Kriku kirjutas:Igasuguseid mutatsioone tekib pidevalt ning mida levinum viirus on, seda rohkem.
Jah -õige. Mida levinum viirus, seda suurem tõenäosus mutatsioonideks. Aga lisaks lööberdamist soodustavatele mutatsioonidele, kasvab ülalnimetatud põhjusel tõenäosus ka sellistele mutatsioonidele, mis on hoopis fataalsust kasvatavad. Kvantiteet ei diskrimineeri. Vt Gripp - tüved võivad tulla nii ja naasuguse fataalsusega, aga evolutsiooni tüürib inimese immuunvastust ülekavaldav mutatsioon.
Kriku kirjutas:Küsimus on IMHO rohkem evolutsioonilises surves: kas ohvrit kauem ringi lööberdama panev mutatsioon annab kõnealusele tüvele märkimisväärse eelise teiste ees? Kui jah, siis on ootuspärane, et sellesuunaline mutatsioon laiemalt levib, aga kui viirus levib niigi hästi, siis ei pruugi. Mida paremaid võimalusi keskkond viirusele levimiseks pakub (üleilmastumine!), seda väiksem on evolutsiooniline surve parema levimise suunas.
Jah - aga see nn. evolutsiooniline surve ei aita lähemale tuua tõenäosust, millal selline mutatsioon võiks aset leida. Ilmselt seda annakas välja arvutada - kui suure tõenäosusega tabab mutatsioon teatud geeni mingi aja jooksul. Mutatsioonide tõenäosus varieerub eri viiruste erinevatel funktsionaalsetel lõikudel. Covidi piigid-retseptorid on näiteks vaktsiinitootjate õnneks suht stabiilsed. Ilmselt lööberdamist soodustavaid geene (geenikombinatsioone) oleks ühe viiruse genoomis rohkem kui üks.
Aga - minu meelest on vähemalt viiruste puhul säärasele evolutsioonilisele arengule negatiivne tagasisidestus:
Viirushaiguse läbipõdemise raskus sõltub ikkagi peamiselt sellest, kui efektiivselt suudab viirus organismis paljuneda (loe - kui paljusid ja mis tüüpi rakke nakatada). Me räägime siin viirusest sõluvatest erinevustest, mitte eri inimeste reaktsiooni erinevustest. Niisiis enamik mutatsioone (vähemalt lihtsamatest), mis tekitavad leebemaid sümptomeid, tõenäoliselt peavad tähendama ka tagasihoidlikumat viiruse paljunemist. Mis omakorda ei pruugi tähendada viiruse levimisel eelist. Tavaliselt kõige enam väljastavad ju viirust inimesed, kes on raskelt ja sümpomaatiliselt haiged, ja kelle organismis on viiruseosakesi palju. Ja on tõenäoliselt ju ka laste kergem põdemine ja tagasihoidlik levitamine peamiselt seotud sellega, et nende esmane immuunreaktsioon (mitte siis põdemise läbi omandatav) on nii efektiivne, et viirus ei suuda nende organismis tavaliselt plahvatuslikult paljuneda. Ja aja jooksul, mis kulub omandatava immuunsuse töölehakkamiseks, nad väljastavad suht tagasihoidlike viirusekoguseid.
Ilmselt on võimalik ka mingi variant, kus viirus paljuneb-levib hästi, aga petab näiteks inimese organismi ära, nii et tõsised sümptomid ja immuunreaktsioon viibivad, aga sellise arengu puhul on pigem suurem tõenäosus, et nakatumine lõppeb ohvrile fataalselt.