www.militaar.net

Kas asi võib ühel päeval jõuda sinnamaani, et kärpekäsu korral ei jää teil muud üle kui mõni ringkonnaprokuratuur ajutiselt sulgeda?

Ei, seda me kindlasti ei tee. Kõige mustema stsenaariumi käivitumisel peame igalt poolt ühtlaselt kokku tõmbama.

Tõsiselt? Aga kes siis kuriteod ära menetleks?

See on tegelikult poliitiline valik. Poliitilistel otsustajatel on õigus niisuguseid otsuseid teha (kärpida – toim), kui nad nende tagajärgi ette näevad ja neid arvesse võtavad. Me võime pidada seda mõistlikuks või mitte, aga eks me siis lõpuks teeme nende kehvemate ressurssidega ka tööd. Oluline on otsustajatel aru saada, et see mõjub tulemustele. Me ei räägi mitte ainult sellest, et kõik menetletavad asjad võtaksid kauem aega. Ei, mingeid asju me sellisel juhul ei saaks üldse teha. Lihtsalt ei ole inimesi.

Millistest valdkondadest siis kärpida?

Kõige esimesena kannataks just raskete peitkuritegude menetlemine. See tähendab majandus-, korruptsiooni-, keskkonna- ja küberkuritegusid, aga ka kriminaaltulu jälitamist ja konfiskeerimist. Need on asjad, mida me kuu aega tagasi alles sise- ja justiitsministriga koos istudes deklareerisime kui kuritegevuse vastase võitluse prioriteete. Kärped tähendaksid, et need prioriteedid on olemas küll paberil, aga kuna riik ei näeks ette võimalust eraldada ressursse sellise töö tegemiseks, siis järelikult neid ju nii oluliseks ei peeta, et peetaks vajalikuks tulemusteni jõuda.

Soovin rõhutada, et prokuratuur ei jonni ega aja kiusu. Me olemegi päriselt kahvlis. On ju selge, et kui inimeste elu või tervis on pihta saanud, siis sellised asjad on kõige viimased, kus midagi kärpima saaks hakata. Ja samuti on väga keeruline jätta tegemata selline töö, mis on n-ö valge – kus asjaolud on selged. Kui roolijoodik on vahele jäänud, Jüri on kõrtsitüli käigus Mardile nina pihta andnud või keegi on poest ilma tasumata jope kaasa võtnud, siis seal pole midagi väga uurida. Paki toimik kokku, mine kohtusse ja tule sealt tulemusega teistpidi tagasi. Meil oleks ühiskonnale väga keeruline selgitada, kui me ei menetleks selliste selgete asjaoludega ja vähese raskusega, samas rohkearvulisi kuritegusid, vaid keskenduksime väheste ressurssidega üksnes keeruliste ja aeganõudvate peitkuritegude menetlemisele, kus aga tulemus saabub alles pika aja pärast ega ole isegi siis kunagi garanteeritud.

See on sama võrdlus, et rahvas ei vihastaks, kui kaitseväe juht Martin Herem oleks kinni pannud pataljoni, küll aga pahandati kaitseväe orkestri kaotamise peale.

Inimesed ei tea neid pataljone, nad ei tea, palju neid vaja on. Jah, need on asjad, mida inimesed oma igapäevases elus ei tunneta. Nii on ka peitkuritegudega. Kui ma tänaval peksa ei saa, kui mul kodus vargil ei käida, siis tundub, et Eestis ei olegi kuritegusid. Selles mõttes on meil tõesti läinud elu ju Eestis väga palju paremaks, et masskuritegevuse näitajad on langenud stabiilselt ja pikka aega. Nüüd võib küll põhi käes olla, viimasel aastal kuritegude üldarv enam ei langenud – aga see selleks.

Tasub hoopis tähele panna, et raskete peitkuritegude vallas pole olnud masskuritegudega sarnast tohutut ja pikaajalist langevat trendi. Näiteks narkokuritegude hulk on pikaajalise aegrea põhjal hoopis kasvanud. Kuigi tervikuna on raskete peitkuritegude üldarv pigem väike, võtab nende uurimine pikka aega ja nõuab palju ressurssi. Asja ei lihtsusta seegi, et Eestis vastu võetud seadusemuudatused, samuti nii meie oma kohtu, Euroopa inimõiguste kohtu kui ka Euroopa Kohtu praktika on aastate jooksul meeletult kasvatanud bürokraatiat, mille peab kriminaalmenetluses läbima. Ka see tähendab meile täiendavat ressursikulu ja keerukust niisuguste asjade uurimisel, tõendite kogumisel, aga hiljem ka kohtumenetluse läbiviimisel.

Samas, kuigi igapäevaselt me ehk ei tunneta kahju, mida raske peitkuritegevus ühiskonnale põhjustab, on see kahju olemas ja võrreldamatult suurem kahjust, mida suudab tekitada kõrtsikakleja või isegi korterivaras. See on nagu vähk, mis võib inimest aastaid enne seestpoolt järada, kui midagi välja hakkab paistma.

Nii et see küsimus ongi mitmetahuline.

Aga kui raha lihtsalt ei ole?

Loomulikult, kui ühiskonnal ei ole raha, siis pole seda kusagilt võimalik ka välja võluda ja siis on kärpimine arusaadav. Samas minule tundub, et praegu ei ole Eestis tegelikult olukord selline, et meil ei ole üldse raha. Majandus ja palgad kasvavad, pakutakse odavat laenuraha. Tõsimeeli arutatakse, kas me leiame kümneid ja kümneid miljoneid kahe või nelja tähtsa kultuuriobjekti jaoks, ehitame neljarajalisi teid.

Betooni jaoks on raha kogu aeg. Millegipärast valdab poliitiliste otsuste tegijaid arusaamine, et betoon on midagi väärt, inimesed mitte. Mina näen seda asja pigem vastupidi: saagem enne jõukaks ja hakakem siis oma jõukust betooni valama või kivisse raiuma. Mitte vastupidi, et ehitame uhked majad valmis ja siis vaatame näpp suus neid tühje maju, kus ei toimu midagi.

Niisiis jõuame taas intervjuu algusesse, et peaksite nagu Astrid Asigi minema hoopis raha juurde küsima.

Reaalsus on see, et meil on tõesti raha juurde vaja.

Kui palju? Miljonist aastas piisaks?

Miljon oleks kindlasti väga abiks. Lihtsa arvutuse järgi tähendaks see isegi riigiprokuröri tasemel rohkem kui kümmet töökohta, keskastme töötaja tasemel aga ligi 20 töökohta. Kahtkümmet kesktaseme töötajat meil ehk isegi juurde vaja ei ole, aga on mõningaid muid lappimist vajavaid auke.

Tegelikult on prokuratuur nii pisikene asutus, et suures plaanis räägime riigi kontekstis väga väikestest summadest. Kui meilt pool miljonit ära võtta, lööb see ühel hetkel suure paugu iga inimese turvatundesse, usku õigussüsteemi. Raha eest, mille eest saab ehitada kilomeetri-paar neljarajalist teed, lahendaks päris mitmeks aastaks prokuratuuri kõik probleemid. Summade mastaabid on ikkagi tohutult erinevad. Kui terve prokuratuur likvideerida – meie aasta eelarve on u 15,5 miljonit –, saaks ligi viis kilomeetrit neljarajalist teed. Kumba siis on Eestil rohkem vaja, kas jupikest kiirteed tühjusse või toimivat õiguskaitsesüsteemi?

gooligan kirjutas:Järsku on meil liiga palju valdkondi, mida prokuratuuri mehitatud tippjuristid "menetlema" peavad?

Kriku kirjutas:

gooligan kirjutas:Järsku on meil liiga palju valdkondi, mida prokuratuuri mehitatud tippjuristid "menetlema" peavad?

Jah, Parmas ju ütlebki, et majanduskuriteod, rahapesu ja korruptsioon edaspidi jäävad ära

Kellelegi on see kindlasti kasulik.

gooligan kirjutas:Miskipärast ei ole nad ka "headel" aegadel suutnud ühtegi suuremat majandusasja (sh rahapesu) võiduka lõpuni tassida...

parkija kirjutas:Mis nüüd autosi ja autojuhte puudutab , siis nn. materjalid ehk toimikud liiguvad prokuratuurist kohtusse just autoga , mitte prokuröri portfellis .

Hoida AD2021 riigi palgal 9 autojuhti selleks, et mingeid paberipatakaid kohtusse ja tagasi sõidutada... Tule tavas appi.

gooligan kirjutas:Prokuratuur peaks selle teate peale küll nüüd silmad häbist maha lööma.
Hoida AD2021 riigi palgal 9 autojuhti selleks, et mingeid paberipatakaid kohtusse ja tagasi sõidutada... Tule tavas appi.
IT tiiger on tõesti süvaunes

Kriku kirjutas:

gooligan kirjutas:Miskipärast ei ole nad ka "headel" aegadel suutnud ühtegi suuremat majandusasja (sh rahapesu) võiduka lõpuni tassida...

Kruuda näiteks mõisteti süüdi... Eks neid ole ikka veel.

gooligan kirjutas:

parkija kirjutas:Mis nüüd autosi ja autojuhte puudutab , siis nn. materjalid ehk toimikud liiguvad prokuratuurist kohtusse just autoga , mitte prokuröri portfellis .

Prokuratuur peaks selle teate peale küll nüüd silmad häbist maha lööma.
Hoida AD2021 riigi palgal 9 autojuhti selleks, et mingeid paberipatakaid kohtusse ja tagasi sõidutada... Tule tavas appi.
IT tiiger on tõesti süvaunes

Juba 2018. intervjuus rääkis prokuratuur, et plaanivad lähiajal digimenetlusele üle minna -

https://www.prokuratuur.ee/et/digitaalse-menetluse-tulevik
Vb nüüd saavad vajaliku implusi selle tegemiseks. Ja lõpeb meie planeedil mõttetu CO2 õhkupaiskamine ja inimeste tööresssursi raiskamine vähemalt selles valdkonnas.

Selleks ongi kärpeid vaja, et asutused tuleks oma mugavustsoonist välja ja hakkaks reaalselt ka mingeid muudatusi töökorralduses tegema. Aga alati on

Mäletan endagi politseikarjääri alguses, kuidas vanemad kolleegid õpetasid sukanõelaga toimikuid "kinni õmblema". Loodan, et see oskus tänaseks ikka minevikuhõlma vajunud ning asju tehakse kaasaegsemalt.

2korda2 kirjutas:Kaugelt teemasse. Vundament on mäda, juba aastaid. Tänud Aaviksoole tasuta kõrghariduse eest!