu ka alla 16 aasta lastele ja millised on kõrvaltoimed koos teiste ravimitega siis oleks natuke palju loota, et teaksime erinevate vaktsiinide ajateljes miksimist.

Rõhutan, jutt on kordusvaktsineerimisest 2 aasta pärast, kui eelmise kaitse on kadunud. Seda on IMHO palju "miksimiseks" nimetada.

Miks peaks üldse mingit põhjust olema arvata, et see võiks olla kuidagi probleemne?

Gripivaktsiine on praegu kolmelt tootjalt Eestis kasutuses: https://ravimiamet.ee/gripivaktsiin-j%C ... eestisse-0

[Kriku]

Keit Kasemets pikemalt AZ-ga vaidlemisest: https://www.err.ee/1608088951/euroopa-k ... le-eesmark

[Turist 47]

Valga lähedal Paju külas ..

Pea sama seis Paunküla hooldekodus (Kose vald).
See positiivsete hooldekodude "uudis" muutunud "normaalsuseks", tavaliseks. Paunküla positiivsed eakad/personal peale kohaliku Valla ei "huvita" eriti kedagi.
Eks Täna ole Eestis olulisemaid uudiseid, mida "klikitada".
T.

Postitus, millele viitan oli 14. jaanuaril. Ei midagi huvitavat ega uut, aga, aga.
Tänaseks Omavalitsuse vastavad näitajad stabiliseerunud.
Ca. 100 kliendist 30 (erinevad diagnoosid st. koroonaga/-sse ; Nii kümmekonna Kliendi võimaliku "lahkumise" graafik ei ole veel selge. Personaliga OK , kõik olid/on suht. "kerged" haigestujad. (Tean.)
Ukse taga klientide oote "järjekord" vähenev, vabad kohad.
T.

[Kriku]

Niipalju siis läbipõdemisega tekkivast karjaimmuunsusest


Veel üks uus koroonatüvi: Brasiiliast kiiresti leviv viirusevariant võib tuua kaasa taasnakatumise
Kaur Maran,
toimetaja

Amazonase osariigi pealinn Manaus oli Brasiilia kevadise koroonaviiruse laine keskmes. Viiruse uue tüve ja ametnike suutmatuse tõttu on see nüüd taas tervishoiukatastroofi äärel.

Näib, et uute viirusevariantide areenile tulemisest ei ole pääsu – mida rohkem inimesi haigus nakatada saab, seda enam saab ta ka muteeruda ja uusi tüvesid tekitada. Seni on enim tähelepanu pälvinud nn briti ja Lõuna-Aafrika variandid, mis on mõlemad algsest nakkavamad. Viimase puhul on olnud ka hirmu, et see võib vähendada vaktsiinide efektiivsust, mistõttu on Moderna ja Pfizer juba praegu oma vaktsiine modifitseerinud, et immuniseerimine igal juhul kindlustada. Nagu kirjutab NPR, võib Brasiilias Manausi linnas leviv uus variant nimega P.1 olla teistest ohtlikumgi. See variant avastati esmakordselt veidi peale aastavahetust ning ka see on kõrgema nakkavusega – kui veel jaanuari keskel oli see üks tüvi põhjustanud ligi 42 protsenti linna nakatumistest, siis praeguseks on see kasvanud juba üle poole. Ühes uuringus sekveneeriti 90 patsiendi viiruseproove ning P.1 tuli välja neist 66’l. Linna surnuaial toimus vaid ühe nädala jooksul 185 matust, mis on pandeemiaeelsest keskmisest ligi kuus korda enam.

«Ma tekita selliste asjade osas enamasti küll paanikat, aga see, mida praegu Brasiilias näeme, tekitab minus tõsist muret,» tunnistas Pennsylvania Ülikooli viirustele spetsialiseerunud immunoloog Scott Hensley. Ka Euroopa nakkuskontrolli keskus on hinnanud uute tüvedega kaasnevat ohtu kui «kõrgeks» või «väga kõrgeks». Esiteks levib viirus ka kardetud briti tüvest märkimisväärselt kiiremini: kui Inglismaal kulus uuel tüvel domineerima jõudmiseks umbes kolm kuud, siis P.1 sai samaga hakkama vaid ühe kuuga. Tõsi, oluline erinevus on Brasiilia võimude üldine tõrksus viirusega tegelemisel, mille üks ekstreemsemaid vorme oli see, kui riigi populistist president Jair Bolsonaro, keda on kirjeldatud ka kui kohalikku Donald Trumpi analoogi, kutsus oma rahvast novembris üles viirust omaks võtma ja seda mitte kartma «nagu mingi pedekate riik» (ingl like a country of fags).

Pärast kevadise laine õudusi, mille käigus hukkus Manausis viiruse kätte sadu inimesi, läks nakkavus aga alla ning teiseks laineks ettevalmistusi ei tehtu. Bolsonaro süüdistas teisest lainest rääkijaid koguni valetamises. Sellise õhkkonna foonil ei hakanud võimud tõstma ka viirusetõrje valmidust ning tulemused ongi nüüd käes – kui kevadise laine hullim kuu mai nõudis kokku 348 inimelu, siis üksinda jaanuari esimese kolme nädalaga on surnud juba 1333 inimest. Asja teeb aga veelgi hullemaks tõsiasi, et Manausis oli viiruse kevadine levimus niivõrd kõrge. Koguni nii kõrge, et läbipõdemise tagajärjel saavutatud immuunsuse tõttu oleks levik pidanud olema pärsitud – vaikselt oleks pidanud juba hakkama tekkima nn karjaimmuunsus.

«Kui küsite mult et mis on hetkel kõige muret tekitavam, siis selleks on just see, kui suurt juhtumite arvu tõusu me Manausis näeme,» ütles Massachusettsi Ülikooli viroloog Jeremy Luban NPRile. «Manausis nakatus kevadel juba 75 protsenti inimestest.» See 75 protsendi hinnang pärineb Londoni Imperial College’i ja Oxfordi Ülikooli viroloog Nuno Faria artiklist, millest teadlased järeldasid, et vähemalt Manausis ei ole koroonaviirusel enam suurt midagi teha. Nüüd aga on Faria enda tiim näidanud, et juba detsembri keskel oli P.1 Manausis kogutud 31 proovist 13 taga. «Neid kaht uuringut klapitada oli raske,» tunnistas Faria ajakirjale Science.

Miks uus tüvi täpselt nii edukalt levinud on, ei ole veel selge ning kõik asjaga tutvunud epidemioloogid on rõhutanud, et olukord vajab lähemat uurimist. Üks karmimaid hüpoteese on, et P.1 suudab tänu nn põgenemismutatsioon E484K’le vältida kevadise laine jooksul tekkinud antikehi. Sama mutatsioon on olemas ka nn Lõuna-Aafrika tüves ning seda seostataksegi viiruse parema seondumisega inimese rakkude pinnal olevate retseptoritega. Lisaks on Fred Hutchinsoni Vähiuuringute Keskuse evolutsioonibioloog Jesse Bloom näidanud veel eelretsenseerimata teadusartiklis, et E484K vähendas ka koroonapatsientidelt kogutud vereseerumi haigust neutraliseerivat mõju mõnedes patsientides koguni 10-kordselt.

Hetkel ei ole samas veel ilmunud tõendeid, et vaktsiinid selle tüve vastu kuidagipidi vähem mõjuksid, kuigi see ei ole veel selge. Juhul, kui vaja, peaks olema vaktsiine ka kiiresti ümber teha. Vähemalt Pfizer-BioNTech on teatanud, et vaktsiini kohandamine uute viirusevariantidega käiks kiiresti. Kui sellele järgneks aga kogu kliiniliste katsetuste protsessi kordamine, lükkaks see uuendatud viiruste turule tuleku muidugi üksjagu edasi, kirjutab Deutsche Welle</a>. Küll aga näitab uute mutatsioonide tekke kiirus, et resistentseid tüvesid võib tekkida varemgi kui kardetud. Hetkel on peamine mure siiski seotud viiruse leviku kiirusega. Hetkel on teada, et P.1 on jõudnud levida Brasiiliast juba ka Jaapanisse, kuid seal ei ole veel epidemioloogilist olukorda oluliselt halvendanud. Esmaspäeval teatasid USA võimud, et Minnesota osariigis oli see tuvastatud ühelt hiljuti Brasiiliast naasnud inimeselt. Lisaks on kinnitatud juhtumeid ka Peruus, Saksamaal ja Lõuna-Koreas. Väljaspool Brasiiliat ei ole need aga veel plahvatuslikult levima hakanud.

[AndresTy]

Tavainimene, mõtlen, positiivses võtmes tavaline inimene ei näegi raha puudusel artiklit ja pealegi kõik on harjunud mõtlema, et ajakirjanik tõenäoliselt "tulistab puusalt".

Kas see müstiline tavainimene ongi nii pagana vaene, et ei suuda Delfi vaestepaketi (Delfi, EPL, Ekspress) eest mingi 5€ kuus välja käia? Mul endal ka see vaestepakett - tavainimene nagu ma olen.

Alternatiiviks on ERR uudisteportaal täiesti tasuta - sealt voolab ka koroonateemat nii, et kõrvad hakkavad s**avett jooksma. ERR raadio, televisioon. Lisaks võimalused paberlehti osta või tellida. Selle tavainimese stereotüüpne kujutamine mingisuguse ülimalt vaese ja üübersaamatu tolana (ja keda oleks nagu Eesti ühiskonnas enamus ja kelle järgi kõik nagu joonduma peaks) ongi seesama "puusalt tulistamine" mida need tavainimese mõistega žongleerijad ja kõigi nimel rääkijad ise hoopis ajakirjanikele omistavad...

[AndresTy]

Jälle üks hea universaalne juhtum, mis sobiks nii propaganda, integratsiooni kui ka pandeemia teemasse. Ja oma üüratust lahkusest tavainimeste vastu ja võrdsetest võrdseima staatusele tavainimeste hulgas, toon selle siia kõigile ülivaestele täies mahus ära.

Ajal, mil ravimitootjad järjepanu vähendavad Eestisse saadetavate COVIDi vaktsiinide hulka ning tõstavad hindu, sai üks kõrge Vene diplomaat eile juba kordussüsti. Eesti Päevaleht tabas ta otse teolt.

See lugu on pikantne mitmeski mõttes. Ühest küljest on Kremlile alluv Vene meedia alustanud lääne vaktsiinide vastu infosõda. Näiteks Pfizeri vaktsiini, mille kordussüsti sai ka selle loo peategelaseks olev diplomaat, nimetatakse „surma süstiks”. Eksperdid hindavad, et osalt just sellise propaganda tõttu on Ida-Virumaal vaktsineerida soovivate inimeste osa Eesti madalaim.

Teisalt on Ida-Viru juba kuid olnud koroonaviiruse absoluutne kese Eestis. Ka praegu on seal nakatumisnäit napilt alla 900, samas kui Eesti keskmine on 525. Kirsiks tordil on see, et meie loo kangelase diplomaatiline lähetus Eestisse lõpeb juba sel nädalal ning esmaspäeval naaseb ta kodusesse Moskvasse - vaktsineerituna althõlma ning Eesti riigi kulul.

Just sellises taustaolustikus sõitis oma diplomaatilise numbrimärgiga Audi A6-ga eile kell 12.38 Ida-Viru Keskhaigla ette Venemaa peakonsul Narvas Juri Gribkov. Ta võttis pagasnikust Tax Free sildiga kilekoti, milles kõlksusid üksteise vastu pudelid, ning sammus muretult läbi haigla erakorralise meditsiini sissepääsu.

Eesti Päevaleht läks talle järele.

Tuttav teekond

Peakonsul Juri Gribkovi diplomaatiline karjäär sai alguses juba 1986. aastal. Muuhulgas on pikaaegsed lähetused teda viinud nii Prantsusmaa Vahemere-äärsesse sadamalinna Marseille’sse kui ka kaugele kaugele põhja, Norra Teravmägedele. Ei tea, kas just arktilise pakase tõttu, ent mehe kopsud on nii palju kannatada saanud, et eelmisel suvel oli ta sunnitud veetma mitu päeva Ida-Viru Keskhaigla intensiivravipalatis ning pulmonoloogiaosakonnas.

„Ta juba ootab,” ütleb peakonsul põrandalt kolksuvat kilekotti haarates.

Gribkov küsib just haigla pulmonoloogia vanemarsti Veronika Iljina järgi, kui ulatab mantli haigla riidehoidu. „Doktor Iljina juurde olen, ta juba ootab,” ütleb peakonsul garderoobidaamile ühe käega mantlit ulatades ning teisega põrandalt kolksuvat kilekotti haarates. Hilisemas intervjuus eitas ta, et tegemist oli pudelitega ning nimetas kilekotis olnut hoopis suveniirideks.


„Siis lähete lifti ja sõidate kolmandale korrusele…” õpetatakse teda riidehoiust, kuid Gribkov on juba mitu sammu eemal. Ta tunneb teed hästi.

„... ja siis keerate...,” jätab naine riidehoiust parema käega suuna näitamiseks tehtava poogna õhku rippuma ning itsitab lõbusalt oma kolleegi poole vaadates.

Kolmandal korrusel kohtub Gribkov teda ootava vanemarst Iljinaga ning koos suundutakse ühte protseduurikabinettidest. Viis minutit hiljem naasevad nad seekord juba ilma kingitusekotita ning jalutavad pulmonoloogiaosakonda Iljina kabinetti.
Gribkov väljub doktor Iljina kabinetist ja tänab teda südamlikult.

Möödub veel kümme minutit ja kabineti uks avaneb. Uksest väljudes pöörab Gribkov ringi, surub käed tänuavalduseks rinnale kokku ja tänab doktor Iljinad südamlikult.

Tema kohtumisest Iljinaga on möödunud napilt 15 minutit. See on aeg, mis palutakse kaitsesüsti saanutel võimalike kõrvalnähtude ilmnemiseks paigal püsida.

Sellegipoolest eitab Iljina kategooriliselt, et ta Vene kõrgele diplomaadile äsja COVID-i vaktsiini tegi. „Ei. See on minu ammune patsient, kes oli meil väga raskes seisus intensiivraviosakonnas. Ma ei ole teinud temale vaktsiini,” teatab ta ajakirjanikule resoluutselt ning seab sammud kiirelt minema.

Jah. Jah. Jah.

Samal ajal ajab Gribkov garderoobis palitut selga. Autojuht ootab teda EMO osakonna ukse ees ja nad on valmis tagasi Narva sõitma. Haiglast väljudes peatame peakonsuli hetkeks ning küsime samu küsimusi.

„Tere! Kas te saite äsja koroonavaktsiini?”

„Jah.”

„Kas see oli teile juba teine vaktsiin?”

„Jah.”

„Pfizer?”

„Jah.”

„Kuidas on see võimalik? Te pole ju meditsiinitöötaja ega arst…”

Gribkov vajub sügavamalt mõttesse ja asub siis selgitama. Ta räägib oma nõrkadest kopsudest, veriköhast ja ütleb, et vaktsineerimise ettepaneku tegi talle raviarst. „”[Just sellepärast] on teil tarvis kohustuslikus korras teha kaitsesüst, muidu surete.„ Umbes selline oli kontekst,” lausub Gribkov.

Ta ei põgene ajakirjanike eest diplomaatilise numbrimärgiga autosse, vaid jalutab rahulikult mööda parkimisplatsi edasi. Ta ütleb, et talle pakuti võimalust saada esimese kaitsesüst juba 2. jaanuaril. See oli laupäev. Süst tehti kolm päeva hiljem - tema 65. sünnipäeval.

See tähendab, et Vene diplomaat sai vaktsiini esimese süsti ühena esimestest väljavalitutest. Vaid napilt nädal varem anti Eestis vaktsineerimistele pidulik avapauk, kui just sellessamas Ida-Viru haiglas sai telekaamerate ees kõige esimese vaktsiini doktor Jelena Rozinko. Veel praegugi vaktsineeritakse haiglas vaid oma personali ning haiglale kuuluva hooldekeskuse kliente.

Vene diplomaat sai vaktsiini ühena esimestest väljavalitutest. Vaid napilt nädal varem anti Eestis vaktsineerimistele pidulik avapauk.

Gribkov räägib, et sõidab Eestist ametiaja lõppemise tõttu ära järgmisel esmaspäeval ning nimetab just seda asjaolu põhjuseks, miks pidi veel Eestis kiiresti tegema kaitsesüsti. „Täna tegin teise süsti. Mulle tundus, et enne kui ma [Venemaale] ära sõidan, peaksin järgima arsti nõuannet, kes, nagu ma teile rääkisin, mind ravis.” Vaktsiinipassi tal enda sõnul ei ole, aga ta saavat selle veel enne kui Eestist lahkub.

Ootamatult ütleb peakonsul, et tegelikult on Eesti välisministeerium saatnud kõikidele siin asuvatele diplomaatilistele esindustele noodi ettepanekuga tulla vaktsineerima ning lubanud selle riigi poolt korraldada.

Miks nõustus Vene diplomaat “surma süstiga”?

Kremliga joonduv Vene meedia käivitas jaanuaris Pfizeri vaktsiini vastu ulatusliku propagandakampaania keerates vindi peale pea igale teatele vaktsiini kõrvalmõjude ilmnemisest.

Muuhulgas ristiti Pfizeri vaktsiin isegi „surma süstiks” - vene keeles Укол Смерти. Enamjaolt on kõik sellised artiklid ülepaisutatud, nad maalivad traagiliseks ootuspärased ning leebed kõrvalmõjud ning seostavad just vaktsiiniga surmasid, mille puhul tegelikult seos puudub. Venemaa enda vaktsiini Sputnik V kohta aga hoidutakse kriitiliste artiklite kirjutamisest.

Peakonsul Juri Gribkov aga ütles Eesti Päevalehele, et jutt Pfizeri vaktsiinist kui „surma süstist” on vale. „Iga ajakirjanik kirjutab, mis ta tahab või mida toimetus soovib. Mina isiklikult tean, et kõik meie töötajad teevad rõõmuga vaktsineerimise Pfizeri vaktsiiniga. Ja mitte keegi ei luba neist öelda, et tegemist on „surmavaktsiiniga,”” ütles Gribkov.

Välisministeerium tõepoolest teavitas 14. jaanuaril Eestisse akrediteeritud diplomaate, et Eesti on otsustanud võimaldada neile ja nende üle 16-aastastele pereliikmetele vaktsineerimist. Klausel aga oli selles, et selline vaktsineerimine ei käi n-ö järjekorraväliselt, vaid arvestatakse ametlikku vaktsineerimiskava: esmalt tervishoiutöötajad, hoolekandetöötajad, üle 70- aastased ja teised riskigrupid.

„Teates öeldakse ka, et diplomaatide vaktsineerimise võimalus avaneb alles siis, kui Eestil on selleks olemas piisav kogus vaktsiini,” ütles välisministeeriumi avalike suhete juht Aari Lemmik.

Inimlik žest või kõigi reeglite rikkumine?

Kui Gribkov nimetab Ida-Viru keskhaiglast vaktsiini saamist inimlikuks žestiks, siis haigla juhtkond näeb asja teises valguses. Juhatuse esimees Tarmo Bakler kinnitas, et kuulis juhtunust alles ajakirjanike käest ning selle info valguses alustati siseuurimist.

„Mul ei ole võimalik öelda, et haigla juhtkond teaks sellest enamat, kui see, et ajakirjanikud on teadlikud ebatavalisest vaktsineerimisest.” Bakler lausus, et ei ole ühtegi reeglit, mis sellist olukorda võimaldaks. „21. sajandi kolmandal aastakümnel ei saa sellised juhtumid aset leida tõendatavate selgitusteta ning need ei saa jääda menetlemata.” Ta lisas, et kõik haigla töötajad, kes on tänaseks avaldanud soovi ennast vaktsineerida, on selle võimaluse ka saanud.

Haigla juht Tarmo Bakler kinnitas, et kuulis juhtunust alles ajakirjanike käest ning selle info valguses alustati siseuurimist.

Gribkov ise hoidub seisukohta võtmast, kui küsime, ega tal paha tunne pole, sest kohalikud inimesed vaktsineerima veel ei pääse, ent tema teise riigi esindajana ja Eestist peatselt lahkujana sai järjekorras ette.

„Teate, ma oskan rääkida vaid enda eest, et mulle võimaldati seda minu seisundist tulenevalt ja ma nõustusin,” lausub ta ning viib jutu sellele, kui palju head on ta Narva konsulina teinud ning kui paljusid inimesi aidanud koroonapandeemia ajal üle piiri pere juurde pääseda.

Väitega, et paljud inimesed teevad midagi head ja vääriks vaktsiini, peakonsul nõustuma ei kiirustanud. „Ei, mitte paljud. On palju neid, kes üritavad tekitada probleeme, kes kahtlaste motiividega urgitsevad olukordades, kus tegelikult taheti head teha.”

Raviarst Iljina: aga kus on dokumendid?

Õhtu lõpuks helistame veelkord doktor Veronika Iljinale. Selleks ajaks on tal juhtunule üksteisele vastukäivad selgitused. Ta ütleb, et kui ametlik vaktsineerimine haiglas kell 13 algas, oli tema juba tagasi oma kabinetis. See on õige.

Ta küsib, et kui toimus vaktsineerimine, siis kus on dokumendid ning kas märge on ka Gribkovi vatsineerimispassis. Doktor ütleb, et viis Gribkovi bronhoskoopiakabinetti, kus tegi talle bioloogilist ravi.

„Absoluutselt mingit dokumenti [vaktsineerimisest] ei ole. Kas see, mida ütleb patsient, on alati adekvaatne?” küsib Iljina ja lisab, et tegemist on ju juba pensionäriga.

Siis aga viib ta jutu „hüpoteetilise olukorra” peale. „Mida teie teete, kui teil jääb õhtul kolm vaba vaktsiini üle ja inimesi ei ole,” küsib ta. Ning räägib, et peab siin silmas 5. jaanuari ehk esimest kaitsesüsti.

„Terviseamet ütles meile, et teate, leidke ükskõik mis patsient, esimene, kes tuleb teile vastu ja tehke talle vaktsiin. Rohkem mina teile ei ütle midagi. Ainult seda, et ofitsiaalselt meil ei ole mingeid dokumente.” Mäletatavasti ütles aga Gribkov, et sai kutse esimesele süstile kolm päeva enne selle toimumist.

Ida-Viru Keskhaigla lubas esimesi järeldusi alustatud siseuurimise leidudest paari päeva jooksul.

[Kapten Trumm]

Just sellises taustaolustikus sõitis oma diplomaatilise numbrimärgiga Audi A6-ga eile kell 12.38 Ida-Viru Keskhaigla ette Venemaa peakonsul Narvas Juri Gribkov. Ta võttis pagasnikust Tax Free sildiga kilekoti, milles kõlksusid üksteise vastu pudelid, ning sammus muretult läbi haigla erakorralise meditsiini sissepääsu.

Jälle mingi meedikutele mõeldud vaktsiiniga "eliitvaktsineerimine"....?
Sain aru, et seda tehti ju Eesti töötajatele mõelduga...?

Kui mõni Eesti saatkonna teisejärguline töötaja laseks end Moskvas Sputnikuga vaktsineerida, siis käiks Kremli möla vist Kuu orbiidini välja....?

[Turist 47]

Tavainimene, mõtlen, positiivses võtmes tavaline inimene ei näegi .....

Kas see müstiline tavainimene ongi nii pagana vaene...

Uuesti : Tavainimene, mõtlen, positiivses..

Infot palju, sealhulgas vastukäivat. Aru saamisega on nii, et Kes kuidas aru saab või saada tahab, ka. need "ülimalt vaesed übersaamatud tolad".
Ja neid viimaseid minu viie euriseid ootab terve "bande", kellel kõigil on miski vajalik oma lugu rääkida, anna ainult 5eurot.
Näiteks akf., Sinu see väljend "übersaamatu tola", sellest, võimalik, et ka raske kõigil üheselt aru saada.
Aga hea, et minu tähelepanu võimalikule murekohale juhtisid.
T.

[Kapten Trumm]

Peagi saavutame eliitvaktsineerimisega uue taseme
1. "ära visatud" vaktsiini hakkab olema rohkem (mida tegelikult ära ei visatud)
2. mispeale tugevdatud kontrolli oludes hakkavad "tavalised" patsiendid saama mingit lahjat lahust (pannakse sots füso lahust juurde) ja "kõrvale" pannakse seda endiselt.

NSVL vaimne pärand on meil päris tugev, samamoodi õõnestati ju NSVL ka vanasti

OT: nädala uued terminid on "eliitvaktsineerimine" ja "Porto Rollo valitsus".

[2korda2]

Üks võimalik seletus on, et pühade ajal nakatusid valdavalt noored, st. nakatunute arv küll kasvas 2x, kuid keskmine vanus langes märgatavalt. Sel juhul peaks viide pikem ning raskemate tagajärgedega laine veel ees olema

Testidel põhinev statistika seda hüpoteesi ei kinnita.

Sama soojaga märgin taas, et positiivsete testide osakaal kõigub päevast-päeva moel, mille kohta mul endiselt selgitus puudub.

[Turist 47]

Sama soojaga märgin taas, et positiivsete testide osakaal kõigub päevast-päeva moel, mille kohta mul endiselt selgitus puudub.

Nii ,ette ütlevalt, mina selle teadmisega posit. testide kõikumisest ei oskaks vast midagi tarka ja kasulikku peale hakata.
Aga, see teadmine võimalikust/-kest põhjusest/-test võiks siiski (" homme ") olla. Selles küsimuses, enda eest rääkides, ootan nö. usutavat selgust, selgitust.
Ei mõtle sellega, et Akf. peaks/peab selle selgituse "kandikul serveerima" (aga, Akf., ehk Keegi võiks seda tavainimesele usutavalt teha).
T.

[Kriku]

Kilingi Nõmme hooldekodus koroona lahti: https://parnu.postimees.ee/7166855/viir ... deasutusse

16 klienti 35-st said positiivse testitulemuse.

[Some]

Tänane Uudis+ Agris Peedu. Vaktsineerimise korraldus PERH-is.
Vaktsineerida on saanud kõik soovijad, vaktsineeritud on 81% arstidest ja 50% õdedest.
https://vikerraadio.err.ee/1608073771/u ... ik/1177945