Privaatsus on kallis

[taara]

Minul pole olnud vajadust pöörduda. Sellegi poolest tean väga hästi, mis ja kuidas tehakse.

[kana tagumik]

Sildam ja Samost läksid oma saates selle eelnõu pärast karvupidi kokku - klikilause, et lugema meelitada

Samost luges ette kõik need argumendid, miks ta seda eelnõud ei taha ja miks seda üldiselt sellisel kujul vajagi pole. Sildami ainus argument oli, et "tema usaldab riiki, et see ei hakka kuritarvitama".

See "usaldage riiki" oli põhisõnum Jaanil ka NETS-i puhul, ka ABIS-e pealt on näha, et Jaani karjäär möödus ametnikuna ja ta vaatab maailma "läbi ametniku pilgu" - vähem regulatsioone, rohkem tõlgendamisvõimalusi, vähem vastutust - mis saabki ametnikule parem ollagi. See oligi see, millele Samost vastu oli - ametnike tegevusvabadus tuleb kodanike põhiõiguste kitsendamise hinnaga.

Ja on selgelt näha, et Jaani ei suuda end siseministeeriumis end kehtestada - seni täidab ta ainult "ministeeriumi unistusi" - mingeid ideid ja mõtteid ja visioooni tal ei ole.

Ja seda alalhoidlikku läminat, " me peame oma riiki usaldama" - isiklikult siinkirjutaja silmaotsaski ei seedi. Isegi, kui eksitus ja viga pole tahtlik ja ametnikul oli lihtsalt sitt päev, siis kodanikult pole reeglina seda resurssi, et riigi vastu kohtusse minna.

Samost märkis ka, et kui vaadata parteilisi seisukohti, sis peaks nii sotsidel kui reffidel praeguse ABIS-e seaduse kohta omajagu ütlemist olema.

[Kriku]

See eelnõu teeb põhimõtteliselt kõikidest Eesti kodanikest automaatselt kahtlustatavad.

https://www.err.ee/1608245154/samost-ja ... oomise-ule

Kui kogu saates kõlanud jutt on sel tasemel, siis ootuspäraselt mõttetu loba.

[hjl85]

Sildam ja Samost läksid oma saates selle eelnõu pärast karvupidi kokku - klikilause, et lugema meelitada

Samost luges ette kõik need argumendid, miks ta seda eelnõud ei taha ja miks seda üldiselt sellisel kujul vajagi pole. Sildami ainus argument oli, et "tema usaldab riiki, et see ei hakka kuritarvitama".

See "usaldage riiki" oli põhisõnum Jaanil ka NETS-i puhul, ka ABIS-e pealt on näha, et Jaani karjäär möödus ametnikuna ja ta vaatab maailma "läbi ametniku pilgu" - vähem regulatsioone, rohkem tõlgendamisvõimalusi, vähem vastutust - mis saabki ametnikule parem ollagi. See oligi see, millele Samost vastu oli - ametnike tegevusvabadus tuleb kodanike põhiõiguste kitsendamise hinnaga.

Ja on selgelt näha, et Jaani ei suuda end siseministeeriumis end kehtestada - seni täidab ta ainult "ministeeriumi unistusi" - mingeid ideid ja mõtteid ja visioooni tal ei ole.

Ja seda alalhoidlikku läminat, " me peame oma riiki usaldama" - isiklikult siinkirjutaja silmaotsaski ei seedi. Isegi, kui eksitus ja viga pole tahtlik ja ametnikul oli lihtsalt sitt päev, siis kodanikult pole reeglina seda resurssi, et riigi vastu kohtusse minna.

Samost märkis ka, et kui vaadata parteilisi seisukohti, sis peaks nii sotsidel kui reffidel praeguse ABIS-e seaduse kohta omajagu ütlemist olema.

Riik on kõige viimane keda usaldada. Miks peaksin usaldama seda sama riiki ( et andmeid ei kasuata kurjasti), kes rikub lubadust selle andmebaasi moodustamisest? Ma ei näe ühtegi põhjust miks peaksin endist politseiniku ja praegust ministrit uskuma. On minu elus vist esimene kord kui olen kahe käega poolt EKRE soovitud muudatustele. Kasutajate nimekiri peab olema väga selge, samuti kasutamise juhud ja mitte mingit prokuröri loal ei tohi seal olla. Seal asuvate andmete kasutamine peab käima ainult ja ainult kohtu loal

[hjl85]

hj85 jälle jooma kukkunud?

Kas inimesed on praegugi kaitstud ühegi sinu poolt tõstatatud "mure" eest? Praegugi töötavad jõustruktuurides oma nõrkustega inimesed, paranoinikud jne. Mida tähendab "pahatihti ei tea isegi, mida teeb"? Kas vend istub arvuti taga ja lampi scrollib sõrmejälgi ja muid asju? Inimene kas teeb oma tööd vastavalt reeglitele ja õigesti või teeb omaloomingut ja rikub reegleid. Halli ala ei ole ja ei saagi olla.

Väga suur vahe on sideandmete kasutamisel ja sõrmejälje isikuga kokku viimisel. Sideandmete jälgimisega saab jah peensusteni inimese elu jälgida. Sõrmejäljega saad ainul kokku panna selle, et see isik viibis selles kohas. Või sõrmejälje isikule kuulumine näitab veel midagi?

Ei olegi aga seda ei enam ei tohi anda neile juurdepääsu sellisele "super" andmebaasile.
Paranoinikud ja teevad mida tahavad või ei tea mida teevad-tuleb isiklukust kogemusest. Kui sa arvad, et nad teevad oma tööd vastavalt reeglitele siis elad küll ikka silmaklappidega

[hjl85]

akf kriku: selles eelnõus on luba kasutada ka muid andmeid peale sõrmejälgede ning ei pidanud siin silmas sõrmejälgi.

[toomas tyrk]

See on veidi keerulisem olukord. Mina näen hetkel küsimust pigem selles, et milline õiguslik baas luuakse biomeetriliste andmete töötlemiseks.

Praeguse eelnõu järgi koosneb ABIS kahest baasist - biograafiliste ja biomeetriliste andmete baasid. Biograafilised on kõik kirjelduslik (nimi, sünniaeg, elukoht jms), biomeetriline on esialgu ainult foto ja sõrmejälg. Eksisteerib veel eraldi DNA andmebaas, kuhu on samuti võimalik ABIS-est päringuid teha. Ilmselt ka vastupidi.

ABIS-es võib teha päringuid 1:1 ja ja 1:paljudele. 1:1 on tegelikult tavaline päring, mida vajab näiteks patrulli- või piiripolitseinik. Kontrollida konkreetse isiku lõusta ja näpujälge. 1:paljudele on aga juba keerulisem juhtum, mis liigitub jälitustegevuse alla.

Pannes kõik munad ühte korvi ja siis hakates jagama õigusi neid mune sealt kas ühe või mitmekaupa võtta - see on paraku libe tee. Samuti saab sinna hiljem lisada mingeid teisi biomeetrilis andmeid, mida võib töödelda. Pluss see sidusus DNA baasiga...

Kogu see teema on palju tõsisem ja sisulisem, kui valitsus laseb sel paista. Ning nõuab põhjalikku ja igakülgset kaalumist. Ehk see ei ole küll nii hull lugu, kui EKRE mehed räägivad, aga mina olen selle poolt, et eelnõu praegu tagasi võtta ja asjad enne ikka läbi rääkida.

BTW seletuskirja lugedes selgub, et baas on valmis ning eelnõu kiire vastuvõtt on vajalik selle koheseks kasutusele võtuks. Nii et mõnikord on kast enne valmis kui sisu...

[alari]

Kuskilt käis läbi, et selle jaoks eralditi raha juba 2017a eelarves ning selle tõttu ongi see juba valmis.

[hjl85]

https://www.aripaev.ee/uudised/2021/06/ ... ikat-vaart
Kamin seisukoht selle ABIS kohta

Kaitseministeerium ütles, et muudatuse tulemusel puudub inimestel vähimgi aim, kes ja millisel õiguslikul alusel nende biomeetrilisi andmeid töötleb. Nad palusid eelnõu muuta viisil, mis tagab andmete kasutamise vaid neil eesmärkidel, milleks neid seaduse alusel kogutakse.

AKI

Ka andmekaitse inspektsioon hoiatas oma kooskõlastuses, et teiste küsitavuste seas hakatakse seadusemuudatuse tulemusel koguma isikuandmeid ühel eesmärgil, aga kasutama hoopis teisel: näiteks kuriteopaigalt saadud sõrmejälgede tuvastamiseks. Siseministeerium selles probleemi ei näinud.

Loogiline, et ei näe-siseministeerium ei näe kunagi probleemi indiviidi privaatsuse ja õiguste ahendamises ja rikkumises ning endale rohkemate õiguste saamises.

Veel hoiatas AKI, et biomeetrilise andmete kasutamine on üldjuhul keelatud, see on n-ö viimane võimalus, aga seaduseelnõust selgub, et pigem kasutatakse neid igal võimalikul juhul

.

Vähe on ka avalikkuse ette toodud tegelikke andmeid. Näiteks öeldakse seletuskirjas, et biomeetriliste andmete töötlemise kohta on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang. "Ei ole mina suutnud avalikest allikatest seda mõjuhinnangut leida, seega tekib küsimus, kuidas seal järeldusteni jõuti, mis riske välja toodi," lisas Pild.

Tegelikult on ikka päris masendav mida igasugu siseministeeriumi jms ametnikud soovivad teha ja kuidas pastat aetakse avalikkusele.

Ka ettepanekule jätta ABISe põhimääruse üle otsustamine riigikogule ehk siis tagada selles sisalduvate andmete üle parlamentaarne kontroll vastas riigikogu juhtivkomisjon eitavalt.

Kogu soov on saada enda kasutusse lihtsalt superandmebaas ja seda kasutada kuidas aga jumal juhatab ja millal tahes

[Kriku]

akf kriku: selles eelnõus on luba kasutada ka muid andmeid peale sõrmejälgede ning ei pidanud siin silmas sõrmejälgi.

Vaat' mina ei tea, mida sina silmas pidasid. Teema on sõrmejälgede kohta.

Pannes kõik munad ühte korvi ja siis hakates jagama õigusi neid mune sealt kas ühe või mitmekaupa võtta - see on paraku libe tee. Samuti saab sinna hiljem lisada mingeid teisi biomeetrilis andmeid, mida võib töödelda. Pluss see sidusus DNA baasiga...

Kogu see teema on palju tõsisem ja sisulisem, kui valitsus laseb sel paista. Ning nõuab põhjalikku ja igakülgset kaalumist.

"Libeda nõlva" argumenti kasutades saaks samamoodi väita, et üleüldse ei tohiks mitte mingit kodanike registrit olla, sest alati saab sellele andmeid juurde lisada. Mistõttu see argument on jama.

Ma olen nõus, et kuskil on piir, aga sõrmejäljed kindlasti ei ole koht, kuhu see piir tõmmata.

[taara]

akf kriku: selles eelnõus on luba kasutada ka muid andmeid peale sõrmejälgede ning ei pidanud siin silmas sõrmejälgi.

Mida see super andmebaas sisaldab?

[toomas tyrk]

Pannes kõik munad ühte korvi ja siis hakates jagama õigusi neid mune sealt kas ühe või mitmekaupa võtta - see on paraku libe tee. Samuti saab sinna hiljem lisada mingeid teisi biomeetrilis andmeid, mida võib töödelda. Pluss see sidusus DNA baasiga...

Kogu see teema on palju tõsisem ja sisulisem, kui valitsus laseb sel paista. Ning nõuab põhjalikku ja igakülgset kaalumist.

"Libeda nõlva" argumenti kasutades saaks samamoodi väita, et üleüldse ei tohiks mitte mingit kodanike registrit olla, sest alati saab sellele andmeid juurde lisada. Mistõttu see argument on jama.

Ma olen nõus, et kuskil on piir, aga sõrmejäljed kindlasti ei ole koht, kuhu see piir tõmmata.

Hm, millegipärast sa jätsid vahele minu postituse esimese lõigu.
See on veidi keerulisem olukord. Mina näen hetkel küsimust pigem selles, et milline õiguslik baas luuakse biomeetriliste andmete töötlemiseks.

Küsimus pole "lauges nõlvas" vaid lähenemises üldse. Kuidas biomeetrilisi andmeid säilitatakse ning kasutatakse. Ma ei lugenud seda seletuskirja rida-realt. Pigem sirvisin ja lugesin diagonaalis. Üritasin avastada, kas kusagil on juhtumisi viidatud teiste EL riikide seadustele ja praktikatele.

Ei olnud.

Aga need seadused ja praktikad on enamasti hoopis karmimad kui meie "volitatud ametnikud vaatavad". Ja paratamatult tuleb mõne aja pärast ka mingi EL direktiiv, mis neid asju ühtlustama hakkab. Kui praegu ise ei taha teha korralikult, siis varsti sunnitakse...

[Kriku]

Mina näen hetkel küsimust pigem selles, et milline õiguslik baas luuakse biomeetriliste andmete töötlemiseks.

Ma ei saa aru, miks just biomeetriliste andmete töötlemiseks peaks mingit eraldi õiguslikku baasi vaja olema. Neid on juba 19. sajandi lõpust saadik töödeldud.

[toomas tyrk]

19. sajandist saadik ei ole neid kohustuslikus korras kogutud. Va kurjategijad, kellelt võeti jäljed kõigilt 10 sõrmelt. Pluss foto kolmest asendist.

Veel 20. sajandi alguses ei pruukinud ka passis fotot olla.

Täna kogutakse neid andmeid kohustuslikus korras. Ja arvutusvõimsused on loonud tohutud võimalused neid töödelda.

Seega - andes ametnikele lihtsa võimaluse sellele infole juurde päästa ja kasutada anname me neile ka võimaluse paljude inimeste privaatsust riivata.

Mis puutub minu eelmises postituses viidatud EL teiste riikide regulatsioone - enamuses EL riikides on biomeetrilised andmed isiku omand ja neid võib kasutada vaid selles ulatuses, mis isik (nende andmete loovutamisel) on lubanud. Punkt.

Tuttav teema, kuna "moodsad" biomeetrilised autentimissüsteemid (nagu näiteks MS Hello for Business) eeldab biomeetriliste andmete kogumist ning nende loovutajatelt vastavate nõusolekute saamist. Ei ole lihtne ülesanne EL praeguses õigusruumis.

[Kriku]

19. sajandist saadik ei ole neid kohustuslikus korras kogutud. Va kurjategijad, kellelt võeti jäljed kõigilt 10 sõrmelt. Pluss foto kolmest asendist.

Veel 20. sajandi alguses ei pruukinud ka passis fotot olla.

Täna kogutakse neid andmeid kohustuslikus korras. Ja arvutusvõimsused on loonud tohutud võimalused neid töödelda.

Sama käib ju ükskõik mis muude andmete kohta. Jah, 21. sajandil kogutakse & töödeldakse inimeste kohta palju rohkem andmeid, kui 19. sajandil. Miks just biomeetriliste andmete pärast niimoodi muretseda?

Seega - andes ametnikele lihtsa võimaluse sellele infole juurde päästa ja kasutada anname me neile ka võimaluse paljude inimeste privaatsust riivata.

Osa biomeetriliste andmete puhul on seda ikkagi üsna raske ette kujutada. Kuriteopaigalt / kuriteoga seotud esemelt saadud sõrmejäljest on üleval juba juttu.

DNA pärast muretsemine on veel palju enneaegsem, sest dokumentide sõrmejälgedega võrreldavat andmekogu ei ole ja keegi ei kujuta ette, kas ning millal tulla võiks.

Mismoodi teemavälised silmaiiriste kujutised, mille pärast EKRE praegu vahutab, kellegi privaatsust riivata võiksid, ei saa ma ka aru. Kui varjatud jälgimise pärast muretsetakse, siis on inimese pikkus ja kaal ka palju tundlikumad andmed, sest neid saab kaugelt vaadates hinnata (vajadusel automaatselt). Silmaiiriste võrldemiseks peab silma vastu spetsiaalset aparaati toppima ning jälgimise varjatusest ei jää mitte midagi alles.

Mis puutub minu eelmises postituses viidatud EL teiste riikide regulatsioone - enamuses EL riikides on biomeetrilised andmed isiku omand ja neid võib kasutada vaid selles ulatuses, mis isik (nende andmete loovutamisel) on lubanud. Punkt.

Viidet sinu eelmises postituses ei sisaldunud. Küsimärk?