Politsei abita

[OLAVI]

Selle FB's avaldatud sündmusekirjelduse võiks panna ka naljateemasse, kui see ei oleks kurb reaalsus meie riigis, kus "Uppuja päästmine on tema isiklik asi".
Tegu üle 3000eur maksva elektrilise kastiratta vargusega, seega peaks olema tegu kriminaalkuriteoga.

Ühe rattavarguse lugu, kus on teada isegi varaste nimed ja aadressid.

Pühapäev 15.10.2023: ca kl 14 lõunal avastan, et öösel on kinnisest ja valve all olevast maa-alusest parklast lukustatud kastiratas tuuri pandud. Vaatan üle kaamerad, saan teada varguse täpse aja ja kolme osalise värvilised kaadrid ning pildid ja tunnusmärgid jms. Helistan Politseisse. Saabuvad kaks patrulli, vaatavad asjad üle, fikseerivad ja paluvad teha avalduse. Saadan ühele patrullidest kohapeal kohe smsiga pildid rattast ja kaadrid varastest (peamiselt selleks, et kohe patrull tel nr saada ja mitte infosulgu jääda) ja info lubatakse edastada kohe teistele patrullidele. Patrullid lahkuvad. Kasutan varaste pilte internetis tuhnimiseks ja leian 30min jooksul info ühe varga täisnime, Facebooki konto ja elukoha kohta. Saadan leitud lisainfo smsiga patrulli tel numbrile. Hiljem helistan patrullile, et kas asjad käes. Käes, vastatakse. Lubatakse kõik andmed kohe pühapäeval uurijale edastada, et esmaspäeva hommikul oleks uurijal juba võimalus swat tiim kokku panna ja varaste maja kopteritega sisse piirata. Õhtul teen ka ametliku avalduse, millele lisan ühe varga kõik andmed ja mulle saadetud erinevate turvakaamerate pilte seltskonna varasematest “tööalastest võitudest”.
Esmaspäev: loodan, et uurija hindab, et tegin tema eest suurema osa tööd ära ja toob mu ratta narkarite juurest tagasi. Ideaalis näen, et saan rattale lisaks veel mingi teenetemärgi efektiivse ja hea eeltöö eest. Kahjuks midagi siiski kellestki kuulda ei ole esmaspäeval. Veedan päeva okidoki, osta.ee ja pandimajade e-poode lapates ja refreshides. Kolme pandimajaga suhtlen messengeris ja ütlen, et soovin elektriratast osta, kas kellelgi on midagi pakkuda. Ei ole. Põhja-Tallinna lombardites käin isiklikult külas, näitan varaste ja ratta pilte, aga ei midagi. Üks päev on möödas.
Teisipäev: helistan kl 9 hommikul politsei.ee lehelt leitud üldnumbrile, et saada teada enda uurija kontakt. Politsei infonumber ütleb, et nemad oma kolleegide uurijate numbreid ei tea. Ainus variant on saata email, millele vastamiseks on aega 5 päeva või minna jaoskonna infolauda (sinna ka helistada ei olevat võimalik, ainult kohale saab minna). Saadan siis emaili. Kl 11 lähen ühe varga maja juurde vaatama, mis elu seal elatakse. Helistan sealt 112, et kavatsen sisse minna ja kas keegi tahab toeks tulla. 112 ütleb, et keegi enne kohale ei tule, kui midagi juhtunud pole. Ma peaks minema siis tuppa mingit “juhtumist” korraldama, et keegi appi tuleks. 112 lisab veel, et parem oleks üldsegi, kui ma helistaks numbril 1247 ja sealt saan hoopis enda uurija kontakti, kes annab nõu, mida edasi teha. Helistan 1247. Numbrilt vastab tädi, kes absull ei saa aru, miks talle helistada paluti. Kutsun tema siis endaga varastele külla. Tädi eriti ei taha tulla. Pika klaviatuuril klõbistamise ja sahmimise peale leiab ta piirkonnakonstaabli nr mulle. Samal ajal olen kirjutanud PPA Facebooki messengeri, et kavatsen vargaid külastada, kas keegi tahab appi tulla. Sealt vastatakse, et vastavalt piirkonnale on mul õigus appi kutsuda piirkonnakonstaabel ja minna temaga koos küsima, kus mu ratas on. Helistan piirkonnakonstaablile (keegi naine). Ütlen, et ma teen juba maja ees soojendust ja küsin, kas ta on nõus tulema minuga vargaid sugema. Selgub, et tema ei tea, et tal selline ülesanne on ja ega ta eriti vaimustuses minu plaanist ei ole. Lubab mulle hoopis kiirelt minu asjaga tegeleva uurija tel nr sebida. “Kiire sebimine” võtab aega meievahelisest esimesest kontaktist kl 11 ennelõunat õhtul kella 17ni ehk ca 6h. Vahepeal päeval saadan konstaablile 2 meeldetuletamise smsi, et ikkagi väga tahaks seda lubatud uurija tel numbrit saada. Õhtul helistab piirkonnakonstaabel mulle võidurõõmsalt tagasi, et ta sai lõpuks teada enda asutusesisese kolleegi ehk minu uurija kontakti, aga kuna kell on hiline, siis helistagu ma parem järgmisel hommikul. Õhtul valin veel korra ka pühapäeval käinud patrulli tel nr ja küsin kuidas läheb asja uurimine, kas käisite sellel aadressil, kus elab üks varastest ja mille juba pühapäeva lõunal teile andsin. Selgub, et ei käidud, aga uurijale anti info edasi (kuigi uurija nime ei osata mulle öelda, kellele see info edastati) ja ta kindlasti juba uurib ja menetleb ja kõik need muud ametnike tegevused siia juurde ning patrull lubab õhtul mulle märku anda, kes uurija on. Patrullilt kuulen õhtul täpselt null tagasisidet. Päev läbi igast okidokide ja pandimajade veebipoodide refreshimist, aga ei miskit. Mõtlen juba assistendi palkamisele, kes samal ajal minu eest mu tavaelu edasi elaks, kui mina ametnikke taga ajan. Üks päev on jälle möödas.
Kolmapäev. Kuna neljandaks päevaks olen välja selgitanud uurija (uurija S) nimi ja tel nr, siis hakkan helistama. Ühe emaili saadan ka uurija ametlikku meilikasti sisuga, et tahaksin teda (veel) aidata (isegi teenetemärgist olen valmis loobuma) ja mul on uut infot. Lisaks annab meili saatmine võimaluse näha, et kas tuleb automaatvastus, kui uurija on näiteks koolitusel/puhkusel ja kas keegi asendab teda vms. Otsin päeval lisaks uurija Facebooki konto üles ja kirjutan talle sinna, et mis valemiga temaga suhelda saab ja kuidas talle infot edastada saaks. Päeva tulemusena on mul ette näidata null tagasisidet minu pühapäeval tehtud avaldusele, null vastust Politsei infomeilile saadetud kirjale, kus küsisin uurija kontakti, kes minu asjaga tegeleb, null tagasisidet patrullilt, kes kohapeal käis ja “kõik info juba pühapäeval isiklikult (teadmata nimega) uurijale edastas”, null vastust uurija messengerist ja null tulemust terve päeva peale tehtud 13 katsest uurijat tema töö tel numbril tabada (lasin iga kord kutsuda nii kaua, kui tel ise kõne katkestas). Refreshin iga paari tunni tagant lombardite lehti, okidokisid jne. Üks päev on jälle möödas.
Neljapäev: hommikul ringi okidokis, osta.ee ja lombardite lehtedel, nt luutar.ee. Esimene kaste uurija S-ile helistada kl 8.20. Keegi ei vasta, põhjust ei tea. 9:13 järgmine katse. Null. Kl 10 helistas uurija tagasi! Ütles, et tema polegi minu asja uurija, tema määrab avaldused teistele uurijatele ja andis mulle siis selle ÕIGE uurija nr ja lubas temaga ka otse suhelda ning palus kl 14 tagasi helistada. Küsisin, et mis ta arvab, kus ratas on. Tema arvab, et see realiseeriti juba pühapäeval ja imestab, miks patrullid kohe kohale ei sõitnud, kui ma pättide aadressi andsin. No hea lohutav info 5 päeva hiljem… Vahepeal jõudis veel helistada keegi kriminaaluurija O., kuna see on krim. asi (üle 3k€ vargus), kes palus saata varguse video. Ühtegi kommentaari ta anda ei või uurimise käigus. Mitte midagi ei tohi öelda. Isegi mitte seda, et kui ma näen kedagi enda rattaga sõitmas, siis kas võin molli kütta ja ratta tagasi võtta (ma ju ei tea, kas sellega sõidab keegi varastest või näiteks mõni uurija parajasti Politseimaja poole ning lõpuks olen süüdi ametniku ründamises vms). Päeval uus ring pandimajades ja okidokides jne. Null tulemust, muidugi.
Reede: Politsei poolt vaikus. Okidokides, marketpleissides jms ring peale, null.
Esmaspäev: helistan uurija O.-le, keegi tel ei vasta.
Teisipäev: helistan uurija O.-le, keegi tel ei vasta. Saadan meili sisuga “Kuna tel teel on teid väga raske tabada, siis uurin siitkaudu, et kuidas juhtumi lahendamine edeneb? Olen poolteist nädalat olnud infota, samas väga palju infot süüdlaste kohta ise suutnud ette anda. Nüüd on vaja teha ükshetk otsus, et kas saab ratta tagasi või tuleb uut vaadata ja hakata nõudma kahjusid rahaliselt sisse.” Lisaks edastan neile ühe samasuguse ja sama seltskonna sooritatud varguse kannatanu andmed ning kannatanule omakorda uurija O. kontaktid.
Kolmapäev: hommikul helistab tagasi uurija O. Küsin, mis seis on. Vastuseks vana hea: me ei saa sulle mitte midagi öelda. Helista kasvõi iga päev, me ei saa ühtegi uurimise detaili avada (tõlge: sul ei ole mõtet helistada). Lisaks annab uurija O. infot, et tema polegi üldse peaboss uurija, tema uurib vaid mõnda osa selles asjas, peaboss on hoopis keegi uurija I. Sain uurija I. meiliaadressi, saatsin kirja, et mis seis on.

Ja nii edasi kuni lõpmatuseni...

Löön asja aktiivsele ajamisele käega, sest:
kannatanule ei tohi väidetavalt mitte keegi mitte midagi öelda ja uurija O. ütleb telefonis, et neil on menetluseks antud aega kuni 5 aastat. Sain veel soovituse järgmist ratas paremini hoida - paremini kui maa all lukustatud ja valgustatud parklas, kus on 24h kaamerate valve ja ratas on lukus. Niiet, kui keegi müüb kastikat, mida saab tuppa teki alla võtta, siis võib märku anda, olen huviline. Ostan siis järgmise ratta, mille saab siiani vabalt ringi jalutav ja tegutsev punt uuesti ära võtta, siis ostan järgmise ja järgmise jne.

Kokku kulus mul varaste isikuteni jõudmiseks 30 minutit pärast sündmuse avastamist, õige uurija kontaktini jõudmine võttis aega "sümboolsed" 10 päeva.

https://www.facebook.com/groups/rattarikkaks/

[Walter2]

Kl 11 lähen ühe varga maja juurde vaatama, mis elu seal elatakse. Helistan sealt 112, et kavatsen sisse minna ja kas keegi tahab toeks tulla. 112 ütleb, et keegi enne kohale ei tule, kui midagi juhtunud pole. Ma peaks minema siis tuppa mingit “juhtumist” korraldama, et keegi appi tuleks.

Teinekord tuleks öelda et sul on relv ja kavatsed minna oma vara kaitsma - ning paari minutiga ollakse kohal.
Karm igapäevaelu nõuab karme võtteid.

[Fucs]

Viimane juhtum detsembrist, kus mul olukorra sunnil politsei ja meie "riiklike süsteemidega" pistmist oli:
Väljast visati sisse ühe korteri aknad. Lihtne. Ikka juhtub Tegin kannataja esindajana avalduse.
Patrull tuli mingi hetk kohale, sattusin õnneks olema samal ajal seal sündmuspaigal, muidu me poleks kohtunud.
Vaatasime sündmuspaiga üle. Leidsime tunnistaja, kes nägi kuidas visati, milline viskaja välja nägi ja kuhu viskaja edasi jooksis.
Käisime läbi pool põgenemisteekonda ja näitasin patrullile, kus asuvad sellel teekonnal valvekaamerad, milliste salvestustele kurikael võis ilmselgelt jääda. Patrull pani kõik ilusasti kirja. Minu kontaktid, tunnistaja kontaktid, korteriomaniku kontaktid. Kuulas kõikide jutud ära ja ilmselt koostas selle kõige kohta ka mingitsorti raporti.

Umbes kaks nädalat+ hiljem helistab uurija. Mul selleks ajaks põhimõtteliselt teada, kes tegi. Tõendeid loomulikult minul ei ole. Puhas OSINT, vestlused inimestega, analüüs ja loogika. Uurija helistab, et küsida, kas oleme kahjude suuruse kindlaks teinud ja oskame talle ütelda pädevaid numbreid. Avalduse tegemise ajal polnud neid kusagilt võtta. Ikka olema ja oskame. Ei ole probleeme. Küsin siis, et kas kahtlusalune on tuvastatud või väärteo tegija kindlaks tehtud? Ei ole. Pole pädevaid vihjeid ega tõendeid. Kui ka mingi kahtlusalune on, siis väga raske on tõestada.
Küsin siis, et kas turvakaameratest polnudki abi? Et kas ei jäänudki peale või polnud need kaamerad töös?
Uurija küsib, et mis turvakaamerad?
Mina, et see ja see turvakaamera. Tunnistaja ju nägi, kuidas ta nende eest läbi jooksis kui põgenes.
Uurija küsib, et milline tunnistaja?
...
no comments

[dorpat]

Teades kui mitu juhtumit keskmisel uurijal samaaegselt "laual" on, siis imestan, et neil jääb aega telefonile vastamiseks.

Viimane kord, sügaval COVIDi ajal, kui oleks pidanud politseisse pöörduma, ei teinud seda ja sarnaselt eeskirjeldatule tuvastasin kaabaka isiku, helistasin talle ning paar tundi hiljem oli ära tassitud vara kodumaja trepil koos emotsionaalset kahju korvava kingitusega. Täna istub see kohalik kaabakas kinni. Näen ta ema ikka vahel, ütlen tere ja uurin kuidas pojal vanglas läheb. Tervis pidavat kehva olema...

Ühelt poolt on hea, et meie politseiriigi ehitamine liiga lihtsalt ei lähe, teisalt kui tegelt ka häda käes, siis oled ikka omadega üksi.

[ivo86]

Erasektoris hinnatakse sooritust tulemuste alusel. Tulemuspalk võib olla 20-50% palgast või rohkemgi.

Kuidas Politseis? Kas kehvem uurija saab ka sitemat palka?
Kas see ülemus, kes korraldab tööd nii, et uurija jõuab vaid telefonile vastata, jääb tulemustasust ilma?
Või saab aasta lõpus 2 kuupalka preemiat ja ära minnes veel 30 000 lohutuseks?
Ma olne kohanud ka pädevaid politsenikke. Aga miks nad siis hädas on? Süsteem ei lase pädev olla?

[Eku]

Erasektoris hinnatakse sooritust tulemuste alusel. Tulemuspalk võib olla 20-50% palgast või rohkemgi.

Kuidas Politseis? Kas kehvem uurija saab ka sitemat palka?
Kas see ülemus, kes korraldab tööd nii, et uurija jõuab vaid telefonile vastata, jääb tulemustasust ilma?
Või saab aasta lõpus 2 kuupalka preemiat ja ära minnes veel 30 000 lohutuseks?
Ma olne kohanud ka pädevaid politsenikke. Aga miks nad siis hädas on? Süsteem ei lase pädev olla?

Ressurssi lihtsalt pole selleks üks uurija peab nelja viie töö ära tegema siis sellised asjad ,kus inimkahjusid pole jäävadki kuhugi tolmu koguma .

[ivo86]

Ülaltoodud jutu põhjal on asi kinni ju pigem kas vigases süsteemis või kehvas töökorralduses.
Kas töö efektiivust saab suurendada ainult ressurssi tõstes või on teisi võtteid veel?
Võib vabalt olla, et inimesed upuvad tööülesannnete kätte, aga alati ei aita ainult inimressursi suurendamine. Siis on lihtsalt rohkem inimesi, kes sama asja käes kannatavad ning muutust ei juhtu. Peale suurenenud palgafondi.

[dorpat]

vigases süsteemis või kehvas töökorralduses.

Kui neid va seadusi ainult jalus ei siiberdaks, küll siis teeks, onju. Süsteemis tuleb toimetada vastavalt seadustele ja neid on üks kuni mitu. Teed kuskil vea ja ongi puuksus - pätt-kaabakas jalutab irvhambail kohtusaalist välja. Meie siin ju võime viinapoe taguste kommete kohaselt "arveid õiendada", aga nemad nii ei tohi.

Usun, et nähtakse vaeva ja pingutatakse ja läheb väga korda mis toimub. Aga pidevas stressiseisundis opereerides kipuvadki asjad ununema, sassi minema, tulevad vead. Ikkagi inimene! Ja iga uue ülesande puhul on küsimus, et mis nüüd siis tegemata jätta? Kurb lugulaul. Tundub vahel, et paljuski entusiasmi peal püsib meie politsei püsti. Nagu ka päästjad. Ja õpetajad. Ja medõed. Ja igast teised ühiskondlikult tähtsate teenuste pakkujad, kes saavad naeruväärset töötasu niivõrd raske, olulise ja parajalt tüütu (subjektiivne hinnang) töö eest. Ning töö- ja puhkeajast pole veel juttugi olnud...

[Kriku]

Lugu on jõudnud ka "Postimehesse": https://www.postimees.ee/7884744/vargus ... 10-paevaga

[krijgsvolk]

Lugu on jõudnud ka "Postimehesse": https://www.postimees.ee/7884744/vargus ... 10-paevaga

Olen päris pikalt teeninud Eesti riiki nii konstaabli, kripo vanemametniku kui prokuratuuri töötajana. Nüüd juba pensionieas tunnen päris selgelt, et minul ja nendel tänastel nö "politseiametnikel" ei ole enam midagi ühist! Jah, olime omamoodi hullud, vahel karmivõitu ja vahel napsused, aga sellist litsimaja nagu kirjeldatud juhtumi puhul ei olnud!!!! Kurat võtaks, see oli isiklik solvamine kui näiteks meie jaoskonna territooriumil mingid narkarituustid ennast liiga vabal tundsid!!! Ja selline käitumine nagu tänastel võmmidel ei olnud, vähemalt minu linnas aktsepteeritav! Sa Püha P..ts! Lugesin ja ei uskunud oma silmi! Donnerwetter! Wanaraisk!

[ivo86]

vigases süsteemis või kehvas töökorralduses.

Kui neid va seadusi ainult jalus ei siiberdaks, küll siis teeks, onju. Süsteemis tuleb toimetada vastavalt seadustele ja neid on üks kuni mitu. Teed kuskil vea ja ongi puuksus - pätt-kaabakas jalutab irvhambail kohtusaalist välja. Meie siin ju võime viinapoe taguste kommete kohaselt "arveid õiendada", aga nemad nii ei tohi.

Usun, et nähtakse vaeva ja pingutatakse ja läheb väga korda mis toimub. Aga pidevas stressiseisundis opereerides kipuvadki asjad ununema, sassi minema, tulevad vead. Ikkagi inimene! Ja iga uue ülesande puhul on küsimus, et mis nüüd siis tegemata jätta? Kurb lugulaul. Tundub vahel, et paljuski entusiasmi peal püsib meie politsei püsti. Nagu ka päästjad. Ja õpetajad. Ja medõed. Ja igast teised ühiskondlikult tähtsate teenuste pakkujad, kes saavad naeruväärset töötasu niivõrd raske, olulise ja parajalt tüütu (subjektiivne hinnang) töö eest. Ning töö- ja puhkeajast pole veel juttugi olnud...

Ma ei pidanud silmas, et vigane süsteem tähendab, et keegi peab väljaspool seadust toimetama. Mitte "fight the system, man!".

Aga mainitud jutustuses on ju näide, kuidas näiteks info liikumine on pea olematu, rääkimata info töötlemisest ja sellele reageerimisest. Tänapäeval. Kus pildid ja videod ja info liiguvad praktiliselt momentaalselt. Järelikult on info liigutamise, edasiandmise ja töötlemise süsteem vigane. Arusaadav?
Näiteks patrull täidab raporti - läheb automaatselt süsteemi, mis määrab ära, kes ja millal sisestatud infole peaks reageerima, teavitab automaatselt ning mõõdab ka aega, kuniks iga järgnev samm saab läbitud, et tulevikus sama asi kiiremini toimiks. Ja perioodiliselt (mitte väga pikk periood!) vaadakse asi üle ja pidevalt arendatakse, et saaks asja kiiremaks ja efektiivsemaks. Kui on tehtav väikses firmas, peaks olema ammu tehtud suures riiklikus organisatsioonis. Maru väike ja lihtne seletus, reaalses elus on asi natuke keerulisem, aga tehtav ja vajalik. Ja saab asjad toimima küll.

Vajab teotahet. Mida kindlasti osadel seal on ja kiitus neil. Aga paljudel kindlasti pole.. Seda annab mõjutada aga erinevate vahenditega, millest peamine oleks raha. Hinnatakse tulemusi ja saavutusi ja vastavalt sellele makstakse.

See entusiasmi pealt püsti seisev politsei - palju üks norm tööd tegev uurija siis teenib? Mitte patrullpolitseinik, vaid näiteks 10+ a kogemusega uurija, kellel on norm tulemused ka, eeldusel et neid hinnatakse ja boonused on ka? Palju sealt kokku tuleb ka?

See leht siin väidab, et keskmiselt 1600 neto + boonused?
https://www.palgad.ee/palgainfo/riigika ... iinspektor
10% teenib rohkem, kui 2122 euri neto. + boonused. Seega kui vähe vaeva näed, siis võimalus midagi ikka teenida on?
Mingid sporditoetused jms on ka kindlasti.

Mis need boonused ka on, aasta lõpus kuupalk või pool, lisaks? Või see suurte boonuste saamine on seal ainult mingite poliitbroilerite lõbu, kes magusa koha peal tiksuvad?

Aga mulle ei tundu, et ainult entusiasmi pealt see asi toimib. Tehased ootavad töölisi, ei tule murdu neid politsenikke sinna kandieerima.

[Ahhaa]

Ühes ammuses arutelu saates üks politsei poole inimene seletas ilusti lahti, kuidas rahval on politsei tegevusest natuke teine arusaam, kui politsei poolelt vaadates.
Kui inimesed varguste puhul näevad politsei peamist rolli oma vara tagasi saamisel, ja isegi kui kannatanu oskaks näpuga näidata süüdlase suunas, taandub politsei vaates kõik sellele, kas süüteo kohta suudetakse koguda piisavalt tõendeid, et süüalune süüdi mõista.
Näiteks antud elektriratta puhul võib ratta leida süüaluse kodust, aga kui ta väidab, et peremeheta ratas vedeles keset tänavat ja ta tõi selle koju - on vaja leida vettpidavaid tõendeid, et ta ikkagi käis murdis sisse ja varastas eseme. Ja sellest algab tegelik ressursikulutus, kas iga x eseme puhul tuleks kaasata kriminalistika eksperdid, kes parklaboksist otsiks DNA-d ja kuni turvakaamera pildi ekspertiisini välja, kas on ehtne, kas on võimalik udukogust võluda välja selge tõendi, et antud sarnase riietusega tegelane kaadris on vaieldamatult just süüalune x.

Edasi laiendades politsei apaatsus teatud juhtumite osas tuleneb eos sellest, kus tõendite leidmist peetakse kasinaks ja kogu menetelus seeläbi perspektiivituks - ehk panustada tasub juhtumitesse, kus on lootust midagi saavutada.

Samuti osade lihtsate juhtumite puhul, kus kannatanu võib süüaluse kraetpidi tarida jaoskonda, kus vennike kirjutab puhtsüdamliku ülestunnistuse aga piisab ka kõige kehvemast riigiabi advokaadist, kes vaatab juhtumile otsa ja selle ülestunnistusega ei jõua kohtus kuskile, kui ei ole vähemalt ühte päris tõendit veel ette näidata. Süüalune saab alati väita, et vägivallaga ähvardades veeti jaoskonda ja hirmust kirjutas ülestunnistuse.

Sarnasel põhjusel varakad inimesed, kes jaksavad pädeva õigusabi/advokaadi palgata, naljalt vangi ei satu, iga prokuratuuri/politsei tegevuse/paberi saab detailidesse võtta ja nagu praktika kinnitab, ei ole harvad ka juhtumid, kus süüdistaja pool ka lihtlabaselt valetab, dokumentidega on manipuleeritud kuni osalise võltsimiseni välja, leitakse erinevaid protseduurireeglite rikkumisi, kui tõendite varjamise/eemaldamiseni, mis süüaluse süüd kui ei välistaks viitaks muudele võimalustele jne.

Olen kõrval näinud ühe ettevõtja juhtumit, kus tal olid turvakaamera salvestised kahest pätist, kes ettevõtte vara välja tassisid ja politsei suhtumine ilmselgetesse tõendisse oli jahe, et mitte öelda külm. Ja juhtum ei jõudnudki kuskile.
Sai ka ise salvestisi vaadatud ja tõepoolest, kuigi tegevus on näha, ei ilmne sealt ühtegi niidiotsa, millega edasi minna, samuti ühegi kaadri pealt ei saa näopilti, mille alusel oleks võimalik kedagi tuvastada.
Piltlikult kui isegi tüüp kätte saada, ei ole võimalik üheselt väita, et salvestisel on konkreetselt tema, va kui ta ise just ei tunnista.

Tõendid-tõendid-tõendid - kui nende kogumine on kulukas-keeruline, ei tarvitse ka pealtnäha lihtsad asjad edeneda.

[parkija]

See lugu kus tyrrigi ei liigutata on hea võimalus opositsioonipoliitikutel või ühel neist siseministrilt riigikogus aru pärida , vastuseks ilmselt kuuleb tavapärast iba kuidas pole ressurssi ja mis iganes põhjused veel , aga konkreetne juhtum peaks kärmelt lahenduse saama , seega EKRE liikmed - tuld !

[AivarV]

Paar kommentaari...

...Nüüd juba pensionieas tunnen päris selgelt, et minul ja nendel tänastel nö "politseiametnikel" ei ole enam midagi ühist! Jah, olime omamoodi hullud, vahel karmivõitu ja vahel napsused, aga sellist litsimaja nagu kirjeldatud juhtumi puhul ei olnud!!!! Kurat võtaks, see oli isiklik solvamine kui näiteks meie jaoskonna territooriumil mingid narkarituustid ennast liiga vabal tundsid!!!...

Siia vanade aegade meenutustesse võiks lisada veel tol ajal üsna laialt levinud korruptiivsuse ja - kuidas seda nüüd viisakalt öeldagi - kinnipeetute füüsilise mõjutamise. See ei kehtinud muidugi kõikide kohta, kuid seda esines ja mitte vähe. Selles mõttes ei saa muidugi tänaste ametnikega ühist keelt olla - taolist kauboistiili sai harrastada üheksakümnendatel, tänapäeval lastakse sind palju väiksemate asjade eest lihtsalt lahti või antakse kohtu alla. Ajad on muutunud, ühiskonna hoiakud on muutunud, seadusandlus on muutunud. Ühe Tallinna tuntud kriminaalpolitseiniku ja suure grupi liikluspolitseinike juhtumid on vanematel politseinikel senimaani meeles, lisaks veel avalikkusele vähem tuntud lood.
Mis nendesse "narkarituustidesse" puutub, siis mõnikümmend aastat tagasi oli neid veel vähe liikumas, praegu kulgeb neid kasvõi Tallinnas ringi sadu ja sadu. Nende ohjamise mõttes on mastaabid on täiesti erinevad.

See entusiasmi pealt püsti seisev politsei - palju üks norm tööd tegev uurija siis teenib? Mitte patrullpolitseinik, vaid näiteks 10+ a kogemusega uurija, kellel on norm tulemused ka, eeldusel et neid hinnatakse ja boonused on ka? Palju sealt kokku tuleb ka?

See leht siin väidab, et keskmiselt 1600 neto + boonused?
https://www.palgad.ee/palgainfo/riigika ... iinspektor
10% teenib rohkem, kui 2122 euri neto. + boonused. Seega kui vähe vaeva näed, siis võimalus midagi ikka teenida on?
Mingid sporditoetused jms on ka kindlasti.

Mis need boonused ka on, aasta lõpus kuupalk või pool, lisaks? Või see suurte boonuste saamine on seal ainult mingite poliitbroilerite lõbu, kes magusa koha peal tiksuvad?

Aga mulle ei tundu, et ainult entusiasmi pealt see asi toimib. Tehased ootavad töölisi, ei tule murdu neid politsenikke sinna kandieerima.

Patrullpolitseiniku palk on tänapäeval politseiniku miinimumpalk: Harjumaal ja Ida-Virus 2000, Lääne ja Löuna prefektuurides 1800 (töökoormuse vahe, see on kõikide ametikohtade palkadel niimoodi). Lisanduvad öö- ja pühadetunnid, maksud maha. Uurija madalaim palk vastavalt 2200 ja 2000 (need palgad on +- mõnekümned eurod, aga suurusjärk on selline). Uurijatel üldiselt öö- ja pühadetunde ei tule, kuid see-eest on kriminaalpolitseis kõvasti rohkem võimalust erinevate kohtade vahel liikuda, kesküksustes võib ka palk olla kuni poole suurem.
Mida nende "boonuste" all mõeldakse, ei oska küll õelda Tulemustasu saamine oleneb sellest, kas aasta lõpus PPA-l raha on või mitte. Mõni aasta on, rohkematel aastatel ei ole. Sporditoetuseid on nii palju, kui äkki mõni spordiklubi teeb sissepääsul sümboolse ale või rahvaspordiüritusel saab osalustasu kriipsuvõrra odavamaks (no nagu RIMI kliendikaardi omanikel näiteks ). Staažist ei olene midagi - kolmeaastase kogemusega ja kolmekümneaastase kogemusega ametnikul on samal ametikohal palk täpselt sama.
Mis tehasetöösse puutub, siis mõni ametnik võib ju ka seda teha, miks mitte. Aga täpset arvu küll hoobilt peast ei mäleta, kuid PPA-s on tänapäeval kõrgharidusega inimeste osakaal päris suur, lisaks ka muud ametiga kaasnevad oskused - nii et (siinkohal tehasetööd kuidagi halvustamata) leitakse ka mujal endale väljundeid. Staažikamaid ametnikke hoiab ehk mõne aasta peale vanuse täitumist kinni võimalus saada korraga nii palka kui pensionit.
Samas - kes lahkuda tahab, see lahkub ikkagi, ja neid on tunduvalt rohkem kui lisandujaid. Eelpool mainitud uurijate töökoormus täpselt selline ongi, ja nii need asjad venivadki. Korrakaitset üritatakse kuidagi täiendada abipolitseinikega, kuigi ka see pole mitmel põhjusel teab mis ideaalne variant, kriminaalpolitseiga on asi keerulisem.