Kogu selle pandeemiaaja jooksul ei ole ma veel kohanud ühtegi tõsiseltvõetavat vaktsineerimisvastast argumenti. Pole ju minuteada keegi kunagi väitnudki et vaktsiin moodustab inimesele mingi kilbi millelt viirused siis kõlinal tagasi põrkuvad. Vaktsiini võib pigem võrrelda sõjalise ettevalmistusega. Ehk siis vaktsineerimata organism on nagu mingi lillelaste riik kus kõik on ilus ja kena ja inimesed on head ja vägivald on halb ja enda kaitseks valmistumiseks ja relvavarude soetamiseks ei liigutata lillegi. Ja kui siis vaenlane ründab tuleb hakata kiirkorras laskmist õppima ja relvi valmistama. Vaktsiin aga annab organismile nii väljaõppe kui relvad vaenlasele vastuhakkamiseks. Muidugi, alati jääb võimalus et vaenlane on tugevam ja tuleb kaotus vastu võtta. Aga kaotuse tõenäosus on esimesel juhul kordades suurem kui teisel.
No aga ei olegi. Vaktsiinivastaste "argumendid" on kas mingit kontekstist rebitud faktijupid või veel hullem, jõledad valed. Kelbast aetakse ju siis, kui midagi arukat öelda enam pole.
See, et omikroniga tekib raskusi, pole ju mingi vaktsiinivastaste "tõde", vaid seda oli ette näha (selle probleemiga juba tegeletakse, kuid ka big pharma pole kõikvõimas). Üldiselt teaduse tunnuseks on ka oskus öelda "ei tea", vaktsiinivastased ise on aga lõpliku tõe kuulutajad, kes arvavad, et nad on seda tõde koguaeg omanud, teadus ja valitsused vaid valetavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
