Täiuslik koroonakolle: kuidas viirus Saaremaa menuüritustelt valla pääses
Hannes ja Triin Sepp korraldasid märtsi algul Kuressaares mitu rahvarohket üritust. Terviseamet polnud vastu, kuid koroonaviirus levis Saaremaalt maruliselt üle Eesti.
Kõva tuul puhub telefonitorru, kui Hannes Sepp seisab oma eramaja hoovil ja Ekspressiga räägib. Ta oli viies inimene Saaremaal, kes tegi koroonatesti, ja esimene või teine, kelle test osutus positiivseks. Koos abikaasa Triinu ja kolme lapsega on ta kodus karantiinis.
Hannese tervis hakkab vaikselt taastuma, kuid olemine on tujutu. Ta pole viimase nädala jooksul meediat jälginud, kuid teab, et just teda peetakse koroona importijaks Saaremaale ja võimalik, et kogu Eestisse.
Sepp näitab aga dokumenti, kust selgub, et isegi tervishoiuga tegelevad tippametnikud ei tajunud ohtu ega pidanud vajalikuks jätta ära Itaalia võrkpallurite osalusel Kuressaares toimunud matše.
Saarlased Itaaliasse ei sõida!
12. veebruaril oli Saaremaa võrkpallimeeskond koos toetajatega teel Hispaaniasse, kus seisis ees eurosarja korduskohtumine kohaliku Almeria klubiga. Reisil elasid saarlased üle ärevaid hetki. Prantsusmaa kohal seiskus neid vedanud Air Balticu lennuki üks mootor ja piloot pidi Bordeaux’s hädamaandumise sooritama. Kõhedust tekitav vahejuhtum liitis meeskonna veelgi enam ühte ja tugevad hispaanlased alistati 3 : 1.
Võit tähendas Saaremaa klubijuhtidele suure unistuse täitumist – Eurosarja veerandfinaaliks toodi kodusaarele Euroopa tõeline tippklubi Milano Powervolley.
Saaremaa klubi mänedžeril Hannes Sepal on meeskonna võidukäigus oluline roll. Saaremaa on eduka Eesti võrkpalliklubi musternäidis: just sellel meeskonnal leidub kõige rohkem raha ja enim publikut. Nad tegutsevad visiooniga tõusta Euroopa klubivõrkpalli tippliigasse. See, et klubi saab uhkustada sedavõrd arvuka ja ühes rütmis hingava fännikogukonnaga, on suuresti just Sepa teene.
Veerandfinaali avakohtumine pidi toimuma 26. veebruaril Milanos, kuid kolm päeva varem sai Sepp teada, et mäng jääb ära. Euroopa Võrkpalliliit (CEV) ei julgenud sportlaste ja pealtvaatajate tervisega riskida, sest koroonaviirus nõudis Lombardias üha uusi ohvreid ja olukord Itaalias muutus aina tõsisemaks.
Sepp ei jäänud käed rüpes istuma. Kuna järgmine kohtumine sama meeskonnaga pidi toimuma 4. märtsil Kuressaares, uuris ta CEV kaudu, kas saaks mõlemad kohtumised pidada hoopiski Saaremaal.
26. veebruari lõuna paiku jõudsidki saarlased itaallastega kokkuleppele, et mõlemad kohtumised peetakse Kuressaares, 4. ja 5. märtsil. Sepp oli lootusrikas, lubas paigaldada kaks lisatribüüni, kuhu mahuks 1800 istekohta.
27. veebruaril sai kinnituse Eesti esimene koroonajuhtum.
“Nad on kõik terved!“
Saaremaa klubi esindajad olid Milano mängijate saabumise osas muretud. Muretus oli Eestis valdav tunne, sest juba rohkem kui kuu aega olid kõikvõimalikud eksperdid, sealhulgas terviseamet, kinnitanud, et meil pole vaja väga pabistada.
Reedel, 28. veebruaril jagas Sepp oma Facebooki kontol viroloog Irja Lutsari intervjuud ERRile, milles Lutsar soovitas käsi pesta ja rahulik olla. „Lausa piinlik on seda paanitsemist vaadata,“ kirjutas mees postituse juurde. „Uskuge teadlaseid mitte naabrimeest või sõbrannat.“
28. veebruaril rõhutas ka Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane kohalikule lehele, et paanikaks pole põhjust. Samal päeval kinnitas klubi Facebookis: „Tippklubi sportlased on kordades ja kordades rohkem kontrollitud kui tavaturistid ja käituvad klubi antud juhendi järgi. Nad on kõik terved!“
Sepp ütleb, et see kinnitus tuli neile otse Itaaliast.
Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku nõunik Irina Dontšenko ütles Kadi raadiole, kuidas tema teada anti „27. veebruaril soovitused korraldajatele, et kui vähegi võimalik on, siis viia mängud üle teisele ajale“-
Hannes Sepp väidab, et sellist asja pole olnud. „Minule ei ole ühtegi korda laekunud infot, et soovitataks teisele ajale tõsta.“
28. veebruaril küsis Saaremaa abivallavanem Helle Kahm Terviseametist juhtnööre „seoses COVID-19 viiruse kiire levikuga“. Vastus saabus pühapäeval, 1. märtsil. Terviseameti kriisireguleerimise nõunik Karena Leiger teatas, et amet „ei pea hetkel vajalikuks piirangute seadmist seoses CEV Challenge Cup: Saaremaa VC vs Allianz Powervolley Milano turniirimängu korraldamisega Saaremaal 4.–5. märtsil“. Samuti sisaldus kirjas lause „Peavastutus riskide hindamisel ja vältimisel lasub ürituse korraldajal“.
Kirja koopia said Terviseameti juhtkond, mitu Saaremaa vallavalitsuse töötajat ja sotsiaalministeeriumi tippametnikud – kantsler Marika Priske, terviseala asekantsler Maris Jesse ja tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel. Tähelepanu väärib, et koopia läks ka aadressile
kriis@terviseamet.ee ehk terviseameti kriisimeeskonnale.
See kiri andis Hannes Sepale hingerahu tagasi – ta luges sealt välja, et sisuliselt on riigi kõrgemad tervishoiuametnikud andnud talle ürituse korraldamiseks rohelise tule.
„Kui mulle öeldakse, et mängu toimumiseks ei anta piiranguid, siis nii see on. Ma ei ole arst, sellepärast ma neilt küsingi, et mis ja kuidas,“ räägib Sepp.
Powervolley saabub
Itaallased saabusid Eestisse teisipäeval, 3. märtsil. Igaks juhuks võttis Sepp enne nende maandumist ühendust veel Hanno Pevkuriga, võrkpalliliidu esimehega. „Küsisin, et äkki peaks ikkagi lennujaamas tegema lisakontrolli. Et vähemalt meie poolt oleks kõik tehtud.“
Pevkur viibis isegi parajasti lennujaamas. Ta võttis ühendust lennujaama kommertsdirektori Eero Pärgmäega ja palus uurida infot Itaalia võrkpallurite kohta. Ka Pevkur arvas, et mehi võiks üle kontrollida, kuid kell 12.22 sai ta Pärgmäelt SMSi: „PPA kaalus riskid üle ja arvas, et need poisid on OK ja täiendavaid meetmeid vaja pole. Hoiame meie omadele siis lihtsalt pöialt!“
„Selleks hetkeks olime omalt poolt teinud kõik mis võimalik. Kui keegi oleks öelnud, et on koroonaoht, oleks kohe mängu ära jätnud. Mingit küsimustki poleks olnud,“ räägib Sepp.
Ja lisab, et mängu tühistamiseks poleks piisanud tema tunnetest. „Millistel alustel oleksin siis võinud karikavõistluse veerandfinaali ära jätta? Kui riik ütleb, et piiranguid ei tehta? Kes olen mina ütlema, et mäng ei toimu? Mul on ju usaldus riigi vastu, nemad teavad täpselt ohu olukorda. Kui keegi oleks mulle terviseametist öelnud, et me ei soovita teha, otsustage ise – me poleks teinud!“ selgitab Sepp.
Mitu suursündmust järjest
Saaremaa ajaleht Meie Maa avaldas 3. märtsil juhtkirja pealkirjaga „Terve mõistuse võit“.
Selles kirjatükis pandi südamele, et Saaremaal peaks muretsema hoopis puukide või gripi pärast: „Koroonaviirus kui selline… Noh, kes tahab karta, see kardab. Aga sportlastel seda ohtu küll ei tohiks olla. Pisike võõramaine viirus peab kõigepealt platsi lagedaks lööma ja siis alles saab ta eluõiguse.“ Praeguseks on lugu veebist kõrvaldatud. 
Tallinnas maandus 19 itaallast, mängijad ja taustajõud. Lennujaamas kommenteeris meeskonna kapten Nemanja Petrić Delfile: „See haigus pole tegelikult nii ohtlik. Maailm ei saa [koroonaviiruse pärast] peatuda.“
Itaalias oli selleks hetkeks tuvastatud 2502 koroonasse nakatumise juhtu, neist enamik Lombardias. Tallinnas selgus, et Milano klubi prantslasest nurgaründaja Luka Bašiči jäeti palaviku tõttu maha.
Meeskond sõitis Tallinnast bussiga Virtsu ja edasi laevaga Saaremaale. Laeval liikusid mehed piiranguteta.
Milano meeskonnale olid reserveeritud kohad Kuressaare spaahotellis Rüütli, kuid itaallased leppisid terviseametiga kokku, et ööbivad igaks juhuks eraldi korrusel ja eraldi tiivas.
Mõned tunnid enne 4. märtsi mängu käisid kohalikud terviseameti spetsialistid mänguhalli üle vaatamas: kas kõik ettevaatusabinõud – desinfitseerimisvahendid, isolatsiooniruum – on valmis. Saalis oli neli desinfitseerimispunkti, üks iga sissepääsu juures. Samuti viibis kohapeal arst.
„Olime teinud rohkem, kui meilt nõuti,“ räägib Hannes Sepp.
Ta ütleb, et itaallased läksid pärast esimest mängu kohe hotelli, pärast teist mängu lahkusid otsejoones Eestist. Taas bussi ja praamiga.
Mänge vaatas ühel päeval 1400 ja teisel 1300 inimest – see on 13 000 elanikuga väikelinna jaoks suurepärane tulemus. Spordimagnetitest suudab sellega kohalikul tasemel võistelda vaid aasta suursündmus, Saaremaa ralli. Rahvast täis spordihoones mürtsusid sõjakalt Saaremaa fännide trummid, suitsesid tossumasinad ja särasid prožektorid. Geimipausidel hoidsid publiku tuju üleval tantsutüdrukud. Kuigi saarlased kaotasid kindlalt mõlemad mängud, kolmapäeval 0 : 3 ja neljapäeval 1 : 3, oli korralduslikult tegu suure õnnestumisega.
Klubi presidendist Toivo Aldist õhkus rahulolu: „Eks selliste matšide nimel me seda asja siin teemegi ja igapäevaselt pingutame.“
„Tegu on ikkagi Euroopa tipp-15 meeskonnaga,“ oli ka mänedžer Sepp rahul.
Mänge pildistas saalis kohaliku lehe fotograaf. Ta hoidis distantsi ja mingit füüsilist kokkupuudet tal sportlastega polnud.
Samal ajal võrkpallimatšidega algas Kuressaares teine kohalik suursündmus, naistele suunatud festival NOM – Naised Omas Mullis. Selle korraldaja oli Hannes Sepa abikaasa Triin Sepp.
Reedel, 6. märtsil peeti spaahotellis Rüütli festivali heategevuslik õhtusöök. Hannes Sepp oli seal õhtujuht. Õhtusöögil hoolitses muusika eest ansambel Onud. Õhtusöögil osalenu meenutab, et Sepp viskas nalja, kuidas nüüd esineb bänd külalistele otse koroona südames. Milano võrkpallitiim oli ju vaid päev varem ööbinud samas hotellis. Sepa sõnul ei mäleta ta, et oleks midagi sellist öelnud.
Õhtujuht Sepa mikrofon liikus käest kätte, peamiselt kokk Angelica Uudekülli ja Liviko sommeljee Urvo Ugandi vahet.
„Väga hea üritus, käisime ka mullu seal, kogume heategevuseks raha,“ kiidab Ugandi.
Laupäeval, 7. märtsil leidis NOM-festivali raames aset šampanja- ja vahuveinisõpradele mõeldud Mullifestival, kuhu kogunesid kõik Eesti paremad sommeljeed, suuremad sissetoojad ja muidugi külalised.
Nakkusohu korral jäetaks sellised rahvarohked maitsmisüritused esimesena ära, kuid seekord ei tõusnud teema päevakorda.
Hannes Sepp ütleb, et kellelgi korraldajatest ei käinud peast läbi võimalus NOM ära jätta. „Sel hetkel töötasid teatrid, spaad – kas keegi küsis terviseametist, miks need on avatud?“
Covid-19st sai Mullifestivalil pigem põhiline naljade allikas, sest suur osa veinidest pärines Itaaliast, sealhulgas kriisikoldest Lombardiast. Külg külje kõrval mekkisid osalejad boksides pakutavaid jooke ja suupisteid ning vahetasid muljeid. Kuigi uksel anti koos piletiga igale külastajale oma klaas, on sellistel üritustel tavaline, et jooke proovitakse ka kaaslaste omadest.
Laupäeva õhtul liikusid veinisõbrad edasi pidutsema Kuressaare menukasse ööbaari UIM. Baar tegutseb pinnal, mis on sama väike kui mõni kahetoaline korter. See tähendab, et külalised olid üksteisega pidevalt lähikontaktis – viiruse levimiseks ideaalne paik.
Samal õhtul tõusis fotograafil, kes spordisaalis itaallasi pildistas, palavik. Aga vahepeal, reedel jõudis ta käia Tallinnas pressipeol.
Haigus annab märku
Esmaspäeval, 9. märtsil tundis ka Hannes end kehvasti. „Pea kergelt tuikas, arvasin, et sellest stressist ja kõigest. Mitte midagi erilist, jäin kodukontorisse.“
Järgmisel päeval tõusis palavik 37,3 peale.
Samad sümptomid olid ka mullifestivalil käinutel – köha, palavik, nõrkus.
Teisipäeval otsustas Sepp teha koroonatesti. See osutus positiivseks.
„See oli üllatav, sest erilisi sümptomeid meil polnud,“ sõnab Hannes, kes tegi kolmapäeval diagnoosi avalikuks.
Koroonadiagnoosi sai ka fotograaf. Kuna ta oli käinud pressipeol, kus osalesid inimesed paljudest meediakanalitest, saatsid peaaegu kõik suured üleriigilised väljaanded oma toimetused viirusehirmus kodukontoritesse tööle.
Haigus diagnoositi ka võrkpallimängul õigust mõistnud sloveenist peakohtunikul ja eestlasest joonekohtunikul.
Kolmapäeval jõudis uudis Hannes Sepa positiivsest koroonatestist mullifestivalil osalenute kõrvu. Nii mõnelgi neist olid selleks hetkeks juba sümptomid välja löönud – ikka köha, palavik ja nõrkus. Nüüd panid nad suure pildi kokku ja mõistsid, et võivad isegi olla nakatunud.
Üks kokk, kes veetis Mullifestivalil kaks tundi, hakkas end kehvasti tundma teisipäeval – kuiv köha, palavik 37,2. „Kuna tegelen veespordiga, siis ei midagi hullu, on ka hullemaid asju olnud.“
Kuulnud Hannes Sepa diagnoosist, tahtis temagi end testida. Kiirabi saabus lõpuks reedel ja ehkki enam haigustunnuseid polnud, tuli laupäeval positiivne vastus. Tema abikaasa ja lapsed on õnneks terved.
Kokk helistas läbi kõik oma tuttavad, kellega ta Mullifestivalil kohtus – 16 on saanud koroonadiagnoosi, 18 ootavad veel teste. „Enamikul on täpselt sama – teisipäeva õhtul lõi palaviku, mõnel köha, mõnel mandlid üleval, mõnel nohu.“
Kerged külmetushaiguse tunnused tekkisid ka sommeljee Urvo Ugandil.
Kui aga kolleegil, kellega ta Mullifestivalil koos töötas, ilmnes palavik, otsustas ka Ugandi end testida. Eelkõige soovis ta teada, kas peab olema karantiinis või võib vabalt ringi käia. „Kõige hullem, kui enda teadmata viirust levitan,“ selgitab Ugandi.
Aga testimine osutus väga keeruliseks.
„Siin ma viskan küll kivi tervishoiu kapsaaeda,“ räägib Ugandi, kes tahtis testi ise kinnigi maksta.
Reedel helistas ta erakliinikusse Medicum ja sealt teatati, et kui nähtusid otseselt pole, testi ei tehta. Ugandi helistas siis numbrile 112 ja soovis testi teha, ta pandi järjekorda. Pühapäeva lõuna ajal helistati talle ette, et tullakse testima. Kui aga kuuldi, et Ugandil on vaid nohu, keelduti kohale tulemast.
„Öeldi, et nemad testivad ainult neid, kellel on otsesed haigussümptomid. Ma ei saa aru, mis selle mõte on. Haige on ju kodus nagunii, kuid just viirusekandja on oluline – me võime teisi nakatada. Selgitasin, et kolleeg sai just koroonadiagnoosi, siis alles tuldi ja tehti test.“
Lehe trükkimineku ajaks pole Ugandil veel vastust, see lubati anda 2–5 päeva jooksul. Angelica Uudekülli test oli negatiivne.
Ühele Ekspressiga suhelnud tippkokale tundus, et terviseamet sai alles temalt teada Mullifestivali toimumisest. Nimelt võttis ta Hannes Sepa koroonadiagnoosist kuuldes kohe ühendust terviseametiga ja sai vastuse, et kõikide Saaremaal töötanud kokkade lähikontaktsetega on ühendust võetud. Ent terviseameti töötaja valetas. „Mul oli seal viis tuttavat kokka, kellegagi polnud ühendust võetud,“ räägib ta. „Neljal olid haigussümptomid, ühel juba koroonadiagnoos. Midagi on valesti selles pildis.“
Kuigi ametnikud praegu tunnistavad, et võrkpallimängude lubamine oli viga, pole nad isegi täielikult veendunud, et koroonaviirus just itaallaste kaudu Saaremaale jõudis. Osa Saaremaa fänne käis Itaalias hoolimata sealse mängu ärajätmisest, sest lennupiletid olid juba ostetud. Lisaks võisid viiruse Kuressaarde kaasa võtta teistel üritustel, nagu NOM-festivalil, osalenud, kes nädalalõpuks mandrilt Saaremaale saabusid.
Igal juhul on nii paljude inimeste haigestumine märk, et nädalavahetusel oli viirus Kuressaares juba platsis. Saarel toimunu oli n-ö täiuslik torm, halbade kokkusattumuste jada. Võrkpallimängude publik poleks viirust mööda Eestit laiali kandnud, sest enamikus oli tegu kohalikega - - Ekspressi persooniloos räägivad ka Kuressaare haigla juhid, et 57 saarlasest, kes esmaspäevase seisuga olid ametlikult koroonahaiged, oli seotud võrkpallimängudega. Kuid väga paljud Mullifestivali külalised olid Saaremaale tulnud ainult nädalavahetuseks. Pühapäeval sõideti juba Eestimaa eri paikadesse laiali ja esmaspäeval mindi tööle. Kuni hakkas paha.
Veel üks õnnetus
Päev pärast koroonadiagnoosi tabas Seppasid veel üks õnnetus – pere pesamuna, kolmeaastane poeg neelas alla kolm metallkuuli. Kopter lennutas ema Triinu koos poisiga Tallinna lastehaiglasse. Laps pandi narkoosi alla ning arstid võtsid kuulid suukaudse operatsiooniga välja. Kui aga selgus, et peres on koroonadiagnoosiga haiged, saadeti ema koos lapsega kohe Merimetsa haiglasse – seal tehti naisele test ja see osutus positiivseks.
„Siis sain kõne, et haiglas pole neil mõtet olla, võin neile järele tulla,“ kirjeldab Hannes edasisi sündmusi. „Võtsin kohe ühendust terviseametiga: kas võin Tallinna sõita? Öeldi, et kui püsin kogu reisi aja autos, praamil ega kuskil mujal välja ei tule, siis vahet pole, kus ma karantiinis olen. Sama rääkis mulle ka haigla nakkusarst – võin tulla, kui autos püsin.“
Hannes sõitiski perele järele ning ütleb, et praamil ta autost ei väljunud. „Isegi uksed panin lukku, et keegi väljastpoolt ei avaks,“ kinnitab ta.
„Kõik vaatavad meie otsa nüüd... Sest tõesti, minu ainus asi on see klubi,“ räägib Hannes.
