KL masinapargi olevik ja tulevik

[Wots]

Aga ma üldiselt arvan,et sõjaväge tuleks ehitada mitte ülevalt alla neil meil kombeks:küll räägitakse tankidest ja lennukidest jne vaid alt ülesse.
Esmalt ikka sõdur varustus siis tulevad sõidu ja veoautod.
Soovitaks muidugi uued osta,kuna 30 aastat peavad nad ikka vastu ning miks peaks koguaeg ostma teiste vanasid?!

[hummel]

Sõjaväge ei saa eihitada ei ülevalt alla ega alt üles. Peab ehitama etapi kaupa ühtlaselt. Tankidest ja lennukitest ainult räägitakse esialgu.

Päris uute taktikaliste autode KL-ile ostmine on aga minu arvates täna riigi vara raiskamine varemnimetatud põhjustel. Ehk siis KL-is puudub igasugune arvestatav remondibaas ja remondi- ning hooldussüsteem. Ei saa nii, et sõidab sõidab, kuni kord päris üles ütleb. Seega peaks KL minu arust täna õnnelik olema KV kasutatud autodegi üle, mis neile lõplikuks lõhkumiseks antakse. Kaitseväes hakkab see autode suremiseni hooramise ajajärk vaikselt otsa saama, kuigi ka seal pole igal pool veel asja päris toimima saadud. Aga vähemalt tingimused on suudetud kv-s luua. Palju sõltub ka inimestest, kes peaksid orgunnima ja juhtima.

Lisaks saab ühe tutika taktikalise veoauto raha eest oma 5...10 kasutatud, kuid heas korras masinat, millest on kokkuvõttes maleva allüksuste motoriseerimisel palju rohkem kasu.

[Juhani Putkinen]

Juhani - kaitseliitlaste seas on palju mehi, kellel tööriistad käes püsivad, aga kui pole mingit kindlust, et isiklike rahadega üles ehitatud masinad jms tehnika antud maleva käsutusse jääb, siis ei taha keegi asjata kulutada. Paberimäärijate poolt pidev reforimine ja tõmblemine on võtnud tegijatelt kindlustunde.

Jah.

Peale seda, alati kasvav bürokraatia tapab initsiatiivi. Bürokraatidele on parem, et ei tehta midagi. Kui tehtaks, nii äkki tehakse mingi viga - oi, oi, kui palju pahandust ja veel peaks ennast kah hakata liigutama.

[stg44]

ausalt öeldes pole ma küll KL õppustel mingit transpordi probleemi näinud - autot pole, katki vms. Aga olen näinud väga operatiivset ja märkamatut kogunemist tsiviilsõidukitega mis annaks suure eelise sõjaolukorras regulaarväe ees !!!

[Kapten Trumm]

Seega peaks KL minu arust täna õnnelik olema KV kasutatud autodegi üle, mis neile lõplikuks lõhkumiseks antakse. Kaitseväes hakkab see autode suremiseni hooramise ajajärk vaikselt otsa saama, kuigi ka seal pole igal pool veel asja päris toimima saadud.

Muhhaaa, olen näinud neid "kaitseväe antud" autosid, tegemist on sealsest autopargist kõige rohkem ära lõhutud ja ära trööbatud masinatega, mille remondi peale KV-s enam mõistus ei hakka. Sest enamik on kunagiste tarkade logistikakeskuse mõttevälgatuste vili - mingid 40 aastat tagasi toodetud veoautod, millele kuskilt varuosi enam ei saa. Ja kuskohast see malevgi neid võtab.

Aga vähemalt tingimused on suudetud kv-s luua. Palju sõltub ka inimestest, kes peaksid orgunnima ja juhtima.Lisaks saab ühe tutika taktikalise veoauto raha eest oma 5...10 kasutatud, kuid heas korras masinat, millest on kokkuvõttes maleva allüksuste motoriseerimisel palju rohkem kasu.

Minuarust pole ka uue auto ost midagi ulmelist, kuna KL vajaminevad autode arvud on väikesed. Pigem suratakse KL vähene inversteeringuraha mõne Pätsu-aegse mõisa remondiks põhjendusega "sest seal oli 1929 see ja too malev ja seda soovivad mõned vanematekogu liikmed"

Logistilised veoautod võiks vabalt osta uued ja käia neid esinduses parandamas. Võtsin alles pakkumisi - 4x2 rattavalemi ja 10 tonnise kandejõuga nn euro-Maz (lääne mootor, käigukast jne) maksis mingine 700 tuhat. Ja need suurte ratastega vene veoautod, millel on korralikud lääne agregaadid peal, on parema läbivusega kui mingid äraväsinud neliveoga vanad Volvod või Unimogid, mis on suure läbivusega vaid paberil. Aegviidu teedel saab sellega sõidetud küll ja enamik marsruutidest on nagunii asfaldil.

[kuido20]

ausalt öeldes pole ma küll KL õppustel mingit transpordi probleemi näinud - autot pole, katki vms. Aga olen näinud väga operatiivset ja märkamatut kogunemist tsiviilsõidukitega mis annaks suure eelise sõjaolukorras regulaarväe ees !!!

Hee, ütleme, et kompanii 200 meest koguneb hajutatud mobilistatsiooni korras kuskil asulas, see on oma 100-150 sõiduautot. See küll märkamatau ei ole.

[Juhani Putkinen]

ausalt öeldes pole ma küll KL õppustel mingit transpordi probleemi näinud - autot pole, katki vms. Aga olen näinud väga operatiivset ja märkamatut kogunemist tsiviilsõidukitega mis annaks suure eelise sõjaolukorras regulaarväe ees !!!

Hee, ütleme, et kompanii 200 meest koguneb hajutatud mobilistatsiooni korras kuskil asulas, see on oma 100-150 sõiduautot. See küll märkamatau ei ole.

1. Mina olen olnud sellistel KL üritustel, et on olnud probleeme vanade sõidugilokudega küll ja küll;

2. Olen olnud ka KL õppustel kus kaitseliitlased on sõitnud oma tsiviilautodega "patrullis" ja passinud autos ootades, et vaenlane tapab nad ära;

3. tava kompaniis pole 200 meest;

4. Kaaderväeosa sõidab suurte sõjaväe veoautodega - mis on kerge hävitada õhust - sest pole korralikku õhutõrjet;

5. Loodan, et sissid on teinud enne lahinguid endale korralikud peidikud tsiviilautodega ja seljakotis tassides;

6. Sõja ajal sissid vältivad igasuguste sõidukite kasutamist - teevad varitsusi vaenlase sõidukitele.

[stg44]

üksik erandnäide ei tõesta midagi. Viimased Kevadtormid on näidanud et transpordi taha ei jäänud ükski manööver ega liikumine. Kui autu katki, siis vapper kaitseliitlane läheb jala edasi - täidab oma ülesande kasvõi hilinemisega ja ei virise !!!

[Juhani Putkinen]

Viimased Kevadtormid on näidanud et transpordi taha ei jäänud ükski manööver ega liikumine.

Kevadtormid on näidanud ka seda, et ei osata varjuda vaenlase õhuvaatluselt.

Kui "vaenlase" helikopter tuleb vaatluskaugusele (tulistamiskaugusele), nii kolonn seisab teel ja "väejuhid" püüavad saada kaardi abil selgeks kus nad asuvad.

Masinadega on nimelt see häda, et vaenlasel on väga kerge nad leida - ning hävitada.

Masinadel - kui neid üldse kasutada - on vaja olla väga pikad vahemaad ja korralik õhuvaatlus. Kohe kui on näha või kuulda vaenlase kopterit on vaja sõita varju. Mitte kunagi kolonn ei tohi seista tee peal, või muu nähtava koha peal.

Kohe kui kolonn seisab kuskil on vaja mõõndada (ka infrapunakaamerate vastu - teisi sõnu kasutades soojuskiirguse vastu, mis läheb mootorist).

[Pirr]

Võimalik vaenlase kopter tuleks kohe ellimineerida a`la Stinger sappa saata ja tehtud!
IR kiirguse vastased abinõud pole niiväga lihtsad ega kiirelt teostatavad.

[Juhani Putkinen]

Võimalik vaenlase kopter tuleks kohe ellimineerida a`la Stinger sappa saata ja tehtud!
IR kiirguse vastased abinõud pole niiväga lihtsad ega kiirelt teostatavad.

Olen täpselt samal arvamusel - aga kahjuks Kaitseliidul pole neid Stingeri taolisi õhutõrjerakette.

[uusmario]

üksik erandnäide ei tõesta midagi. Viimased Kevadtormid on näidanud et transpordi taha ei jäänud ükski manööver ega liikumine. Kui autu katki, siis vapper kaitseliitlane läheb jala edasi - täidab oma ülesande kasvõi hilinemisega ja ei virise !!!

On asju mida hilinemisega on raske teha, muidu juhtub, et selleks ajaks kui vapper kaitseliitlane hilinemisega lahingusse jõudis, oli lahing juba kaotatud.

[Juhani Putkinen]

Võimalik vaenlase kopter tuleks kohe ellimineerida a`la Stinger sappa saata ja tehtud!
IR kiirguse vastased abinõud pole niiväga lihtsad ega kiirelt teostatavad.

Olen täpselt samal arvamusel - aga kahjuks Kaitseliidul pole neid Stingeri taolisi õhutõrjerakette.

Vabandan, et veel tülitan, aga:

1. Kahjuks rahalised ressursid pole eriti suured, seega ei saa endale lubada moodsat (kallist) militaarvarustust;

2. See raha mis on, on vaja kulutada otstarbekalt - nimelt sõjalises mõttes;

3. Strateegia, operatsioonid ja taktika peavad olema õiget olemas oleva varustuse suhtes - mitte unistuste suhtes. Kui pole "stingereid", nii on vaja tegutseda vastavalt olukorrale - vaenlane saa vabalt lennata ka madalatel lennukõrgustel.

See tähendab omakorda, et on vaja pidada sissisõda sõjamasinadeta. Juba rahuajal on vaja ehitada peidikud varustusele, sissid jalutavad, sõidavad jalgrattaga - või erilisel vajadusel sõiduautodega (mingi muu erasõidukitega).

Aga üleriigiline juhtimine on hädavajalik - selleks on vaja luure, side ja mobiilsed juhtimispunktid.

[Jaanus2]

See ei ole küll päris teemasse, aga ma ei saa oma väikese ajuga (pigem ajaloolase kui sõjaväelase aju) aru, miks peab väikese ja vaese riigi sõjavägi välja nägema nagu mõne suurema riigi oma? Et tanki vastu tank jne.. Kas see ei ole mingi mõttekramp? Miks peame vastu võtma lahingu viisil, mida vaenulik suurriik meile pakub? Las sõdib parem ise nii, nagu meile sobib. Iraagis sõdivad kohalikud ameeriklastega edukalt väga primitiivsete vahenditega, mingeid tanke neil ei ole, tsetseenidel ei olnud ka eriti. Mingist supertehnikast ei ole kasu, kui vastane ei suuda kontrollida territooriumit. Selleks peab kohale tulema tavaline sõdur ja neid peab päris palju tulema. Igasuguse imetehnika tõrjumise vahendid maksavad kordades vähem, kui see tehnika ise. See kommentaar haakub Juhani omaga, et pigem mobiilsed sissiüksused isikliku transpordiga (võib kompenseerida, ikka odavam), aga muretseme neile parem head kerged torud. Kas keegi tahaks argumenteeritult vastu vaielda?

[Juhani Putkinen]

miks peab väikese ja vaese riigi sõjavägi välja nägema nagu mõne suurema riigi oma? Et tanki vastu tank jne.. Kas see ei ole mingi mõttekramp? Miks peame vastu võtma lahingu viisil, mida vaenulik suurriik meile pakub?

Mul endal on just selline mõttekramp - nimelt, et meie peame ellu jääma ja vaenlane surema - mitte vastupidi.

See omakorda tähendab, et Eesti ei hetkel vaja tanke (välja arvatud väike kogus vanemat tüüpi väljaõppeks), lahingulennukeid, vms.

Seevastu Eestil on vaja väga suur kogus väikseid ja kergeid külgmiine hajutatud üle Eesti kaitseliitlastele. Üks Eestis toodetud külgmiin võiks orienteeruvalt maksta 500 krooni. Sellega saa aga lasta "vastu taevast" vaenlase tagalasõidukid, BMPd, BTR'd, jne. kas või 25 m kauguselt võsa seest (raske avastada). Varitsemas on võib-olla ainult üks sissi. Kui varitsus teostatakse mõistlikult, nii see sissi jää ellu ja jalutab valmistama ette järgmist varitsust.