Re: Merepääste
Postitatud: 28 Sept, 2019 21:52
BWB on ise samuti küllalt neid asju testinud:
https://www.youtube.com/watch?v=RjttfjJtsHQ
https://www.youtube.com/watch?v=RjttfjJtsHQ
Kogu teema viitab taaskord mereliste organisatsioonide segadusele: milline riigiasutus teeb merel mida, miks ja millega? Riigi omanduses olev Rohuküla taristu kuulub veeteede ametile ja tõepoolest saaks seda kasutada ka muud riigi organisatsioonid. Tallinnas on kaks riigi sadamat suisa kõrvuti ja kõik kolm asuvad Põhja-Tallinnas. Kaitsed vähemalt sadamad koondada, on seni luhtunud.A4 kirjutas:Kui oleks olnud tuua konkreetseid ja praktilisi näiteid sellest, kuidas seal piirkonnas on hiljuti olnud eluohtlikke merepäästesündmusi, mille lahendamise või vähemalt õigeaegse lahendamisega oleks saanud toime tulla vaid ja ainult Haapsalus paikneb kutseline merepääste, siis eeldaks, et anonüümne piirivalvur oleks neid näiteid oma artiklis ka kindlasti toonud selle üldise sooja jutu ja kinnisvara-teemalise vandenõu asemel. Aga miskipärast neid näiteid pole veel toodud.
Kinnisvara pidi iseenesest asjasse (lisaks eelpool kirjeldatule) siiski puutuma küll. Aga mitte selles mõttes, et PPA-l oleks kibe soov Haapsalu sadamakrunt maha müüa, sest kui RKAS selle ka peaks müüki panema, siis ei näe PPA sellest kopikatki. Küll aga pidavat see amortiseerunud kai ja hooned vajama paarimiljonilist rahasüsti rekonstrueerimiseks (sellele viitab ka politseinik), mis seevastu tuleks juba küll PPA eelarvest. Ja siinkohal mõtleme korra jälle üle-eelmisel lõigus toodud numbritele.
Seejuures ei pidanud piirkonnast kutseline merepääste siiski kaduma, vaid plaan pidavat olemagi see lihtsalt vähendatud koosseisuga ja lahjema kaatriga Rohuküla sadamasse kolida, kus riigil on juba heas korras sadamataristu selle sama asja jaoks tasuta olemas ja võtta. Kas kogu selle piirkonna kutselist merepäästest on mõistlikum ja parem korraldada Rohukülast või justnimelt Haapsalust, ei oska mina öelda. Aga tõenäoliselt suurt sisulist vahet ei ole.
Pikka aega kokku töötanud ja 25 aastat kestnud elu- ja töökorraldusega väikesele kollektiivile on sellised muutused muidugi rasked allaneelata. See on inimlikult arusaadav, normaalne ja tavapärane (mäletate nt Pärnu pataljoni sulgemist ja sellega kaasnenud analoogseid argumente).
Paraku muutuvad strateegilised küsimused ainetuks, kui puuduvad (rahalised) võimalused neid lahendada.Ma imetlen järjepidevust, millega püütakse kõik (riiklikult tähtsad) probleemid taandada asjadele, nende hinnale, disainile ja raha vähesusele. Asjadel pole mingit tähtsust, kui puudub arusaam, mida üldse on vaja teha ja kuidas seda võiks teha
Ei. Analoogne ei maksa nii vähe.Samas analoogne lihtsam kaater maksab ca 0,5 miljonit.
Mina tean ainult Admiral Pitkat ja seal aitas majanduskriis kõvasti kaasa. Paradaksoolsel kombel olid remondirahad ja plaan selleks hetkeks olemas, kui laev maha kanda otsustati. Ülejäänud jäid kai äärde, sest väsisid lihtsalt kätte ära ja maha kandmine võttis aega (puust Sulev oli ehitatud 1958. aastal!). Tänane Tasuja või tolleaegne Kristiina seisis kai ääres ellepärast, et kehtiv Kaitseväe juhataja ei lubanud mereväel üle 4 laeva pidada, aga eelmise ajal oli see laev mereakadeemia alt mereväe alla tõstetud.Kapten Trumm kirjutas:MeV praktilised näited siin pole paraku teab mis tugevad - mitu protsenti teie laevaväest on sattunud seisma kai äärde või vanarauda põhjusel, et puuduvad needsamad "ressursid" aluste jooksutamiseks?
Võibolla ei sõida, aga halvema ilmaga sõidab. Laevad upuvad tavaliselt öösel ja tormiga. Küll on merehädalistel sellest palju rõõmu, kui meil on ühe asemel kolm paati, aga ükski ei suuda välja sõita.Kapten Trumm kirjutas:See 3 korda kallim BWB alus ei sõida 3 korda hullema ilmaga, selles konks ongi.