REAALSUS: COVID-19 pandeemia

[Kriku]

Mis teil toetuste vastu on?

Kui sa nii üldiselt küsid, siis mul isiklikult ei olegi.

Küll aga on kaks kaalutlust:
1) meie võimekus - kui palju on riigil raha toetusteks maksta;
2) prioritiseerimine - kuna vahendid on piiratud, siis kellele esmajoones maksta.

Ma ei ole nõus, et kõiki majandusharusid peaks võrdselt kohtlema. On tegevusalasid, mida tuleb riigi toimimise nimel hoida ära kärvamast ja siis on ülejäänud. Lõpuks võib olla neidki, milles on kõrgkonjunktuuri tingimustes tekkinud ületootmine ja mis võiksidki koomale tõmmata.

[hjl85]

Kõigepealt märgin siin ära, et mina olen Peeter, ja kasutaja Peeeter on hoopis teine isik. On tegelikult ju oluline teada mida "vastaline" arvab, nn mis "riigikukutaja" peas sünnib. Mind üha enam hämmastab see hjl-i arrogantne inividualism ja künism. Miskipärast tundub mulle üha enam, et tegemist ei ole mitte enam tema isiklike seisukohtadega, vaid tegemist on teadliku sitaraiumise ja foorumi mürgitamise tegevusega.

Kuidas ja kust otsast? Mis riigikukutaja ja vastaline?
Ah, et arrogantne individualism-aga kuidas nimetada mõtlemist stiilis-ettevõtteid ja terveid sektoreid ning seal töötavaid inimeis ei ole vaja toetada ja vaadaku kuidas ise saavad?
Kas siis pean kõikidega kaasa laulma ning või ei olla VV käitumise osas teisel seisukohal? Kas pean nõustuma sellega, et VV ei tee s...gi majanduse toetamiseks? Ja kuidas see on mürgitamine?
P.S ja ongi individualism nikaua kui inimestele öeldakse, et vaadake ise kuidas hakkama saate.

[hjl85]

Mis teil toetuste vastu on?

Kui sa nii üldiselt küsid, siis mul isiklikult ei olegi.

Küll aga on kaks kaalutlust:
1) meie võimekus - kui palju on riigil raha toetusteks maksta;
2) prioritiseerimine - kuna vahendid on piiratud, siis kellele esmajoones maksta.

Ma ei ole nõus, et kõiki majandusharusid peaks võrdselt kohtlema. On tegevusalasid, mida tuleb riigi toimimise nimel hoida ära kärvamast ja siis on ülejäänud. Lõpuks võib olla neidki, milles on kõrgkonjunktuuri tingimustes tekkinud ületootmine ja mis võiksidki koomale tõmmata.

Ja kus sa oled näinud peale kevadet toetusmeetmeid?
Kus sa oled näinud toetusmeetmeid elanikele, kelle töö ja seega ka palk on tunduvalt vähenenud-analoogselt teiste riikidega?
Kusjuures vahendid oleks olemas. Kuid selle asemel otsustab VV laenurahaga hoida ametnike palku üleval-samas kui eraettevõtjad tõmbavad kokku.
Lihtsalt raha pannakse valesse kohta.

[hjl85]

Äkki on vaja "präänik" ära tunda?
Või lohutust leida teisest ütlustest "parem pool muna kui tühi koor"
Sõber jättis juubeli pidamata, Andis korralduse kingiraha eest toidupanka hoopis stuffi viia. Sai ägedad pildiseeriad kah sellest. Ja hea tunde ka.

Turismitalud korraldavad autokinosid. Majutusasutused pakuvad pikaajalisema üürimise võimalusi praktiliselt asukoha üüri hinnaga. Matkad Taevaskojas lihtsalt kontrollitud grupi suurusega. Õues võimlemine, tantsud. Kõik üritavad piirangute piires nina veepeal hoida. Kõik söögikohad pakuvad kaasa ostmis võimalust. Neid kellel praegu kõik supper on, on ikka väga vähe aga leidlikkus aitab naha seljas toore hoida. Aidatakse ikka neid kes üritavad iseennast aidata.

Prääniku all mõistan riigi poolset toetust aga mitte isiku enda otsust.
Tekitame Ida-Virumaale veel 1500 vihast inimest juurde. Mis te arvate, kelle poole nende sümpaatia kalduma hakkab?

[hjl85]

Kõigepealt suured tänud Peetrile
Seoses hjl-i siin korduvalt ülesse tõstetud teema peale,"Präänik"
Toon kohe kiirelt kaks näidet.
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/h ... d=91807799
Ja see kõik on enne kui Rootsi muutis-muudab oma Sarsi-Covidi vastu võitlemise strateegiat
Samuti minu jaoks on mõtlema panev asjaolu et Euroopa keskpank trükkib-trükkis 800.- miljardit eurtsi juurde
Lõpuks tekib ju küsimus...
Millise nimega pangas sa oma(ka vanemad,õed-vennad,sõbrad) säästusi hoiad?
Usun et hetkel valitsuse piduri hoidmine seoses igasuguste toetustega on väga teretulnud (mulle isiklikult meeldib see
väga) ja samuti usun et täna kokku hoitud eurot on meil homme palju rohkem tarvis
Teema lõpp

Mis see Rootsi firmade näide siia puutub ja kus pangas enda raha hoian? üle 100000€ ei ole ja kuni selle summani on hoiused tagatud.

[Kriku]

Rahvatervise arsti analüüs: Eesti vajab kiiresti üleriigilist lockdown’i.
Taavi Tillmann, rahvatervise arst-lektor

Eesti nakatumine on nii suur, et üleriigiline lockdown on detsembris vältimatu, kirjutab rahvatervise arst-lektor dr Taavi Tillmann, kes töötab Suurbritannia Terviseameti koroonakeskuses.

Kui me oleks soovinud enam-vähem tavalisi jõule, pidanuks me lausisolatsiooniga alustama novembris. Praegu seisame kahe valiku ees: kas alustame koheselt lockdown’iga, mis võimaldaks meil jõuludel korraks kohtuda või ootame veel. Aga siis tuleb arvestada, et jõulud jäävad ära ja lausisolatsioon võib kesta mitu kuud.

Piirangute eesmärk on vältida olukorda, et koroonahaigete arv haiglates ei kasvaks nii suureks, et see takistab tavalist haiglatööd. Riikide võrdlemiseks on kõige parem kasutada viimase kahe nädala COVID-surmade andmeid jagatud rahva arvuga. Euroopa kogemused teise lainega näitavad, et Eesti epideemia on 5 nädalat maas Euroopa keskmisest. Seega saaksime naabrite vigadest ja saavutustest õppida.

Katsetused pehmemate piirangutega on sisuliselt ebaõnnestusid, kuna need ei ole peatanud COVID-surmade tõusu. Rangemad piirangud alati töötavad, näiteks on COVID-surmade tõus kukkunud 10 kuni 50 protsenti riikides, kus lockdown'i hakati varakult juurutama. Seega on lockdown Eestile vältimatu. Küsimus on, millal sellega alustada?

Esimese laine kogemus ütleb, et mida varem, seda parem. Iga nädal viivitust põhjustab umbes 2x kõrgemat lainet ja pikendab lockdown'i kestust umbes kuu võrra. Esimesel lainel läks Eesti õnneks lausisolatsiooni juba enne seda, kui suremus tõusis. Kui oleksime sama soovinud teha teise lainega, oleksime pidanud eriolukorra kuulutama juba 1. novembril.

Aga äkki talv on kevadest leebem. Kas täna oleks hea aeg teha Eestis lockdown või peaks veel ootama? Analüüsisin riike, kus suremus on meist vähemalt 1 nädal ees. See annab vihje, mis Eestit võiks ees oodata.




Ülaltoodu näitab, et kui Eestis oleks samasugune epideemia ja valitsus nagu Prantsusmaal, tulnuks meil lockdown teha 9. detsembril ja see oleks pidanud kestma 16. jaanuarini. Jõulud ja uue aasta peod jääksid totaalselt ära, sest kedagi ei tohi külastada. Kui Eestis oleks samasugune epideemia ja valitsus nagu Hispaanias, tuleks meil lockdown teha koheselt (7. detsember kuni 21.jaanuar). Kui Eestis oleks samasugune epideemia ja valitsus nagu Suurbritannias, tuleks meil lockdown teha 12. detsembrist kuni 9. jaanuarini. Jõulud jääksid ära.

Peatun Suurbritannial, kuna olen Londonis, kui seda kirjutan. Nad planeerisid neljanädalast lockdown’i, mis äsja lõppes edukalt ja pikendust polnud vaja. Nagu ka mujal maailmas jäeti Suurbritannia teises lockdown’is koolid lahti. Fookus oli vähendada täiskasvanute tööl, külas ja poes käimist. Kuna riik saab nüüd vähemalt kuu aega hakkama ilma järgmise lockdown'ita, räägivad kõik õhinal, mida plaanivad jõuludel teha. Siiski on valitsus piiranud pühadekülastuste mahtu nii, et iga inimene võib kohtuda vaid kahe teise leibkonnaga.

Rohkem selliseid graafikuid ma ei lisa, aga sarnane muster kordub üle Euroopa. Näiteks Hollandi, Portugali ja Slovakkia näitel oleks Eesti pidanud lockdown’i minema juba 20. novembril. Saksamaa, Austria, Albaania ja Leedu näitel oleks Eesti alustanud lockdown’i 6. detsembril.

Teisel pool leidub ka mõningaid riike, kes pole lockdown'i alustanud. Need on Ida-Euroopas, kuna neil puudus valus kogemus esimese lainega. Eestis kuulub ka siia blokki. Kõigil sellistes riikides kasvab epideemia kiiresti. Ma ei näe põhjust, miks peaks epideemia Ida-Euroopas iseenesest murduma ilma lockdown'ita. Pigem kasvab epideemia just nagu ta kasvas Lääne-Euroopas. Seejärel aga on vaja veelgi pikemat lockdown'i, et seda ohjeldada.

Kui me soovisime normaalseid jõule, siis oleks me pidanud lockdown'i tegema juba novembri lõpus. See rong on aga läinud. Minu hinnangul on valik kahe stsenaariumi vahel:
1) Eesti läheb eriolukorda ja täiskasvanute-lockdown'i nii kiiresti kui võimalik (nt. 9-23 dets). Kodust töötamine oleks kohustuslik kõigile täiskasvanutele, ülikooli tudengitele ja gümnaasiumi õpilastele. (Lasteaiad ja algkoolid jääksid lahti, kuna nende sulgemine on raske noorematele lastele ja töötavatele vanematele.) Eri majapidamised ei tohi kohtuda ei üksteise majades, restoranides ega siseruumides. Selline karm ja lühike interventsioon võidaks meile aega, et siis 24.-27. detsembril jõulukohtumisi lubada. Seejärel peab lockdown jätkuma 28.detsembrist kuni 15. jaanuarini.
2) Eesti ootab asjatult ja läheb eriolukorda 21 .detsembrist kuni 21. veebruarini. Jõulud jäävad ära.

Minu eelistus on 1). Kui oled minuga samal arvamusel, palun aruta seda, et rahvas ja poliitikud mõistaksid. Meil on nii kiire, et aeg on sisuliselt otsa saanud.

Tegelikkuses võib paraku karta võimalust 3: lockdown tuleb alles poolest jaanuarist suure segaduse saatel

[Kriku]

Lihtsalt raha pannakse valesse kohta.

Nagu juba öeldud - ma olen täiesti nõus, et kriisi ajal eelarve 5% kasvatamine on äärmiselt vastutustundetu

[Peeter]

hjl- Vaat see on nüüd juba sinu enese viga, et sinu jutt mõjub ohtra vingumise ja halana ja lumehelbekese lalinana. Mina (ja tundub, et ka paljud ülejäänud) ei suuda leida sinu postitustes arutelu edasiviimiseks ja parema lahenduse leidmiseks asjalikku iva. Käib ainult üks oher vingumine ja ussitamine- no kuidas saab nimetad teisiti täiskasvanud mehe seisukoht, et kui kohe kõrtsi ei saa, siis hakkame märatsema ja et kui kohe mulle ei maksta, siis mina makse edaspidi ei maksa? (eeldan, et oled täiskasvanu kuigi vahepeal on küll tunne, nagu räägiks 25-se studendiga, kes vanemate tiiva all elab ja iduäpikontoris Telliskivis aegatšillib või siis mingit kohvikukest peab.
Sellised väited ongi jaburad ja lapsikud- kui oled ettevõtja, siis maksad juba ammu ja praegugi makse just täpselt nii palju kui seadus nõuab ja ei ühtki senti rohkem. Sest see on sinu raha, täpselt samuti käitud palgalistega. Ei sentigi rohkem kui vajalik, ja tööjõumaksud tasud miinimumi pealt, nagu horecas kombeks. Ja palgalisena ei maksa sa ise nagunii midagi.
Sinu tsitaat: VV ei aita mitte kedagi horeca sektorist. Mis teil toetuste vastu on?
Jäta järgi see mauramine- saa suureks. Ei ole nii, et hakatakse toetusi välja pressima. Lõpeta ära see kiunumine, et ilma toetuseta hakkad mässama. Siis hakatakse ka sinusse paremini suhtuma.

[Peeter]

Kriku: ma kah pigem kaldun arvama, et üritatakse 3. varianti tüürida. Et jõulupappi ringlus ja inimeste jõuluajad eri uskudes üle elada, ja siis jaanuaris kui asi peaks äriliselt niigi tõsiselt vaiksem olema, siis lajatatakse kõik kinni. Riigile on olulised need 10-ndad ja 20-ndad kuupäevad, käibed peavad toimuma, papp peab liikuma. Peaasi, et siis hilja poleks... kõik sõltub haiglatest.
P.S. Sellest mürgikontsentratsioonis, mis praegu Leedus on. Ega Leedu pole ainus ju, neid selliseid "käest minevaid" koldeid on ju veel olnud. Nimetagem kohe kahte esimest ja tuntumat: Wuhan ja siis Milano-Bergamo jne, kus hakati kasutama ekstreemseid meetmeid ja ikka oli laibameri taga. Olukorra võimalikust eskaleerumisest on eelmärgiks vähemalt suuremates ja võimekamates riikides igatsugu keskuste ja muude suuremate hoonete välihaiglaks tegemise plaanidest. Nemad saavad tuua teistest riigi piirkondadest võimekust lisaks. Mida Leedu teeb? Neil juba praegu pole personali, meil samuti... Isegi Rootsi juba ägab, mis siis meist veel? Nagu artiklist lugeda oli- mida kauem venitatakse, seda valusam ja pikem litakas tuleb.

[Kapten Trumm]

kevadel vingus enam selline grupp ühiskonnas, kellest on tehtud foorumisse ka üks nali:

Tekke eelduseks on üüri või laenu korter riigi suurlinnade südames. Liisitud auto, mööbel, kodutehnika ja elektroonika. Enne kriisi oli Vaesik tavalisel valinud endale trendi mis sobis tema uskumustega. Kallid bärndirõivad, mahetoit, veegan. Tegevusalaks oli enne kriisi Habemepumatite vahendamine, blogimine, suunamudija, käsitöö õlled. Enne kriisi armastas Vaesik käia arengulaagrites otsimas tantra, sisemise valgustuse, ringhingamise ja kiudainete alaseid teadmisi. Tavaline vaesik (nova pauperem concinnus) Ei lävinud tava rahvaga* vaid endasugustega. Külastades vaid endasuguste poolt loodud sotsiaalseid asutusi kus oli võimalik tegusteerida erinevas lagunemisastmes toite, heterosõbralikud gei üritused jne. Praegune majanduslik olukord on neile täiesti arusaamatu kuna mingil põhjusel on suletud nende toitumis- ja sigimisalad. Vuntsi läike toodete müük on langenud 80%. Mingisugused vanurid musta värvi sametkardinate ees on kinni keeranud kõik kraanid millest sõltus vaesiku siiani toimunud elukäik ja antud vanurite kõrvad on justkui lukus vaesiku pikkade säutsude ja postituste suhtes kus üritatakse aeglaselt tavarahvale selgitada, et koroonat ei ole vaja karta kui oled brobiotikum küünlaid kasutanud ja kiundained on saavutanud konsentratsiooni kus pärast enam pühkima ei pea.

Vaesiku olukord on kehv ja ta ei mõista miks tava rahvas teda kiusab. "nad ju surevad niikuinii koguaeg ja see ei ole siiani seganud neid. Miks siis nüüd nad ei võiks jätkata sama moodi?"

[AMvA]

Kui sa nii üldiselt küsid, siis mul isiklikult ei olegi.

Küll aga on kaks kaalutlust:
1) meie võimekus - kui palju on riigil raha toetusteks maksta;
2) prioritiseerimine - kuna vahendid on piiratud, siis kellele esmajoones maksta.

Ma ei ole nõus, et kõiki majandusharusid peaks võrdselt kohtlema. On tegevusalasid, mida tuleb riigi toimimise nimel hoida ära kärvamast ja siis on ülejäänud. Lõpuks võib olla neidki, milles on kõrgkonjunktuuri tingimustes tekkinud ületootmine ja mis võiksidki koomale tõmmata.

Samas on võimekust anda Tederile laenu projektiks, mille kehval majanduslikul seisul ei ole mitte midagi pistmist pandeemiaga. Ka Tallinki laen on selline küsimärgiga asi. ja kui vaadata neid tulevase EL majanduse taastefondi planeeritavaid kasutuskohtasid, siis ei saa üldse aru, mis kohaga valitsus mõtleb.

[Peeter]

Tsitaat:
Mis see Rootsi firmade näide siia puutub ja kus pangas enda raha hoian? üle 100000€ ei ole ja kuni selle summani on hoiused tagatud.
Kõik see on jutt tavalistes tsiviiloludes. Ükskõik mis see ka põhjuseks pole, kas sõda või epideemia, või pangakriis, või naftakriis, või mida iganes veel- kui mingi asi käest läheb, siis selgub, kas ja kust me oma "varad" või "laenud" tagasi kätte saame. Siia võivad kohe igatsugu takistused tekkida. Esimene näide: kas on usutav, et kui peaks meil puhkema idarindel sõda ja see käib loomulikult ka Läänemerel, et siis hakkavad mingid kommertstankerid meile Rootsist MEIE ENDI, MEIE OMA strateegilist kütusevaru siia vedama ja idarindelased seda takistama ei asu? Kui meil juba praegu on arste puudu, siis mis trikiga saaksime omad Eesti arstid Soomest, Rootsist, Euroopast siia koju oma siit saadud haridust riigi ees tasa teenima? Kui Euroopat tabab suur finantskollaps, kas keegi tõesti arvab, et me oma pensionifondid kuskilt Saksa pankadest tagasi saame? jne. Juba praegu käis hele laks ära: kaitsevahendite ekspordikeeld kuni rekvireerimiseni, ravimite ekspordi keelamine, jne. See kõik ON juba reaalsus.
Ei pea vist mainima, et eelmise, 2008. aasta kriisi peamiseks põhjuseks Baltikumis (sh ka Eestis) oli põhiliseks probleemiks raha/likviidsuse jõhker tagasi välja imemine Rootsi pankade poolt. Ja põhjuseks sellele oli asjaolu, et üks Rootsi pank oli saanud raskelt lohku Lehman Brodersi keissiga jänkimaalt. Asi ähvardas nende endi krooni kukkumisega. Et Rootsi kroon ei kukuks, siis pankade kapitaliseerimiseks imeti Balti riigid rahast tühjaks. Oli küllalt juhtumeid, kus probleem algas mitte võlgnevusest, vaid sellest, et pank ühepoolselt lõpetas krediidi ja nõudis seda loetud päevadega tagasi. Sellisest ohtrast lepetest taganemise dünamotest nuttis ka HHLuik oma Keskpäevatunnis. Loomulikult ilmub igal ajal šaakaleid välja, kes kohe saaki noolivad. Minul näiteks oli 2008-9 nii, et kuigi võlgnevusi liisingu ees polnud, siis neli lepingut, mis olid väga hea ülekattega (st soodne kiire kasum müügil), kuulutas pank usalduse kaotuse tõttu nende poolselt lõppenuks ja nõudis nende liisinguobjektide kohest 3tunnist üleandmist partneriks olevale autoaiale. Andis ikka sõdida sellise päheistumisega.

Oi Trumm: Super! Siin polegi midagi lisada, eks see ongi tegelik seakisa põhjus.

[hjl85]

Majanduse käigushoidmiseks ja toetusteks on mitmeid teooriaid ja nägemus. Igaühel enda oma kuid ainult käskudega ei saa. See viib riigi maine alla ja lõpuks oleme tagasi seal kus 90-l. Inimesed lahkuvad, sest on riigis pettunud.
Kuid nyyd muud uudised. Vestlesin just paari isikuga kellest yks töötab TA-s ja teine valitsuse struktuuris. Suure tõenäosusega kehtestakse 21-s uued piirangud sisuliselt lockdown aga valitsus vaidleb selle yle.
Seal sama teema yleval-otsivad rahalisi vahendeid piirangute kehtestamiseks. Juttu on praegu olnud, et lubataks kuni 20-50 inimese kogunemised aga kõik oleneb kas nakatumine jääb samale tasemele või tõuseb.

[AMvA]

Minul näiteks oli 2008-9 nii, et kuigi võlgnevusi liisingu ees polnud, siis neli lepingut, mis olid väga hea ülekattega (st soodne kiire kasum müügil), kuulutas pank usalduse kaotuse tõttu nende poolselt lõppenuks ja nõudis nende liisinguobjektide kohest 3tunnist üleandmist partneriks olevale autoaiale. Andis ikka sõdida sellise päheistumisega.

Põhjus ikka ilmselt just selles fraasis "usalduse kaotus". Sest üldiselt ei ole liisingvara panga jaoks mingi eriline tagatis, sest reeglina on liisingvara turuväärtus liisingperioodi jooksul väiksem, kui liisingu jääkväärtus (vara turuhind kukub alguses järsemalt, samas kui annuiteetmaksete puhul püsib alguses liisingvara jääkväärtus kõrgem). ja seega on panga jaoks alati kasulikum saada stabiilseis osamakseid ja intressi, kui seda vara platsil müüa ja võimalikku kahjumit saada.

Aga moded võivad selle OT kustutada.

[Kapten Trumm]

Ka Tallinki laen on selline küsimärgiga asi. ja kui vaadata neid tulevase EL majanduse taastefondi planeeritavaid kasutuskohtasid, siis ei saa üldse aru, mis kohaga valitsus mõtleb.

Eks selliste ideede peale Soome laevaomanikud vaid rõõmustavad, et eestlased tegid ise oma kätega oma laevanduse lipulaevale ärtust ära.
Siis saavad igasugu Vikingid ja Eckeröd sõita peale kriisi (neile valitsus maksab) oma aegunud laevadega ja küsida piletihindu, mida pähe tuleb.