REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[richard]

Huvitav on see, et pööratakse kommentaariumites tugevat tähelepanu möödunud nädalal olnud AZ kopsuarteri trombile mida oli isegi ühes uudises ära toodud. Aga kuskil ei sõnagi sellest, et möödunud nädalal oli ka Pfizer-BioNTechi vaktsiinil veelgi tõsisem juhtum: "Süvaveeni tromboos ja kopsuarteri trombemboolia 9 päeva pärast vaktsiini 2. annust; patsient vajas haiglaravi ja on paranemas." Ainult päris ühte väravasse ka palli taguda ei tohiks.

[Kriku]

Intervjuu prof. Marje Oonaga: Kas ja millal vaktsineerida COVID-19 läbipõdenuid? Mitme doosiga? Miks nii palju vastuolulist infot AstraZenecaga?
Eva-Lotta Kivi, eva-lotta.kivi@maaleht.ee

Alles veebruari alguses otsustas immunoprofülaktika ekspertkomisjon, et AstraZeneca, uue nimega Vaxzevria vaktsiini tuleks kasutada ainult alla 70aastaste inimeste immuniseerimiseks. Nüüd on soovitus kasutada seda üle 60aastastel. On loomulik, et vaktsiinide kohta koguneb iga päev uusi teadmisi, kuid paratamatult tekivad paljudel inimestel tugevad eelarvamused selle vaktsiini kohta. Kuidas te selgitate inimestele, et soovitused on küll 180 kraadi muutunud, kuid seda vaktsiini pole siiski vaja karta?

Me arutasime nädala alguses komisjonis väga põhjalikult Ast­raZenecaga seonduvat. Kui vaadata üle kõik teadusandmed, siis fakt on see, et AZ vaktsiin on väga sobiv eakatele kasutamiseks. Kus tuli aga 180kraadine pööre? Kui vaktsiin sai veebruaris müügiloa, siis oli esmastes kliinilistes uuringutes osalenud eakaid suhteliselt vähe. Kuna on vaktsiine, mis pole eakatele nii tõhusad kui noorematele gruppidele, oli vaja enne laialdaseks soovitamiseks näha andmeid. Et kui tõhus see eakate vanusegrupis on. Ühendkuningriik hakkas kohe vaktsineerima just eakaid vanuserühmi, neilt tulid julgustavad andmed, et selle vaktsiini tõhusus on sama hea kui näiteks Pfizeri või Moderna puhul. Lisaks näitasid andmed, et eakate vaktsiinitaluvus on hea. Me andsime seejärel soovituse, et AZi manustamisel pole vaja vanuselist ülempiiri.

Enam-vähem samal ajal ilmnesid Euroopa riikides andmeid kokku pannes aga ohusignaalid ehk üliharvad, seni veel teadmata toimemehhanismiga ebaharilikud trombotsüütide vähesuse ja tromboosi juhud. Ma rõhutan, et tegemist pole tavalise trombiga ehk jalaveenide trombi või ajuinsuldi riski AstraZenecaga vaktsineerimine ei suurenda. Tegu on üliharuldase trombiga, mis on esinenud just noorematel inimestel. Kuna Euroopa Ravimiamet alles uurib tagamaid, siis oleme ekspertkomisjoniga ettevaatusabinõuna soovitanud kasutada AZi vaktsiini seni vaid 60aastastel ja vanematel. Meie otsused ei ole sündinud segaduse tekitamiseks, vaid parima võimaliku nõu andmiseks ja inimeste tervist silmas pidades.

Aga ma kinnitan veel kord, et eakate kohta on meil piisavalt andmeid ning AstraZeneca vaktsiin on eakatele tõhus ja ohutu alates 60. eluaastast.

Tuhanded alla 60aastased on saanud esimese doosi AstraZe­ne­ca vaktsiini kätte. Kas uusi teadmisi arvestades peaks teise doosi siiski tegema?

Arutasime komisjonis ka seda küsimust. Kui vaadata olemasolevaid andmeid, siis kui inimesel ei tekkinud tõsiseid terviseprobleeme 1. vaktsiinisüsti järel, on väga väike tõenäosus, et need avalduks pärast 2. doosi. Et AstraZeneca vaktsiinist saaks täiskaitse, on kindlasti vaja kaht doosi. Üks ei kaitse piisavalt. Sellepärast soovitame neil, kes on vaktsineerimist alustanud, selle kokkulepitud ajal ka lõpule viia.

Kas tuleks kõne alla ka vaktsiinide kombineerimine? Et kui alla 60aastane on saanud ühe doosi AstraZenecat, siis teise doosi võiks saada hoopis Pfizerit?

Meil on andmeid selle kohta, kuidas saada kaitse sama tootja kahe vaktsiinidoosiga. Kombineerimise kohta meil andmed veel puuduvad, kas see on tõhus ja ohutu. Uuringud on aga käimas ja esimesed tulemused peaksid laekuma suvel. Lihtsalt niisama ehku peale ei saa ekspertkomisjon soovitada kahe eri tüüpi vaktsiini kombineerimist.

Kui tõenäoline on, et AstraZene­ca puhul see soovituslik vanuseline piir lõpuks kaob?

Praegu on vanusepiir seatud ettevaatusabinõuna. Kuni seda väga haruldast sündroomi uuritakse, seni on see ettevaatusabinõu kasutusel. Haruldasi trombe on esinenud sagedusega 1:100 000 inimese kohta ja peamiselt just alla 55aastaste hulgas. Kui selgub täpsemalt, mis seosed selle taga on, siis võib ka vanuseline piir kaduda.

Kas ja millal vaktsineerida COVID-19 läbipõdenuid? Mitme doosiga?

Ekspertkomisjon on andnud kindlad soovitused. Kui inimene on COVID-19 läbi põdenud, siis tema enam kaht doosi ei vaja. Teda soovitatakse vaktsineerida ühe vaktsiinidoosiga ajavahemikus üks nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist. Kui aga inimene jääb näiteks pärast esimese vaktsiinidoosi saamist koroonaviirusesse, siis tema samuti ei vaja enam teist doosi vähemalt kuue kuu jooksul pärast põdemist. Kõik analüüsid ja intervallid vaatab komisjon aga jooksvalt üle.

Endine peaminister Jüri Ratas teatas teisipäeval, et pärast perearstiga nõu pidamist lükkab enda vaktsineerimise edasi, ent soovitab kõigil teistel end kait­­sesüstida. Ta oleks pidanud saama AZi vaktsiini ja ilmselt ei lisa see inimestele kindlust AZi ohutuse kohta. Millistel kaalutlustel võivad perearstid üldse soovitada COVID-19 vaktsineerimise edasilükkamist?

Siin saavad kokku kaks erinevat teemat. Komisjon soovitas juba 18. märtsil vaktsineerida AZi vaktsiiniga neid, kes on 60aastased ja vanemad. See jooksis ajakirjandusest läbi juba siis ning vastavaid infokirju ja koolitusi on saanud ka perearstid. Perearst ongi saanud öelda, et kui patsient on praegu noorem kui 60 aastat, siis tuleks AZi vaktsineerimisega alustamist edasi lükata.

Aga muidu pole perearstil palju põhjuseid, miks soovitada COVID-19 vaktsineerimise edasilükkamist. Ägeda palavikuga haiguse ajal ei vaktsineerita. Ei ole ühtegi kroonilist haigust, mille korral COVID-19 vaktsiin oleks täielikult vastunäidustatud. Vastupidi, on oluline, et krooniliste haigustega inimesed end vaktsineeriks, sest nemad võivad haigust palju raskemalt põdeda.

Nädalavahetuse vaktsineerimistalgud leebelt öeldes plaanitult ei läinud. Eakad kohale ei tulnud, noorematele vaktsiini aga ei antud. Võrreldes teiste riikidega, on Eestis suur osa üle 70aastaseid inimesi veel vaktsineerimata. Te olete ise samuti perearst. Kuidas tuleks riskirühm ja vaktsiin kokku viia?

Enamik riskirühma kuuluvaid inimesi on praegu vaktsineeritud perearstide poolt. Eakatele saadeti alguses sõnum, et perearst võtab ise ühendust. Sellepärast nad kavatsevadki oodata perearsti kutset ja mujale trügima ei lähe. Ilmselt kõige mõistlikum ongi eakad vaktsineerida perearsti juures, mitte massvaktsineerimiskeskustes.

Aprilli lõpu poole peaks Eestisse jõudma ka esimesed Jansseni (Johnson & Johnson) koroonavaktsiini tarned, mis on erinevalt teistest vaktsiinidest ühedoosilised. Kas Jansseni vaktsiinil on vanuselised piirangud? Mis on selle ühe doosi tõhusus?

Jansseni vaktsiin on sugulane Venemaa Sputnik V vaktsiini ja AstraZenecaga ehk tegemist on samuti adenoviirusvektoril põhineva vaktsiiniga. See on tõesti ühedoosiline vaktsiin ja praeguse teadmise kohaselt suudab ära hoida kõiki haigusevorme, kaasa arvatud kergeid, nii 2/3 ulatuses. Nagu teistegi vaktsiinide puhul, on ta tõhus just raskete haigusvormide ärahoidmisel. Jansseni vaktsiinitarned pole esialgu aga eriti suured. Sellepärast pole me komisjonis sellele vaktsiinile veel väga keskendunud.

Kaugel on Sputnik Euroopas müügiloa saamisega?

Kahjuks ma Euroopa Ravimiameti siseeluga kursis pole, info on väga konfidentsiaalne ja iganädalasi raporteid Sputniku vaktsiini hindamise kohta nad laiali ei saada. Aga töö käib.

Väga suur osa eesliinitöötajatest, näiteks poemüüjad, ootavad vaktsineerimist. Haige­kassa on öelnud, et eesliini­töötajad on jagatud viide gruppi. Mis alustel need grupid moodustati?

Immunoprofülaktika ekspertkomisjon andis nõu riskirühmade koostamise osas – millise terviseseisundiga inimesi peaks eelisjärjekorras vaktsineerima. Eesliinitöötajate prioritiseerimisega on tegelnud aga sotsiaalministeerium koostöös teiste ametkondadega.

Aga kas eesliinitöötajad on üldse kõik kaardistatud?

Eesliinitöötajad on põhjalikult kaardistatud ehk sihtrühmade suurused on kõik kokku kogutud.

Kui kaugel on uuringud laste ja noorte vaktsineerimise kohta? USA on juba teatanud, et nemad tahavad lapsed uueks kooliaastaks ära vaktsineerida.

Selles vallas on käimas väga intensiivsed uuringud. Kui rääkida vanuselisest näidustusest, siis Pfizer on praegu lubatud juba 16. eluaastast ja alates sellest vanusest saame raskete haigustega noori ka vaktsineerida. Ma arvan, et suveks on meil noorema vanusegrupi kohta esimesed uuringud ilmselt olemas. Nende andmete saabumine on väga oluline, sest lastel võib haiguse läbipõdemine anda samuti raskeid põletikulisi tüsistusi. Samuti on lapsed nakkuse olulised edasikandjad.

Jaanuari alguses toimunud ekspertkomisjoni koosolekul lepiti kokku, et vaktsineerimise plaanis seatakse oktoobri lõpuks eesmärgiks 50% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas. Kas eesmärk on praegu sama?

See on jäänud praegu samaks. Kui me vaatame vanuserühmade üle 80 ja 70 eluaasta vaktsineerimist, siis paljudes maakondades oleme sellele eesmärgile juba väga lähedal või selle lausa ületanud. Kuna maailmas on riike, kus 80aastastest on vaktsineeritud juba üle 90%, siis võiks võtta ehk meiegi kõrgemaid sihte silme ette. Seatud eesmärkide täitmine sõltub aga väga paljudest asjaoludest: vaktsiinitarnetest, korraldusest, ja loomulikult annavad korraliku põntsu ka sellised juhtumid, kus soovitused tuleb pea peale pöörata. Mina olen aga seisukohal, et palju hullem oleks see, kui teadlased ja arstid ei jälgiks andmeid ega teeks vajalikke muudatusi, isegi kui see vaktsineerimistempot vähendab.

Dr Peep Talving: vaktsineerimine peegeldub haiglapildist kohe vastu
Bianca Mikovitš

Teadusnõukoja liige ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst dr Peep Talving (pildil) ütles teisipäeval Delfi “Erisaates” haiglate olukorrast rääkides, et leevendust oodatakse sel nädalal ja järgmise nädala alguses. “EMO külastuste foonil on seda juba märgata,” sõnas ta, aga lisas, et teise astme intensiivravi osakondades on hõivatus siiski endiselt kõrge.

Kolmanda ehk kõrgeima astme intensiivravi osakondades ei olnud esmaspäeval Ida-Tallinna Keskhaiglas ühtki vaba kohta, Lääne-Tallinna Keskhaiglas oli kaks vaba kohta ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas oli vaid neli vaba kohta. Talving juhtis tähelepanu, et raviaeg intensiivravis on kaks ja isegi kolm korda pikem kui üldpalatites. Kui nakkuskordaja liigub allapoole, siis seal on leevendust loota 10 päeva pärast.

Meditsiinisüsteem on seni vastu pidanud ja Talvingu sõnul on eskaleerimisvõimekust veelgi, kuid see tuleks siis plaanilise ravi ja erakorralise abi arvelt. “Kindlasti on võimalik eskaleerida veel sadu üldpalatikohti, kuid kõik peavad teadma, et see tuleb millegi arvelt,” rõhutas Talving.

Rääkides praegustest COVID-patsientidest, ütles Talving, et nende keskmine vanus on 68 aastat. Kolmanda astme intensiivravis on ligi 80% meespatsiendid vanuses ligikaudu 66 aastat. “Vanus on tulnud alla,” nentis Talving. Inimesed ei ole haigemad kui eelmisel kevadel, kuid probleemiks on haigete suur arv – tänavu on esimese kvartaliga haiglasse jõudnud kaks korda enam COVID-patsiente kui kogu eelmise aasta peale kokku.

Kõigi teiste riikide andmetest on Talvingu sõnul teada, et meeste puhul on võimalus sattuda raskesse seisundisse ja surra, võrreldes naistega, kolm korda kõrgem. “See on arvatavasti tingitud immuunsüsteemi ülesehituse eripäradest,” täpsustas doktor. “Naistel on rohkem CD4 ja CD8 rakke ja nad produtseerivad võimsamini antikehasid vastuseks haigusele. Sealt tuleb arvatavasti see vahe meestega.”

Talvingu sõnul on haigete vanuse langemise üheks põhjuseks ka vaktsineerimine, mis haiglapildist kohe vastu peegeldub. Ka terviseameti kriisistaabi meditsiinijuhi Urmas Sule sõnul on vanemaealiste puhul andnud praegu väga hea tulemuse vaktsineerimine, mida on hästi näha hooldekodude pealt. Kui varem oli hooldekodust haiglasse tulnud COVID-patsiente ligi viiendik, siis pärast seda, kui hooldekodudes viidi läbi vaktsineerimine, on neid vaid 1%. “Vaktsineerimine on ainuke võti,” kinnitas Talving. “Toetage oma vanemaid, et nad jõuaks vaktsineerima – nii saame kõige kiiremini pandeemiast välja.”

[Kriku]

Terviseameti hinnangul on Tallinna südalinnas, eelkõige Toompeal riigikogu ees toimuvatel avalikel koosolekutel hajutatuse nõude eiramise tõttu varasemast suurem nakkusoht, mistõttu piirab politsei reedest ligipääsu Lossi platsile ja suunab inimesed kümneliikmelistesse hajutatud gruppidesse.

https://www.err.ee/1608171646/politsei- ... d-hajutama

Üle nädala Toompeal seaduseelnõu vastu meelt avaldavad inimesed kardavad, et politsei saab eelnõuga õiguse inimesi, eelkõige lapsi kodust väevõimuga ära viia. Selline tõlgendus levib laialdaselt ka sotsiaalmeedias. Õiguseksperdid kinnitavad, et see ei vasta tõele ja uus seadus muudaks praegusest korda minimaalselt.

https://www.err.ee/1608170515/meeleaval ... aheb-lahku

[richard]

Vimase nädala sündmused on ilmselt ka UK-s vaktsineerimise tempo langusesse viinud. Hetkel UK-s esimese doosi saanud 31 miljonit inimest.

https://coronavirus.data.gov.uk/details/vaccinations

[Madis Reivik]

https://www.delfi.ee/artikkel/93082707/ ... k-v-doosid

Kes seda oleks osanud arvata

[hjl85]

Ja muidugi venelaste kisa, et kuidas solavkid julgesid neile saadetud vaktsiini testitda, sest see on lepingu rikkumine ja otsene sabotaaz
https://twitter.com/FLSpacePort/status/ ... 81510?s=20

[Peeter]

Huvitav on see, et pööratakse kommentaariumites tugevat tähelepanu möödunud nädalal olnud AZ kopsuarteri trombile mida oli isegi ühes uudises ära toodud. Aga kuskil ei sõnagi sellest, et möödunud nädalal oli ka Pfizer-BioNTechi vaktsiinil veelgi tõsisem juhtum: "Süvaveeni tromboos ja kopsuarteri trombemboolia 9 päeva pärast vaktsiini 2. annust; patsient vajas haiglaravi ja on paranemas." Ainult päris ühte väravasse ka palli taguda ei tohiks.

Ja veel päris eraldi teema on see, et üleeile kuulsin inimeselt, keda kohe a´la klatšimooriks ei tituleeriks, et ta teab oma tutvuskonnast 2 (koguni 2-te) juhtumit siit samast Eestist, kus inimesed lahkusid peale vaktsiinisüsti, kus ümberolijad panevad selle vaktsiini süüks... Ja ka ühe teise inimese suust olen kuulnud, et teab oma tutvusringkonnast inimest, kelle vanemaga samuti läks. Jutt siis lõunapoolt siit. Ja mõlemad kinnitavad, et ametlikult seda infot pole. Võta nüüd kinni, või lase lahti, aga selliste juttude levimine ühiskonnas vaktsineerimise protsendile küll kasuks ei tule.
Lisan nende juttude peale veel, et omal sutsak AZ-d sees, ja kui kutsutakse teisele, siis praeguse seisuga veel lähen kõhklemata. 52M

P.S. Ja eraldi kirjutan ikka veel pilvedes heljujatele. Paari viimase päeva ERR-is ametnike poolt kõva häälega välja öeldu: Tallinnasse see hooaeg turiste ei tule, nii, et ellu jäämiseks peavad nad arvestama sisemaise turismiga. (St sisemaise turisti ostujõu ja ostusooviga). Ja teine : Eile Esimeses Stuudios ütles Lutsar, et "tema pigem ei usu, et me sügiseks suudame tavalise elu juurde tagasi pöörduda". Et pigem ongi see praegune "uus reaalsus" meile jääv. Esialgu tagasihoidlikult läbi lillekeste, pärast juba konkreetssemalt. Ja igaüks peab sellest ise suutma järeldusi teha.

[Madis Reivik]

Probleemiks on see et inimesed surevad ära, see on traagiline ja alati otsitakse põhjust. Kui see toimub peale vaktsineerimist siis antud taustsüsteemis on "kohe kõik selge". Isegi juhul kui vaktsineeritu oli 98 aastane.
Peame lihtsalt elama selles segaduses ja mingil hetkel väsivad ka lamemaalased ning klatsimoorid.

Mis puudutab suvist turismi siis on kaks varianti

a) Eestis tuleb siseturismi hooaeg ja hinnad kukuvad alla

b) Pläkumetsa mõisa (Jura masinast soristatud ja spreivahukoorega) "käsitöötalulatte" maksab 5.50 ja kõrvale saab poola küpsiseid 1.50 tükk

Kui juhtub a) siis see on suurem ime kui koroona igaveseks isekadumine.


Ja mingi keemia ei saa kivikeste vastu !
https://tervis.ohtuleht.ee/1030332/raag ... palumisega

[Peeter]

Ja muidugi venelaste kisa, et kuidas solavkid julgesid neile saadetud vaktsiini testitda, sest see on lepingu rikkumine ja otsene sabotaaz
https://twitter.com/FLSpacePort/status/ ... 81510?s=20

Meil on küllalt kohti, kus pole lubatudki uurida, mis asja sees ja/või kuidas on, aga küllalt on ka kohti, kus ilma selguse ja selgituseta mis asja sees ja või kuidas on, kaupa vastu ei võeta. Eks paistab jälle sellise "analooge-mitte-omava" tootega tegemist olevat. Aga venelastele rahustuseks võib öelda, et kui nad juba selle oma "sputniku" riigist välja saatsid, siis "tõsiste riikide teadus- ja majandusluure üksustel" ja tõenäoliselt ka konkurentidel on antud toode (juba ammu) nagunii ribadeks hekseldatud ja ära analüüsitud. Ei ole neil mingit mõtet oma nutulaulu lüüa enam sabotaažist, kui toode juba ekspordikõlbulik ja turgusid otsitakse. Ja EU-le testimiseks esitatakse. Nagu nad ise ütlevad....

[Che Latino]

Julgen väita, et kõik surmad mis on aset leidnud peale vaktsineerimist on otseselt selle tulemus. Pange tähele - järgmise kümne aasta jooksul surevad pooled praegused hooldekodudevaktsineeritud. Ja ega ülejäänul viiekümnel protsendil pole kah pääsu. Aga Covidisse pole veel keegi surnud, surrakse koos Covidiga aga kaasnevatesse kroonilistesse haigustesse. Et oleks selgem: Umbes nagu sokid jalas või paljajalu.
Sajad tuhanded Oma Peaga Mõtlejad (kui mitte miljonid) on täiesti iseseisvalt jõudnud samadele järeldustele: Covid on tavaline gripp, maskid levitavad grippi,
arstid ei tea midagi (Polkovniku Lesk oli selles mõttes oma ajast ees), kõik see on üleilmne vandenõu mida kontrollitakse 5G võrgu abil, süüdlane on Bill Gates jne.
(Sarkasm)

[Kriku]

Jah, lähedaste arvamusest ei piisa põhjusliku seoses tuvastamiseks.

[loomake]

Koroonaga surevad... Ei tähenda et koroona oleks surma põhjus... Lõpetage paanitsemine, tavaline gripp. Suri pärast vaktsineerimist... 100% vaktsiini süü. Seda mürki ma küll endale ei lase süstida.



Mõtlen, et kui meil vaktsineeritaks 10 000 päevas ei oleks mingit põhjust kasutada mõisteid eliit vaktsiineeritud jne. Praegu on aga "mugavam" lasta rahval hambaid teritada nende peal kes on enneaegselt vaktsineeritud, kui et meie VV või pigem meie armsa liidukese totaalse saamatuse vaktsiinide tootmise ja hankimise peal.

[Peeter]

Me võime siin kampas targutada, aga ma räägin veelkord, et tahtsin viidata sellele, et juba praegu (ammu) rahva seas käivad jutud õõnestavad oluliselt vaktsineerimise PR-i ja strateegilise kommunikatsiooni inimesed (ja ka meie diivaniväekoondis siin) ei saa alahinnata ka sellisest vastutegevusest tingitud vaktsineerimise vaevalisust. Ka selle probleemiga peab keegi tegelema, ja üleolevalt naerdes edasi purjetamine ei pruugi just kõige targem mõte olema. Nägime ju kõik ise milline fopaa see massvaktsineerimine oli. Üleolev suhtumine "Meie tõime vaktsiinid ja teie tulge nüüd süstima!" kukkus ju puhtalt omadega persse.

P.S. Olen kohanud (musta) huumorit, kus küsitakse: Oot-oot? Et nüüd on põhjuseks, et vanemad inimesed ei saavat netiregamise ja muu IT-induse ja ID-ga hakkama? Aga e-hääletamine käis neil küll kuidagi väga libedalt? Ja veel isegi öösel??? Kuda-kuda siis nüüd nii?
Lugege uuesti mida Fucs siin juba üle 50-stegi juhendamisel kirjeldanud on.

[Kriku]

Kõik õige, aga ma kardan, et õõnestavad kuulujutud on vältimatud... Võrk on täis ka emade "kogemusi", kelle laps olevat pärast vaktsineerimist autistlikult käituma hakanud. Ilmselgelt on teaduslikust seisukohast tegu täieliku jamaga, aga ega peale selgitustöö sinna midagi teha ole. Hingelises kriisis inimesele ei pruugi selgitustöö aga mõjuda.

[hjl85]

Hääletamine suht lihtne-ainult üks koht kus seda teha. Olen isegi E-riigist jms kohtadest oma andmeid otsinud jms-paras segadus ehk raske sealt soustist midagi üles leida-kasutusmugavus on suht kehvake ja ebaloogiline. Kuid 60 aastane peaks ikka biiti jagama.

aga positiivne on see, et 677 tuli juurde ja haiglates olevate isikute arv väheneb ka jõudsalt.
Turiste siia kindlasti ei tule see aasta (suures hulgas) ja mitte ennem kui Euroopas on suurem osa vaktsineeritud.
Kuulujutuudega on nagu ikka-keegi ühes küla otsas peeretab ja teises räägitakse, et lasi püssist naise maha.