zxc kirjutas:Fakt on, et osa intensiivis viibijaid on vaktsineeritud, mingi hulk ka kahe doosiga ja hetkel see number ajas pigem kasvab
Palju neid kahe doosiga vaktsineerituid intensiivis hetkel on? 2?zxc kirjutas:Fakt on, et osa intensiivis viibijaid on vaktsineeritud, mingi hulk ka kahe doosiga ja hetkel see number ajas pigem kasvab.
Mitte küsitava väärtusega, vaid üsna lihtsalt välja arvutatava väärtusega. Vajalikud lähteandmed akf Tinker postitas (aitäh talle!).zxc kirjutas:Lisaks on teada, et ka nakatunud vaktsineeritud kes intensiivi ei satu levitavad mingi aeg viirust nii teistele vaktsineeritutele kui vaktsineerimata elanikkonnale kellega nad kokku puutuvad. Küll vähem kui vaktsineerimata isikud aga siiski. Mis tähendab, et restoranides, kinodes jne vaktsineerimistõendi nõudmine on viiruse leviku tõkestamise suhtes mõnevõrra küsitava väärtusega.
Ma arvan, et pensionäridele 100 eurot, teistele 500 eurot sunniraha töötaks siin täitsa hästi, poleks vaja kedagi vangi toppida. Ruumi ka muidugi pole.croman40 kirjutas:Kriku kirjutas:Kui juba ajaloo peale jutt läks, siis kohustuslikku vaktsineerimist on viimase paarisaja aasta jooksul korduvalt edukalt kasutatud.
Sellise ajaloolise kogemuse pealt peaks vast olema sobivaid meetodeid kogu populatsiooni või vähemalt pensionäride sundvaktsineerimiseks, mida võiks kaaluda?
Imponeeriv on Pakistani suhtumine (küll poliomüeliidi kohta): There is no mercy, we have decided to deal with the refusal cases with iron hands. Anyone who refuses [the vaccine] will be sent to jail , aga kahtlen siinse teostuse võimalikkuses.
https://www.err.ee/1608379916/leedut-vo ... iruselaineLeedu valitsus hoiatas, et neljas koroonaviiruse laine võib olla rängim pärast pandeemia algust. Viirusega nakatumine on kasvanud 13 nädalat järjest. Ööpäevaga suri Leedus koroonaviiruse tõttu 15 inimest. Riigi haiglates on praegu 1714 koroonahaiget, neist 150 vajab intensiivravi.
Arvestades pidevat nakatumise kasvu, on suur tõenäosus, et kevadeks on enamik leedulasi viirusega kokku puutunud, teatas valitsus.
Haiglate koormuse vähendamiseks ja vaktsineerimise kasvatamiseks allkirjastas president Gintanas Nauseda seaduse, millega antakse 100 eurot vanemaealistele, kes vaktsineerivad end novembri lõpuks.
Hea artikkel.Eesti peab tõele näkku vaatama, oleme Ida-Euroopa riik, kus vaktsineerimist takistab umbusk kõige riigiga seonduva vastu. Tuleb lõpuks rääkida sellest, kas lahendus on sundvaktsineerimine.
Pärnumaa perearst valmistus hiljuti terve päeva vaktsineerima. Ta kuulutas vaktsineerimispäeva välja, helistas vanematele patsientidele, andis nooremale sihtgrupile teada Facebookis. Ta pani valmis 80 doosi. Soovijaid tuli 4 doosile.
See perearst on helistanud ja veennud oma patsiente kevadest saati. Ei ole põhjust kahelda, et ta on teinud kõik, mida vähegi suudab. Sarnaseid kogemusi on tema ametikaaslastel üle Eesti. Üks Valgamaa perearst ütles, et ta ei jaksa sellest kõigest isegi rääkida. Üks Põlvamaa perearst väljendus väga selgesõnaliselt, aga palus siis oma sõnu mitte trükkida, kuna ei jaksa enam vihkajatele vastu astuda.
Kes need on, kes vaktsiinist keelduvad? Ja kuidas neid veenda?
Vaktsiinivastasus ei tohiks tegelikult kedagi üllatada. Heliis Raudsik kirjutas mullu augustis rahvusvahelistele uuringutele toetudes, et toona veel loodavast vaktsiinist loobuda kavatsejate arv on suur. Toona oli see veel hüpoteetiline hirm. 2020. aastal ajakirjas Eesti Arst avaldatud uuring tõi välja, et internetis leviva informatsiooni ajendil on vaktsineerimise vajalikkuses kõhklejate arv hüppeliselt kasvanud. Vaid seitse lapsevanemat kümnest otsustavad oma last vaktsineerida. Töös kirjeldati seda tulemust ohuna rahvatervisele. Ka Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on vaktsiinides kahtlemine üks suurimaid terviseohte. Ja see oli veel enne pandeemia ajal kiiresti välja töötanud koroonavaktsiini.
2017. aastal juhtis õiguskantsler tähelepanu laste vaktsineerimise vähenemisele ning ohtlike haiguste naasmisele. Ta viitas, et juhul kui trend ei parane, võiks riigikogu kaaluda vaktsiinide kohustuslikuks muutmist. Kolme aasta vältel pole olukord paremaks läinud. Raul Rebane kirjutas koroonavaktsiini vastasusest kui peagi esilekerkivast probleemist tänavu veebruaris. Toona tundus enamikele lugejaile veel, et suurim probleem on vaktsiinide kättesaadavus. Nüüdseks on selge, et vaktsiini on lademes, inimesed aga ei soovi seda. Elanikkonnauuringud näitavad, et vaktsineerimata inimesed põhjendavad oma hoiakuid kõige sagedamini vaktsiini võimalike ohtlike kõrvaltoimetega ning kahtlustega vaktsiini tõhususe osas.
Aga miks ei suudeta neid veenda, et kõrvaltoimeid on harva ja vaktsiin on tõhus? Tõendeid ju on, ja meedias on materjali palju.
Mõnevõrra lohutavana võib mõjuda, et Eesti ei ole oma hädaga üksi ja pole õiglane panna madala hõlmatuse süü üksnes Eesti ametnike õlgadele. Septembris, kui Euroopa Liit jõudis keskmiselt 70% vaktsineerituse tasemeni, juhtis Bloombergis ilmunud artikkel tähelepanu sellele, et hõlmatuslõhe ida ja lääne vahel on suurenemas. Sellal, kui Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Hispaania ja Iirimaa ületasid 70% künnise, oli Euroopa idaosas Bulgaaria hõlmatus napilt roomanud üle 20% ja Rumeenia 32%.
Eksperdid selgitavad, et lõhe põhjused on siirdeühiskondadele omane usaldamatus riigi vastu, mure vaktsiini ohutuse pärast aga ka lääneriikide (eriti Prantsusmaa) jõulisem käitumine vaktsiinikampaaniates. Bloomberg viitab Euroopa välissuhete nõukogu raportile, mille kohaselt muutub praegune lõhe tulevikus pandeemia tagajärgedega tegelemisel haigutavaks kuristikuks. See võib mõjutada nii liidusisest vaba liikumist kui ka miljardite eurode suuruse taastumisraha jagamist. Bloomberg seob oma analüüsis Bulgaaria madalad vaktsineerimisnumbrid otseselt ka poliitilise ebastabiilsuse ja otsustamatusega riigis. Politico teeb sama oktoobri algul ilmunud artiklis Rumeenia kohta: riigi võimukandjad eeldasid, et sügisene laine tuleb mingil põhjusel leebem ja lasid suvel mööduda ilma, et vaktsineerimisega tõsiselt tegelduks. Kõlab tuttavalt ka Eesti kohta.
CNN sõnastas oktoobri algul ilmunud artiklis jõuliselt, et vaktsiinilõhe jagab Euroopa uuesti kaheks raudse eesriide trajektoori mööda. „Euroopa liidu 27 liikmesriigist 15 parima vaktsineerimistasemega maad on kõik omaaegse läänebloki riigid, samas 10 kehvima hõlmatusega riiki on kõik endised kommunistlikud riigid. Kreeka ja Leedu on ainsad sellest suundumusest irduvad riigid,” kirjutab CNN. Varssavi ülikooli majandusteaduskonna kaasprofessor Anna Nicinska ja tema kolleegide uuring toob seose riigi poliitilise mineviku ja vaktsiinist keeldumise osas selgelt esile. Varssavi ülikooli uuring võrdles 100 riigi andmeid ja jõudis järeldusele, et kommunistliku taustaga riikides on vaktsiinivastaste osakaal palju kõrgem kui mujal. „Inimestel, kellel on vahetu kogemus, et valitsus on neile valetanud, ei usalda valitsust ka aastaid pärast revolutsiooni,” rääkis Nicinska CNN-ile. Mida kauem kommunistlik riigikord kestis, seda suurem on ka praegune usaldamatus valitsuse vastu.
Eesti teadusnõukoja liige, käitumisteadlane ja psühholoog Andero Uusberg on nõus, et ennekõike on Eesti inimeste vaktsiinivastasuse põhjus võõrandumises: inimesed, kes keelduvad vaktsiinist, ei tunne end Eesti ühiskonna osana, nad ei usalda valitsust ja selle esindajaid tervishoiuvaldkonnas, kes püüavad neid vaktsineerima veenda. Nii pole ka üllatav, et Eesti madalaima vaktsineerimishõlmatusega maakonnad on Ida-Virumaa, Valgamaa, Võrumaa ja osaliselt ka Pärnumaa ehk needsamad maakonnad, mis on läbi aastate tulnud jutuks seoses ääremaastumise või ebaõnnestunud integratsiooniga. Eesti vaktsineerimiskorraldajate ees on seetõttu olnud mitte üksnes ülesanne veenda inimesi süstima vaktsiini, vaid nad pidanuks samaaegselt suutma mõne kuuga ühendada ühiskonna, mis on pärast taasiseseisvumist mitu aastakümmet lõhenenud.
Mis üldse praeguses olukorras aitaks vaktsineerituse taset tõsta?
Andero Uusberg ütleb, et Eesti venekeelse elanikkonna seas on vaktsiinis kõhklejaid rohkem kui kindlaid keeldujaid ehk mõne protsendi hõlmatust võiks võita veneekelse elanikkonnaga kõneldes. Aga mis edasi? Kindlaid vaktsiinivastaseid veenda on pea võimatu. Mõned neist võivad seisukohta muuta raske põdemise järel, kuid osa ka siis mitte.
Kiireks hõlmatuse tõusuks on vaid üks võimalus: muuta vaktsineerimine riiklikult kohustuslikuks. Praegu on riik selle vastutuse lükanud tööandjate õlgadele ja pole julgenud ühiskonnas debatti isegi algatada. Eestil pole ka võimalust teistelt riikidelt eeskuju võtta, sest mujalgi valitseb ebakindlus. Üks võimalus probleemile läheneda on vaadata Euroopa kohtu praktikat.
Euroopa Inimõiguste kohtus on praegu üks kohustusliku koroonavaktsineerimisega seotud juhtum. 30 Kreeka arsti, õde ja parameedikut kaebasid, et riik kohustab neid vaktsineerima, kui nad soovivad arstina töötamist jätkata. The Conversation kirjutab, et kuigi kaasus on alles alguses, on indikatiivne, et kohus ei keelanud kohustuslikku vaktsineerimist kohtumenetluse ajaks. Inimõiguste kohus kasutab seda meedet, kui kaebajad suudavad tõendada, et ilma kohtu sekkumiseta tabaks neid tagasipööramatu kahju. Kreeklaste kaebusele inimõiguste kohus nii ei reageerinud, mis osutab, et kohus ei arvanud, et kohustusliku vaktsineerimisega võib kaasneda vääramatu kahju või et vaktsineerimisest keeldumisega kaasnev kahju oleks tagasipööramatu.
Euroopa kohtus on lõpuni jõudnud üks varasem, koroonaeelne vaktsineerimiskaasus, mis võib saada suunanäitajaks teiste vaktsineerimisalaste kaasuste osas. Rühm Tšehhi lapsevanemaid kaebas Tšehhi riigi peale, kuna Tšehhis on kohustuslik väikelaste vaktsineerimine rea nakkushaiguste vastu. Vaktsineerimisest keeldumisel võib vanemaid trahvida või lapsi kooli mitte lubada. Euroopa inimõiguste kohus otsustas tänavu aprillis, et kuigi Tšehhi vaktsineerimiskohustus sekkub inimeste eraellu, on see õigustatud elanikkonna tervise kaitseks.
„Inimõiguste kohtu hinnangul ei tohiks vaktsineerimise teema puhul piirduda ainult selle vastaste seisukohtade kaalumisega. Kohus kasutas seejuures mõistet „sotsiaalne solidaarsus”. Sisuliselt leiti, et vaktsineerimise võib teatud juhtudel kohustuslikuks teha, sest lisaks põhiõigustele on olemas ka põhilised kohustused ja vastutused. Piiranguid eraelu puutumatusele ei kehtestata mitte piiramise enda pärast, vaid selleks, et igaühe õigused oleksid austatud. Tsiteerides inimõiguste kohtu otsust: „… et kaitsta ühiskonna kõigi liikmete tervist. Eriti nende, kes on teatud haiguste suhtes eriliselt haavatavad ja kelle nimel on ülejäänud elanikkond palutud võtma minimaalse riski vaktsiini näol,” kirjutas endine Euroopa inimõiguste kohtu kohtunik Julia Laffranque otsust Postimehes kommenteerides.
Kriku kirjutas:Ma arvan, et pensionäridele 100 eurot, teistele 500 eurot sunniraha töötaks siin täitsa hästi, poleks vaja kedagi vangi toppida
Kriku kirjutas:Kui esimene pole akf-ile "eetiliselt vastuvõetav", siis millise eetika alusel kumbki järgmistest on?
Oh ei, mul ei ole siin sotsioloogilist instituuti kõrvaltoas... "Kõikide mõjude läbi kaalumine" on muidugi illusioon. Iga regulatsiooni kehtestamise hetkel on teatud hulk määramatust.croman40 kirjutas:Kriku kirjutas:Ma arvan, et pensionäridele 100 eurot, teistele 500 eurot sunniraha töötaks siin täitsa hästi, poleks vaja kedagi vangi toppida
See tähedab, et pensionäridelt pension 100 eur kuus väiksemaks kuni vaktsineeritud?
Teoorias hea küll, aga kas kõik variandid ja mõjud on ikka läbi kaalutud?
Tõepoolest, me ei ela isegi Lätis, Rootsis ega Saksamaal - kuid ometi on suundumused võrreldavad. Pelk tõdemus, et meie oleme meie, on tühi sõnakõlks.croman40 kirjutas:Me ei ela Uus-Kaledoonias, Fidjil ega isegi mitte Küprosel, kus midagi analoogset on kehtestatud.
Lugesin küll.croman40 kirjutas:Kriku kirjutas:Kui esimene pole akf-ile "eetiliselt vastuvõetav", siis millise eetika alusel kumbki järgmistest on?
Te ei lugenud tähelepanelikult, küsimuse all ei olnud vaktsineerimine vaid sund või vaktsineerituse alusel inimestele abi andmine/mitteandmine.
Selle efektiivsuses kahtlen jällegi mina. Ideoloogilisi küsimusi (et kas näiteks peaks siis hakkama ka kiiruse mitte ületamise või suitsetamise maha jätmise eest preemiat maksma?) täielikult kõrvale jättes.croman40 kirjutas:Leidub ka muid alternatiive, tõin näiteks pehmema meetodi - rahaline premeerimine.
Lugedes Leedu uudist on nemad mõistnud reaalsema variandi eeliseid.
Kriku kirjutas:"Kõikide mõjude läbi kaalumine" on muidugi illusioon. Iga regulatsiooni kehtestamise hetkel on teatud hulk määramatust.
Kriku kirjutas:Tõepoolest, me ei ela isegi Lätis, Rootsis ega Saksamaal - kuid ometi on suundumused võrreldavad
Kriku kirjutas:Selle efektiivsuses kahtlen jällegi mina.
https://www.forbes.com/sites/alisondurk ... 2e15d347b6New York City will start paying $100 to people who get vaccinated against Covid-19 at a city-run vaccination site, Mayor Bill de Blasio announced Wednesday, making the city’s government the latest to offer a cash incentive for the vaccine hesitant. The payments will start Friday for anyone who receives their first dose of the Covid-19 vaccine at one of the city’s vaccination sites, which will be paid in the form of a $100 prepaid debit card.
Minu kogemus "vene natuuriga" jällegi ütleb, et see seltskond allub sunnimeetmetele üldiselt paremini. Aga muidugi on kumbki vaid subjektiivne targutus, mis on mõjuanalüüsist vähemalt sama kaugel kui Maa Kuust.croman40 kirjutas:Kriku kirjutas:"Kõikide mõjude läbi kaalumine" on muidugi illusioon. Iga regulatsiooni kehtestamise hetkel on teatud hulk määramatust.
Oh, pole siin midagi keerulist, selline tegutsemine muudab kogu Ida-Virumaa vaenulikuks ja tundes vene natuuri, ei tõsta vaktsineeritust.
Ei, ma kirjutasin sellest, et "Eesti ei ole X" on tühi sõnakõlks, kuni pole ära näidatud, mille poolest Eesti X-ist nii oluliselt erineb, et võrdlus võimatuks muutuks.croman40 kirjutas:Kriku kirjutas:Tõepoolest, me ei ela isegi Lätis, Rootsis ega Saksamaal - kuid ometi on suundumused võrreldavad
Jutt oli kohustuslikust vaktsineerimisest, kas seal on juba ka tärminid maha kuulutatud?
Nende tsitaatide seosest ei saa arucroman40 kirjutas:Poliitikud ei ole nii rumalad, et keeraksid olulise osa valijaskonnast enda vastu.Kriku kirjutas:Selle efektiivsuses kahtlen jällegi mina.
Kriku kirjutas:Alternatiive näib olevat kolm:
1) kohustuslik vaktsineerimine - miinuseks idiootide protestilaine;
2) riigi 2x aastas lukkupanek - miinuseks suur majanduslik kahju, mis muudab selle jätkusuutmatuks (ja kaudsed inimkaotused, mida on raske hinnata);
3) minnalaskmine, kes sureb, see sureb - miinuseks tervishoiusüsteemi kokku kukkumine ning mingil hetkel paratamatu otsus, et vaktsineerimata koroonahaigeid enam haiglas ei ravi (mis tõstab hüppeliselt suremust) ning lisaks läbi põdenute pikaajaliste tüsistuste risk.
Minu eetika on lihtne. Tuleb eelistada lahendusi, mis minimeerivad inimkaotusi. Kõike muud saab tagasi, kaotatud elu ei saa.
kuna kasvab vaktsineeritute % elanikkonnast siis kasvab ka intensiivpalatis viibivate vaktsineeritute osakaal. Samamoodi kasvab ka vaktsineeritud poevaraste osakaal.zxc kirjutas:Fakt on, et osa intensiivis viibijaid on vaktsineeritud, mingi hulk ka kahe doosiga ja hetkel see number ajas pigem kasvab.
Ostes alkoholi oled sa samamoodi kohustatud oma isikuandmeid avaldama suvalisele teenindajalezxc kirjutas:Lisaks enda isikuandmete suvalisele teenindajale avaldamise teema igal külastuskorral.
Kõrghetkel lõppesid neil balloonid otsa ja koju saadeti niisama.Turist 47 kirjutas: India nakatumiste kõrghetkel, ajakirjandusest, jäi meelde kohalike meedikute väide, et nö. pooli haiglaravi vajajaid saab ravida, andes haigele hapniku ballooni ja saates ta koju paranema.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist
