AMvA kirjutas:Kriku kirjutas:Ju vist. Reff põrgatas vastu: https://www.err.ee/1608370962/reformier ... ttepanekudPoti soldat kirjutas:Üks valitsuserakond saadab teisele valitsuserakonnale avaliku kirja võimalike pandeemia vastaste meetmete kohta?Kas nii käibki nüüd riigi valitsemine?
see on juba debiilsus kuubis
hjl85 kirjutas:https://forte.delfi.ee/artikkel/94868699/eestis-hakati-tanasest-koroonavaktsiini-tohustusdoose-pakkuma-juba-koigile-soovijatele
Kõik kellel 6-8 kuud möödas saavad kolmnda doosi kui tahavad. Mina lähen kohe veebruaris tegemaEratervishoiuasutus Confido alustas tänasest koroonavaktsiini tõhustusdoose pakkuma kõigile vähemalt 18-aastastele soovijatele, kellel esmasest vaktsineerimiskuurist möödas sõltuvalt vanusest kas kuus või kaheksa kuud.
Borja kirjutas::
Sündmused hakkavad kulmineeruma üsna kohe peale sellenädala KOV valimisi // pulli hakkab saama
maksipoiss kirjutas:Borja kirjutas::
Sündmused hakkavad kulmineeruma üsna kohe peale sellenädala KOV valimisi // pulli hakkab saama
Saa seal midagi, peale valimisi saavad kesikud piirangutega edasi minna. Vaktsineerimata inimeste häältest ilmajäämise oht on sellekskorraks möödas siis neil
Kapten Trumm kirjutas:Kriku kirjutas:Kardetavasti ei ole kiirtestid selleks lihtsalt piisavalt usaldusväärsed, et neile viiruse leviku piiramist niimoodi üles ehitada.
Need nn kiirtestid reageerivad ainult siis, kui viiruskoormus on suur ja patsiendil on selged haigusnähud.
Meil oli kodus juhtum, kus tütar sai positiivse testimispunktis. Ostsime koju apteegist need "kiirtestid" ja katsetasime tütre peal ka. Viiest tehtud testist ei näidanud ükski positiivset.
Ühesõnaga, see "kiirtestimine" on selge jama. Murphy ütleks seepeale, et lollidelt tulebki raha ära võtta.
kana tagumik kirjutas:võib veel küünilisemaks minna, üks pool teeb karme ettpanekuid, teades juba ette, et teine pool need tagasi lükkab, samas saab end "näidata" kui nende karmide eest võitlejana.
Meil on üle poole elanikest täielikult vaktsineeritud, täiskasvanutest kaks kolmandikku, aga nakatumistempo on kõvem kui aasta tagasi, mil vaktsiine veel polnudki. Mis toimub?
Põhjusi on rohkem kui üks. Esiteks kahtlemata see, et tegemist on varasemast efektiivsemalt leviva viirusevariandiga. Üle-eelmisel kevadel levinud variandi puhul nakatas üks haigestunu kahte kuni kolme inimest, eelmise kevade Briti variandi puhul nelja ja praeguse variandi puhul ilmselt isegi kuni kaheksat – seda muidugi oludes, kui miski viiruse levikut ei takistaks. Nüüdne variant leiab sõna otseses mõttes üles kõik augud.
Teiseks, viirusele on jäetud täiesti vaba levikutee laste kaudu. Kui varasemate variantide puhul võis uuringute põhjal rääkida, et lapsed viirust oma vanematele efektiivselt ei levita, siis nüüd seda tõenäoliselt väita ei saa. Kuna laste hulgas vaktsineerimist ei ole – ja ma ei ole ka täiesti kindel, kas see on absoluutselt vajalik –, on Eestis kõige suurem nakatumine grupis 10–15-aastased. Nende kaudu levib viirus vanematele ja vanavanematele.
Viimane põhjus on see, et karjaimmuunsuse põhimõttel viiruse pidurdamiseks peaks [elanikkonna] immuunsus olema 90 protsenti, ja seda juhul, kui vaktsiin kaitseks sama tõhusalt nii haigestumise kui ka nakatumise eest. Vaktsiin kaitseb küll 90 ja rohkem protsenti raske haigestumise eest, aga nakatumise puhul on [kaitse]protsent väiksem. On ju teada, et ka vaktsineeritu võib viirust edasi kanda, ehkki vähem tõhusalt kui vaktsineerimata inimene.
Matemaatiliselt on selge, et mida kiiremini ja järsemalt viiruse levik üles läheb, seda järsemalt ja rutem see ka alla kukub. Probleem on selles, et püramiidi tipp võib ületada – ja tõenäoliselt ületabki – meie haiglate võimekuse. Kui viiruse levik läheb üle kriitilise piiri, hakkab Covidi ohvrite arv tugevasti kasvama mitte ainult sellepärast, et neid [ravivajajaid] on rohkem, vaid ka sellepärast, et ravi kvaliteet langeb. Ja teiseks, kui peaaegu kogu haigla tegeleb Covidi ohvrite raviga, jääb tegemata muu oluline ravi, näiteks ei saa vajalikku ravi infarktiga või liiklusõnnetuses kannatanud inimene.
Praegu tundub, et viirus on ehitanud Põhja-Korea tüüpi üheparteisüsteemi: deltavariant on välja tõrjunud kõik ülejäänud. Küsimus on selles, mis on tulemus. Üks seltskond arvab – ja ma kaldun ka nende poole –, et nagu Põhja-Korea süsteem, on ka [deltatüve ülevõim] pärssiv: mitmekesisus on vähenenud, mistõttu viirusel on raskem uute variantidega välja tulla. Teised ütlevad, et kuna deltatüvi levib endiselt laialdaselt ja talle on suur surve immuunkaitse poolt, võib ta leiutada midagi, mis võiks olla erinev.
Senine kogemus näitab, et kui kuskil tekib mingi uus variant, siis selle jõudmine Eestisse ja siin domineerivaks muutumine võtab kuus kuni üheksa kuud. Kuna praegu seda varianti ei paista, võiks suure tõenäosusega öelda, et talvisel hooajal meil Eestis uue variandiga tegemist ei tule.
Kuid seda, et viirus on öelnud oma viimase sõna, ei tasu kindlasti loota.
Kindlasti olete kuulnud väiteid, et vaktsiin tapab inimesi ja tekitab halbu kõrvalmõjusid. Mida kostate?
Kõigepealt tuleb alati olla inimestega aus. See on täiesti selge, et vaktsiinidel on kõrvalnähud. Koroonaviiruse vaktsiinid ei ole mingi erand. Kergeid kõrvalnähte esineb üsna sagedasti. Raskeid kõrvalnähte on Eestis dokumenteeritud 205 juhtumit ligi 1,4 miljoni vaktsiinidoosi peale. Ravimiamet minu teada hindab iga juhtumit eraldi ja otsustab, kas see on seotud vaktsiiniga või mitte. Sageli on otsus, et seost ei saa välistada. Sest enamik vaktsiinide tekitatavaid kõrvaltoimeid tekib ka loomulikult, nagu trombid, müo- ja perikardiit.
Küsimus on, kas ajaline kokkulangevus on ka põhjuslik kokkulangevus. Ravimiamet ütleb, et neli surmajuhtumit on sellised, kus on tõenäosus, et surm on seotud vaktsiiniga, või vähemalt ei saa seda välistada. Üldse on minu andmeil teada 25 surmaga lõppenud juhtumit, millest enamik ei ole ravimiameti hinnangul seotud vaktsiiniga, vaid on lihtsalt ajaline kokkulangevus.
Olen päris kindel, et kui te kirjutate Postimehes artikli ja kui olukord on meil vilets, nagu see on, siis pärast artikli ilmumist, kurb küll, sureb paari nädala jooksul mitukümmend inimest Covidisse. See ei juhtu teie artikli pärast. See juhtub pärast teie artiklit. Aga kui me teeme selle intervjuu väga viletsasti ja näiteks sada inimest sellepärast vaktsineerimisest loobub, nendest kümme haigestub ja kaks sureb, on see artikli tagajärjel ehk meie süü.
Sageli ütlevad inimesed, kes arvavad, et neil on tugev immuunsüsteem, et miks te ei tee vaktsineerimise asemel tervisesporti. Kulla inimesed, tervisesport ei erine vaktsineerimisest selles plaanis millegi poolest, et ka tervisespordiga kaasnevad väga reaalsed riskid.
Oskate kokku lugeda, kui mitu kolakat, marrastust, põrutust, venitust te olete spordi käigus saanud? Isegi minul, kes ma ennast sportlikuks lugeda kuidagi ei saa, läheks selle nimekirja koostamine õhtuni välja. Viimase viie aasta jooksul olen sattunud jalgrattasõidu tõttu kaks korda EMOsse; vaktsiini tõttu ei ole seda 54 aasta jooksul juhtunud kordagi.
Vaatame kurba statistikat: Eestis on sel aastal surma saanud viis jalgratturit, juunis-juulis uppus 22 inimest. See tähendab, et [ütleb irooniliselt-manitsevalt] tervisesport on väga riskantne. Aga on ju absoluutselt vastutustundetu ja loll väita, et asendame tervisespordi jutumärkides ohutuma tugitoolis istumise ja arvutimängudega. Selle lõpptulemus on kindlasti halvem.
Enamikul pole õrna aimugi, kuidas immuunsüsteem töötab.Tugev immuunsüsteem ei pruugi olla mingi pluss – see võib viia ülereageerimisele ja olla raske haiguse põhjustaja. Immuunsüsteem peab olema efektiivne.
Nii vaktsiinide kui tervisespordi puhul on loomulik, et neid saab muuta ohutumaks, ja sellega ka tegeletakse. Näiteks ehitatakse jalgrattateid, mis mõnel pool võõbatakse millegipärast isegi punaseks. Enamiku vaktsiinide kõrvaltoimetega on samuti võimalik neid jälgides toime tulla, kui näiteks teame, et kõrvaltoimeks võib olla müo- ja perikardiit, mille tõenäosus vanemate inimeste puhul on üks juhtum kahe miljoni doosi kohta, noortel meestel üks juhtum 20 000 doosi kohta. Eestis ei ole seni minu teada esinenud alla 18-aastastel, kellele on manustatud 70 000 doosi, ühtegi müo- või perikardiidi juhtumit.
Enamiku tegevustega, mis on kasulikud, olgu see tervisesport, reisimine, aiatöö, metsas rändamine, kaasnevad paratamatult teatavad riskid. Neid täielikult välistada on üpris raske, aga neid vähendada on võimalik ja vajalik. Vaktsiinid ei ole siin mingi erand, need on samasugune osa tänapäeva elust.
Viirust kannavad ja levitavad ka vaktsineeritud, kusjuures nad saavad seda teha vabalt ja igati seaduslikult, sest neil on selleks immuniseerimistõend!
See on kompleksne küsimus. Esiteks, kui teil on selline dokument taskus, siis tõenäosus, et te viirust kannate, on umbes kolm korda väiksem kui inimesel, kellel seda dokumenti ei ole. Seega riskib teiega kokku saav inimene kolm korda vähem. Kui ta on ise ka sama dokumendi omanik, on tal tõenäosus viirus külge haarata samuti kolm korda väiksem. Arvud varieeruvad siin sõltuvalt sellest, mis vaktsiini ja kunas keegi sai, kui vana ta on, milline on üritus, kus ta osaleb: kui seal on kisa ja karjumist, on riskid muidugi suuremad.
Teine asi, mida sageli öeldakse, on see, et vaktsineeritud levitavad viirust sama tõhusalt kui vaktsineerimata inimesed. See ei ole nii. Vaktsineeritud inimestel on viiruse RNA hulk diagnoosi saamise hetkel väga sarnane nendega, kes vaktsiini saanud ei ole. Vahe on väga väike. Aga infektsioonilist viirust on nende organismis sellele vaatamata palju vähem. Suur osa sellest viirusest on juba mitteinfektsiooniline, sest antikehad on selle hävitanud. [Ninaneelust võetav] PCR-test mõõdab viiruselaipasid sama hästi kui aktiivseid sõdureid. Lisaks kukub viiruse RNA kogus vaktsineeritu organismis peale diagnoosi saamist väga ruttu, samal ajal kui mittevaktsineeritul püsib see kaua kõrgel tasemel. Selles osas vaktsineeritud ja läbipõdenud ei erine. Läbipõdenuil kehtib see loogika võib-olla isegi paremini.
Olen nõus, et kõik need asjad on vaieldavad ja mitte ükski neist asjadest pole absoluutne. Kui võtta aluseks puhas teadus, võiks Covidi passe teha 50 erineva värviga. Eraldi võib välja tuua inimesed, kelle nakatumisrisk on sisuliselt null ja kelle tõenäosus viirust kanda on väga väike. Ja teise otsa panna inimesed, kes on näiteks vanemad ja kelle saadud vaktsiin on vähem efektiivne kui Moderna. Lisaks võiksime arvestada antikehade hulka.
Aga peale teaduse on olemas ka kaine mõistus, mis ütleb, et kuulge, te lähete lolliks: annate välja A-, B-, C- ja D-kategooria passe, siis arvutate veel välja ürituse riski koefitsiendi, misjärel otsustate, et mingist hetkest lastakse sisse ainult A-kategooria passiga ja B-d enam ei lasta. See on juriidiliselt ja praktiliselt nonsenss. Sellepärast on mindud seda teed, et kõiki vaktsineerituid ja läbipõdenuid käsitletakse võrdselt.
Kui olla päris aus, siis läbipõdenuid ei käsitleta siiski võrdselt, sest nende puhul on millegipärast otsustatud, et tõend kehtib kuus kuud. Sellel ei ole teaduslikku alust. See tõend peaks olema sama kehtivusajaga, mis on vaktsineerimistõend – aasta. Olgu immuunsus saadud vaktsineerimise või läbipõdemise teel, siin ei ole põhjendatud inimeste eristamine.
Mõnel RNA-viirusel on hämmastav komme organismi pikaks ajaks püsima jääda. Mõned viirused, näiteks leetriviirus, kustutavad ära suure osa inimese immuunmälust, millel on pikaajalised tagajärjed, sest inimene unustab ära patogeenid, millega ta on varem kokku puutunud.
Lastel ja noortel, kes on leetreid põdenud ja tervenenud, võib tekkida subakuutne skleroseeriv panentsefaliit. See on ravimatu ja fataalne haigus, mis tekib 5–15 aastat peale seda, kui laps leetritest paranes. Selle tõenäosus on üks juhtum 600 – 10 000 läbipõdenu kohta.
Kõige hoiatavam näide pärineb 1970ndatest, kui hakkas levima üks viirus, mis põhjustas kerget palavikku; see läks ilusasti üle, tekkisid ilusti antikehad, aga 10–12 aastat hiljem surid kõik, kes seda põdesid. See oli HI-viirus. See viirus ei põhjusta esialgu mitte mingit rasket haigust, kui temaga nakatutakse, aga ta, raibe, ei lahku organismist. Ta sööb organismi läbi, 10–12 aasta pärast tekib aids. 1980ndate algul, kui aidsi hakati mõistma, ei olnud mitte mingit šanssi kedagi päästa. Kõik surid: kuulsad näitlejad, artistid, lauljad. See on stsenaarium, mis koroonaviiruse puhul kindlasti ei ole võimalik, sest koroonaviirus on fundamentaalselt teistsugune kui HIV. Aga samas on see hoiatus, et uue viiruse puhul ei saa selliseid asju välistada. Iga uue viirusega kaasneb aspekte, mis ilmnevad aja möödudes.
See võib olla minu professionaalne kretinism, aga ajalooline kogemus ütleb, et viirustel on peaaegu alati sees mingi kida, mis kuskilt välja kargab. Šanss, et kunagi tuleb välja mingisugune asi, mida me praegu veel ei tea, on väga suur. Kas see on halb? Kui halb? Kui sage? Keegi ei tea. Aeg näitab.
https://leht.postimees.ee/7362727/andre ... rimineerivMiks nii arvukalt eestlasi on teadlaste jutu suhtes skeptilised, uskudes pigem libateadust ja vandenõuteooriaid?
Eestit ja Lääne-Euroopat eristab kommunikatsiooni selgus. Teiseks, tegutsemise efektiivsus. Kolmandaks mõistmine, et vaktsineerimine on ka kollektiivne tegevus. Väga-väga oluline on ühtse rindena minemine. Lääne-Euroopas ei ole vaktsiinist ega viirusest genereeritud endale poliitilist kapitali, nagu Eestis kipub olema. Eks inimesed protesteerivad igal pool piirangute vastu, ja oleks väga imelik, kui nad seda ei teeks, sest piirangud on alati ebaõiglased.
Kuid skepsis ja antivakserid ei ole peamine kivi meie kaelas. Peamine kivi on üle 65-aastased inimesed, kellel, nagu öeldud, pole kogemust ja on veel vähem harjumust ennast vaktsiinidega kaitsta; ja kelleni on jõudnud tuttavatelt vaktsineerimise kohta hirmud, mida pole suudetud hajutada, või on nad üles korjanud valearusaamasid. Või nagu Marju Lauristin väga hästi kirjutas: kelle jaoks koroonanumbrid ja haiglate ülekoormus on täpselt sama oluline kui Nasdaqi börsiindeksi muutumine – see jääb nende reaalelu murede hulgast täiesti välja. Kahjuks ei jää sellised inimesed viiruse huvide vaateväljast välja.
Arvestades, kui kehvasti on meil olnud lood näiteks hooajalise gripi vastu vaktsineerimisega, on Eesti ühiskond mõnes mõttes oma varjust isegi üle hüpanud. Gripi vastu vaktsineerimise poolest oleme lätlastega olnud Euroopas enam kui aastakümne raudselt viimased.
"Minu seisukoht, mis ei pruugi langeda kokku valitsuse ega isegi teiste teadusnõukogu liikmete omaga, on see, et juba kehtivad meetmed tuleb saada toimima," rääkis Merits usutluses Postimehele. "Kehtestada uusi meetmeid, kui eelmisi ei täideta - ei tööta koroonapassid nii, nagu nad peaks, ei tööta maski kandmine nii, nagu peaks -, tähendab täiendavate ebameeldivuste tekitamist inimestele, kes juba olemasolevaid meetmeid täidavad, samal ajal kui suurem osa, kes neid ei täida ega kavatsegi täita, tõenäoliselt ei täida ka midagi täiendavat," leidis ta.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist
