Isiklikult sümpatiseerib Taani lahendus, sest kaitseliidul ja kaitseväel on reservi pidamise know-how olemas, vaja vaid spets väljaõpe luua, seda politseiga tihedas koostöös. Hea, et praegune siseminister on kaitseväe taustaga, tema laiem vaade kriisireservile võib väga kasulik olla.Põhjamaades on sarnased mehhanismid olemas olnud või kehtivad praeguseni. Soomes on see meede olnud olemas, kuigi kasutamine ülimalt piiratud. Nähtavasti vajanuks Soome tõesti tuge viie aasta eest toimunud massilise sisserände korral Venemaa ja Rootsi kaudu, kuid seadus ei andnud selleks võimalust. Näib kummaline, et migratsioonikriisi puhul võib kasutada sõjaväge, kuid mitte politseireservi. Siiski tundub, et sellest on õpitud ja regulatsioon paindlikumaks kohandatud, kuigi hetkel toppab see parlamendis.
Norras oli reservide süsteem küll olemas, kuid see likvideeriti. Siiski ei jäänud tühja kohta, sest samal ajal süsteemi kaotamisega suurendati täiendavalt politsei rahastamist. Naftariigina võib Norra selliseid asju endale muidugi lubada, kuid märgiline on, et regulatsioon jäeti seadusesse ikkagi alles.
2017. aastal algas Rootsi parlamendis debatt vaid viis aastat varem likvideeritud politseireservi ehk sealse valmiduspolitsei taastamise üle. Kuna seda toetas enamik parlamendierakondi, on valmiduspolitsei taasloomine ilmselt aja küsimus. Taanis on lahendatud politseireserv sealse kaitseliidu politseipataljonide kaudu. Tuleb muidugi arvestada, et süsteemid on erinevad ning kaitseliit Taanis ja Eestis ei täida täpselt samu ülesandeid. Seepärast pole need üks ühele võrreldavad.
https://leht.postimees.ee/7118563/erkki ... ju-ei-tule