REAALSUS: COVID-19 pandeemia II seeria

[Mazz]

Sest: „Eesti, meil on probleem.“

Peaministri näoraamatu seinal on läinud suuremaks arutamiseks.
https://www.facebook.com/kallaskaja
Lugemist jagub tundideks.

[Saarmas]

1. laine ajal oli just Ekre see,kes kõvasti surus piiranguid ja riigi lukkupanekut...

Mart hoiaks piiri kinni ka 2. ja 3. laine jne korral.

Ühes hiljutises pühapäevases erisaates ta alles rääkis, et Eesti riigil pole ressurssi, et piiri kinni hoida. Et need päevad, mis eelmisel kevadel Kaitseliitlaste toel välja pigistati, oli väga maksimum. Mingit pikemat pikemat piirikontrolli tema sõnul me välja ei vea.

[Kriku]

Aafrika mõistatus. Kas pandeemia on Mustal Mandril tõesti kulgenud leebemalt?
Mihkel Märtens, v-uudised@epl.ee

Detsembris avastatud uus ja ohtlik koroonaviiruse tüvi viis Lõuna-Aafrika vabariigi nakatumiskõvera uutesse kõrgustesse ja hakkas levima ka mujal maailmas. Aafrikas tervikuna on aga nii nakatumisnäitajad kui ka suremus olnud pandeemia kestel väiksemad kui Euroopas või Põhja-Ameerikas.

Möödunud aasta aprillis ennustas ÜRO Aafrika majanduskomisjon, et aasta jooksul võib viiruse Aafrika tüve tõttu surra 300 000 inimest. Ametliku statistika järgi oli hukkunuid aga kõigest 63 000. Kokku tuvastati seal eelmisel aastal 2,6 miljonit koroonaviirusega nakatunut ehk keskmiselt üks juhtum 500 aafriklase kohta. USA-s nakatus samal ajal iga 20. elanik. Tänavu on Aafrika statistika näidanud kurvemat pilti. Veebruari keskpaigaks oli kokku registreeritud 100 000 surmajuhtumit. Selle maailmajao ligi pooled surmad on registreeritud ohtlikuma tüve epitsentris Lõuna-Aafrika vabariigis, märgatavalt on suremus suurenenud ka lähiriikides Zimbabwes, Mosambiigis ja Malawis. Sellest hoolimata on pandeemia ametlike andmete järgi Aafrikas olnud palju leebem kui mujal maailmas.

Aafrika eripärad

Aafrika võrdlemisi väikeste koroonanäitajate üle on arutletud nii akadeemilistes ringkondades kui ka ajaleheveergudel. Anomaaliana tunduvat statistikat on üritatud selgitada mitme faktori kaudu. Ühest küljest võiks eeldada, et riikide varasemad kokkupuuted nakkushaigustega tõid kaasa kiired piirangud, mis aitasid möödunud kevadel plahvatuslikku levikut peatada. Samuti näitasid uuringud, et Aafrika riikide elanikud said maskikandmise vajadusest aru, ka muude sanitaarnõuetega oldi varasematest nakkuspuhangutest tuttavad.

Teiste eelduste kohaselt peaks Aafrika ja Euroopa olukord olema vastupidine. Kulutavad ju arenenud riigid suuremaid summasid tervishoiusüsteemidele, mille tulemusena on saadaval kvaliteetsem arstiabi. Teiste nakkushaiguste (näiteks tüüfus, difteeria, HIV) puhul on just arengumaad kõige nukramas olukorras, ometigi on koroonaga vastupidi.

Statistika põhjal paistab, et kõige rohkem on viirus laastanud just rikkaid arenenud riike, mis on tuntud oma kvaliteetse tervishoiusüsteemi poolest. Võrdleme kahte riiki: Aafrika rahvarohkeimat riiki Nigeeriat ja USA-d. Esimeses elab ligikaudu 200 miljonit inimest, teises umbkaudu 330 miljonit. Ometigi on Nigeerias pandeemia käigus registreeritud 160 000 nakatunut, aga USA-s lausa 30 miljonit. Samuti on suur erinevus ametlikus surmajuhtumite arvus – USA-s on 50% tõenäolisem kui Nigeerias, et tuvastatud viirusnakkuse kandja sureb.

Ajakirja New Yorker palvel püüdis mõistatust lahendada Yale’i ülikooli majandusteadlane Mushfiq Mobarak. Ta arvab, et kõige tähtsam faktor COVID-19 tõsiduse hindamises on patsientide vanus. Arengumaades on mediaanvanus tihti alla 30 aasta, arenenud riikides aga palju kõrgem. Näiteks on pool Nigeeria elanikke alla 18-aastased. „Pärast 30. eluaastat kahekordistub koroonasse suremise tõenäosus iga lisanduva kaheksa aasta järel,” hindas Mobarak.

Samal ajal tuleb Mobaraki sõnul arvestada ka ühiskondlikke tavasid, mille järgi võiks suurem suremus olla just arengumaades. Pandeemia algusjärgu ajal prognoosides kasutatud faktorite seas oli ka keskmises leibkonnas koos elavate inimeste arv. Kuna eriti palju nakatutakse just pereringis, peaks viiruse levik olenema koos elavate pereliikmete arvust. See arv on suurem ennekõike arenguriikides, kus seega võiks eeldada hoopiski hullemat olukorda. Ametlikud arvud väidavad aga vastupidist.

Valetav statistika

Imperial College Londoni epidemioloog Oliver Watson arvab, et Aafrika „müsteeriumi” vastus peitub ametlike andmete ebausaldusväärsuses. Tema hinnangul ei tuvastata Aafrikas paljudel haigetel koroonat, sest sealsete riikide analüüsimisvõime on puudulik. Samuti kaasneb nakkushaigustega stigmatiseerimine, mistõttu ei pruugi haiged soovida proovi anda, isegi kui see võimalus on olemas.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) analüüsis 14 Aafrika riigi kohta leiti, et mullu suvel vähenes arstiabi kättesaadavus pandeemia tõttu 50%. See tähendab, et abivajajateni jõudis poole vähem mitmesugused spetsialiste, alustades väljaõpetatud ämmaemandatest ja lõpetades malaariat ravivate arstidega. Just malaariaoht oli eelmisel aastal eriti tõsine, sest mitu haiguse ennetuseks mõeldud kampaaniat lükati edasi. Koroonahirmus patsiendid kartsid kliinikuid väisata, mõnes riigis suleti need piirangute tõttu sootuks. Iga aasta 400 000 malaariasurmast maailmas 94% registreeritakse Sahara-taguses Aafrikas. Samuti näitavad WHO mudelid, et tuberkuloosi surijate arv kasvas koroonaviiruse tõttu maailmas mitmesaja tuhande inimese võrra.

Bostoni ülikooli teadlased avaldasid veebruaris uuringutulemused Sambia epideemia kohta. Ametlikult tuvastati mullu selles 18 miljoni elanikuga riigis kõigest 400 koroonasurma. Teadlased leidsid aga, et ligi viiendik riigi pealinna Lusaka surnuid oli koroonaviirusega nakatunud. Kuigi enamikul esines vastavaid sümptomeid, ei olnud neilt enne surma koroonaproovi võetud. Seetõttu arvab uuringu juht Lawrence Mwananyanda, et Sambia tegelik koroonasurmade arv võib olla lausa kümme korda suurem, kui ametlikus statistikas kajastub. Uuringus osalenud Christopher Gilli sõnul tuleneb Aafrika edumüüt puudulikust statistikast. Uuringu käigus avastati ehmatav fakt, et 10% kõigist koroonaviirusega nakatunud ja surnud patsientidest olid alla 19-aastased lapsed. Mujal maailmas pole koroonaviirusega surnud lapsi kaugeltki nii suur osa. Ameerika lastearstide akadeemia hinnangul on USA-s vastav näitaja vahemikus 0–0,23%.

Vähene analüüsimine

Aafrika edukaim koroonaproovide võtja on Namiibia, kus päevas võetakse 1000 elaniku kohta 0,57 proovi. Mitmes Aafrika riigis on vastav näitaja mitu korda väiksem. Näiteks võetakse Nigeerias päevas keskmiselt 0,04 proovi 1000 inimese kohta. Võrdluseks – Eestis on see arv 5,5.

Kuigi Aafrika Liidu nakkuskeskuse hinnangul ei saa väita, nagu erineks ametlikult registreeritud koroonasurmade arv märkimisväärselt reaalsest, tuvastati näiteks Lõuna-Aafrika vabariigis möödunud suvel registreeritud surmajuhtumite arvus võrreldes varasemate aastatega 60% kasv.

Nakkuse leviku tegelikust ulatusest annavad aimu ka Nigeerias tehtud antikehauuringud. Leiti, et 16 miljoni elanikuga Lagose osariigis olid 23% inimestel koroonaviiruse antikehad. Seega olid nad koroona läbi põdenud. Andmete põhjal võib eeldada, et Lagose osariigis on pandeemia kestel olnud rohkem koroonaviirusega nakatunuid, kui neid ametlikult terves Aafrikas tuvastatud on. Seejuures tehti uuring enne viirusnakkuse uue laine algust detsembris.

[loomake]

Vabandust. Mõlemal valitsusel omad puudujäägid kriisi haldamises. Loevad aga praegused otsused. Kumbki ei saa ajas tagasi minna. Praegu aga on vaja juhtida kriisi mitte selle asemel mineviku vigasid kritiseerida. Süüdistatakse aga eelmist aga see ei aita kuidagi praegu... Selle taha ei saa käsi laiutama minna. Kogu eelneva valitsuse süüdi mõistmine ja üles poomine ka ei aita. Nii et sellele ei ole mõtet aega raisata ja selle taha pugeda.

[parkija]

Ma arvan : Pole oluline , milline on valitsuse koosseis erakondade mõttes , tähtis on et valitsus langetaks õigeid otsuseid , kui omal mõistust / teadmisi vähe saab targematelt nõu küsida .
Hetkel jääb mulje et K.K on mugavalt eemal ehk haige ja teised tehku ja vastutagu .
See ressursipuudus millest aina jutt käib , see on õhukeseks timmitud riigi tulemus , kohe meenub väljend "peenhäälestus" .
Aeg on otsustama hakata , nii valitsuse kui iga indiviidi tasemel , kas võtame end kokku ja võidame või uimame edasi ja purustame jubedaid rekordeid .
Otsustamist valitsuse tasandil segavad muidugi lähenevad valimised ,erakonna reiting on tähtis .

[loomake]

Põhja-Aafrikas on palav. Ma ei kujuta ette kui palju seal õnnestub aerosoolil ratsutaval viirusel levida. Päikese käes kaovad märjad jalajäljed kivilt väga ruttu. UV on aprillis nii tugev et heledama nahaga... Näiteks punaste juustega inimestel soovitatakse lennukis juba faktor 50 näkku ja kätele ära määrida. Võid lennukist bussi peale minnes ära kõrvetada juba. Väga vähe on sellist kohta mida võib siseruumiks nimetada.

[Peeter]

Leevendamise suunas.

Seda siis ainult Tallinnas ja Ida Virumaal, ülejäänud Eestis ikka karmimaks

Panen siia veelkord oma postituse 16. märtsi kuupäevaga. Loe palun rahulikult üle ja siis saad ise ka aru kus on vaja piiranguid karmistada st seal ei või neid leevendada. Ütlen veelkord rõhutatult, et piirangute karmistamine mujal ei anna iial sama efekti kui piirangute karmistamine just konkreetselt haiguskoldes. Kui jalal on ikka korralik mädanev haav, siis ei seo sa ju omal pead ja kätt kinni võttes selleks sidet just nimelt jalalt, selle haava pealt????? See, et mujal karmistati, ei kata kuidagi seda, et haiguskolletes Tallinnas ja Ida-Virus leevendati. Enam konkreetsemalt öelda ei saa......

Tsitaat veelkord:Postitatud: 16 Mär, 2021 17:24. ... Aga ta (Katku-Kaja) ütles korduvalt, et vaja on kiireid otsuseid. Ja siis tuli: Ühtlustamine. Nimeta kuidas tahad, aga kui kriisi koldes tingimusi "ühtlustamise" nime all leevendatakse ja seda kriisi koldest väljaspool olevate karmistamise arvel, siis viiruse levimise seisukohast mingeid piiranguid haiguskoldes ei karmistatud, vaid hoopis leevendati. Vaja oleks olnud haiguskoldes Tallinnas ja Ida-Virus karmistada. Ja kui olukord siseriiklike "vodka- ja spa- ja trennituristide" taltsutamisel nõuab, siis tulebki meie väikses riigis mujal kah karmistada. Lastigi viirus Tallinnas ja riigis vohama... Katku-Kaja kasutas hiilgavalt ära Ratta poolt talle kenasti ette veeretatud palli, et saavutada "nakatumisliidri austusväärne positsioon". Vigade parandamine algab vigade tunnistamisest, mitte teiste süüdistamisest.

[Peeter]

Vabandust. Mõlemal valitsusel omad puudujäägid kriisi haldamises. Loevad aga praegused otsused. Kumbki ei saa ajas tagasi minna. Praegu aga on vaja juhtida kriisi mitte selle asemel mineviku vigasid kritiseerida. Süüdistatakse aga eelmist aga see ei aita kuidagi praegu... Selle taha ei saa käsi laiutama minna. Kogu eelneva valitsuse süüdi mõistmine ja üles poomine ka ei aita. Nii et sellele ei ole mõtet aega raisata ja selle taha pugeda.

Panen siia ühe oma varasema postituse, jällegi 16. märtsist, ja mul on neid seal veel:
Tsitaat: Kui vaadata NG pealt "Lennuõnnetuste uurimisi", siis väga tihti inimlike faktorite mõju on kirjeldatud niimoodi: Esimene viga oli pingutamata polt või lekkiv tihend, mis iseenesest poleks veel midagi tähendanud, teine oli lennuplaani tehtud muudatus, mis ei kajastunud lasti ja kütuse arvestuses, aga mis ka eraldi olevana poleks midagi ohustanud, kolmas oli .... jne jne. Ja siis kui lõpuks kapten hoiatusi eiras (kuna need olid tema arvates ebaolulised ja tema plaanide vastu...) ja alles viimasel hetkel hädas kangi tõmbas, siis oli juba hilja....
Meil on sama, igalühel oma süü. Kes lasi sujuvalt viiruse tõusule, kes omakorda tõusu ei üritanud peatada, kes hädapäraste piirangutega platoostas nakatunise 500 peale, kes lasi 500 pealt edasi lendu nüüd juba platoostuma ca 1400 peale. Selle asemel, et 500 pealt alla saada, lasti hoopis üles, nüüd oleks juba väga hea asi alla 500 peale tagasi saada... Katku-Kaja poleks oma nime saanud välja teenida, kui eelmine valitsus poleks lasknud nakatumist 500 peale. Aga see ei välista Katku-Kaja vastutust, sest kui eelmised hoidsid asja enam-vähem parlanksis veel, siis "uus riigikord" ei saanud üldse aru millise miini otsas valitsus siiani laveeris ja lasi selle lihtsalt tuimalt plahvatama.
Olgem ausad, mitte kumbki valitsus ei olegi soovinud tõsiselt viirust tõrjuda. Eelistatud on raha ja viirusega tegeletud nii vähe kui annab ja nii palju (tegelikult ikka nii vähe) kui peab. Ja ei ole tahetudki tunnistada, et kui rahvatervis saab kannatada, siis igal juhul kannatab ka raha. Vunts-Kallas ütles ju Riigikogus otse, et see oli valitsuse teadlik valik lasta veebruaris nakatumine üles "kinni panemise" asemel.

[Turist 47]

Otsustamist valitsuse tasandil segavad muidugi lähenevad valimised ,erakonna reiting on tähtis .

Vaata, kuula uudiseid st. otsused valitsuse tasandil ju tehtud. Nüüd ongi, aeg õige, erakondade vahel, mõõtu võtta.
Viide : https://www.delfi.ee/artikkel/92923453/ ... ta-tanaval
Teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar nentis, et polegi väga enam ühtegi piirangut üle, mida veel kehtestada. “Nüüd tuleb jälgida, et inimesed praeguseid reegleid järgiksid,” sõnas ta.
Asi selge. Jälgin ennast, enda peret, lähimaid naabreid. Tehtud.

Mina, artiklit ei näe, aga pealkirjas lisaks juttu TA militaarsest, sõjalisest üksusest, kes täna on TA-il, arvatavalt, tegevusetult reservis.
( Ja, akf, Peeter, see 16.03 viide, mida Sa nüüd tahad, minu jaoks, postitada, siis, seda ma olen juba lugenud või nii )
T.

[kuido20]

Otsustamist valitsuse tasandil segavad muidugi lähenevad valimised ,erakonna reiting on tähtis .

Vaata, kuula uudiseid st. otsused valitsuse tasandil ju tehtud. Nüüd ongi, aeg õige, erakondade vahel, mõõtu võtta.
Viide : https://www.delfi.ee/artikkel/92923453/ ... ta-tanaval
Teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar nentis, et polegi väga enam ühtegi piirangut üle, mida veel kehtestada. “Nüüd tuleb jälgida, et inimesed praeguseid reegleid järgiksid,” sõnas ta.
Asi selge. Jälgin ennast, enda peret, lähimaid naabreid. Tehtud.

Mina, artiklit ei näe, aga pealkirjas lisaks juttu TA militaarsest, sõjalisest üksusest, kes täna on TA-il, arvatavalt, tegevusetult reservis.
( Ja, akf, Peeter, see 16.03 viide, mida Sa nüüd tahad, minu jaoks, postitada, siis, seda ma olen juba lugenud või nii )
T.

See näib nüüd nii välja, et meil on uusi juhte vaja, kes viiruse ohjamisega hakkama saavad.
https://www.err.ee/1608152281/kaja-kall ... -veel-teha

[Peeter]

Eks need kordused ongi selle pärast, et järsku astub jälle keegi välja ja kukub targutama kuidas ikka Katku-Kaja ühtlustamisega karmistas elu ja raskendas viiruse levikut. Eks siis tuleb selgitada inimesele, et ta on ekslikult seda loba uskuma jäänud. Ja mis´man´d jälle uuesti kirjeldan, lihtsam on tõsta kopi siia vastuseks ja soovitada inimesel rahulikult üle lugeda kuidas moodi küll ikka Ka-Ka ikka kõike karmistas, ainult, et kõige tähtsamates kohtades kuidagi hoopis laffamaks kätte ära läks....
No ja ju ma siis 16.ndal seda siis just kirjutasingi.
Muideks, siin oli eespool Kriku soovitus kõigepealt ikka lugeda, enne kui postitad. Eks siit ongi see, et oleks Maksipoiss seda lugenud, siis ta seda kogu mujal Eestis karmistamist niiväga siin ei promoks. Eks temagi taipab nüüd, et jalahaava ikka pea kinnisidumisega ei ravi, eriti veel siis, kui pea jaoks side võetakse jalahaava ümbert.... Aga sulle, isand Turist ma neid kordusi ei tikuks panema, sa nagu lugeja-mees ikka enne kui trükkima hakkad.

[Turist 47]

Jah. Tsiteerin pealkirja :" Kaja Kallas ERR-ile lisapiirangutest: on vähe asju, mida saab veel teha "
Vähemalt aus. Et, ideed ja mõistus otsas.
T.

[Che Latino]

Tulles vastu reisihimulistele, kes ei suuda vastu panna soovile raskel ajal reisile minna, on plaan luua "e" reisiettevõte E OÜ, mis korraldab e-reise.
Esimene sihtkoht on "e"giptus: https://et.wikipedia.org/wiki/Egiptus

[Peeter]

Otsustamist valitsuse tasandil segavad muidugi lähenevad valimised ,erakonna reiting on tähtis .

Vaata, kuula uudiseid st. otsused valitsuse tasandil ju tehtud. Nüüd ongi, aeg õige, erakondade vahel, mõõtu võtta.
Viide : https://www.delfi.ee/artikkel/92923453/ ... ta-tanaval
Teadusnõukoja juht professor Irja Lutsar nentis, et polegi väga enam ühtegi piirangut üle, mida veel kehtestada. “Nüüd tuleb jälgida, et inimesed praeguseid reegleid järgiksid,” sõnas ta.
Asi selge. Jälgin ennast, enda peret, lähimaid naabreid. Tehtud.

Mina, artiklit ei näe, aga pealkirjas lisaks juttu TA militaarsest, sõjalisest üksusest, kes täna on TA-il, arvatavalt, tegevusetult reservis.
( Ja, akf, Peeter, see 16.03 viide, mida Sa nüüd tahad, minu jaoks, postitada, siis, seda ma olen juba lugenud või nii )
T.

See näib nüüd nii välja, et meil on uusi juhte vaja, kes viiruse ohjamisega hakkama saavad.
https://www.err.ee/1608152281/kaja-kall ... -veel-teha

Kõige esimene asi, tuleb enda sees otsus teha, et sa tahad seda viirust ohjata. Kui selle otsuse eneses oled ära teinud, küll siis hakkavad ka riigi juhtimiseks vajalikud otsused tulema. Senikaua, kui on soov Šveiki raamatust pärit "poolpeeretajat Leitnant Dub-i" mängida, senikaua see kabajantsikutants ka käib. Meil on vaja juhte, kes viirust ohjata tahavad.

[Peeter]

Jah. Tsiteerin pealkirja :" Kaja Kallas ERR-ile lisapiirangutest: on vähe asju, mida saab veel teha "
Vähemalt aus. Et, ideed ja mõistus otsas.
T.

Ole hea ja kirjuta ikka korrektsemalt:
Vähemalt aus. Et, ideed ja mõistus on Kaja Kallasel otsas.
Muidu hakkame veel mõtlema, et sinul said ideed ja mõistus otsa. Vat seda ma nüüd küll ei usu! Meie militaar.neti diivaniväed pole ju oma teooriaworkshoppidelt veel lahingusse asunudki!