Selleks, et neid töölepingulisi valvureid (või üleüldse igasuguseid kriitilisi teenuseid osutavaid tsiviilametnikke jms rahvast) kriisi ja sõja korral „tööl hoida“, on meil seadustes ette nähtud selline tore vigur nagu „riigikaitseline töökohustus“, millega on kindlaks määratud hunnik tsiviil-ametikohti (sh 88% teenistuskohtadest Kaitseliidus, sh valvurid), millel töötavatel inimestel on kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal kohustus tulla ja püsida tööl, katkestada oma puhkus, „kannatada“ välja vajadusel kärbitud palk ja ületunnid ning kust saab lahkuda kriisi või sõja ajal vaid vähemalt 60-päevase etteteatamisega. St laias laastus samad kohustused ja piirangud, mis tegevväelastelgi kriisi või sõja ajal. Valvurite vormistamine kaadrikaitseväelasteks siin enam midagi sisuliselt juurde ei annaks.Leo kirjutas:USA armee, laevastiku ja õhuvägede baaside valvamisega tegelevad minu teada spetsiaalsetes baasikaitseüksustes teenivad kaadrikaitseväelased. Kui KL valverühm koosnev põhimõtteliselt lepingulistest töötajatest, siis on tõesti mõtlemiskoht, kuidas neid tööl hoida kriisi ajal sest üks asi on rahuajal mingit objekti valvata, täiesti teine tunne siis, kui on eeldada näiteks otseseid rünnakuid kriisi ajal. Kõik kaadrikaitseväelaseks reamehe, kaitseväeametniku ja nooremallohvitseri kohtadele? Loodetavasti on mõeldud ka sellele, kellega ja kuidas KJ objektide valveüksuseid kriisi ajal täiendada, on ju tänane valvekorraldus piisav rahuaja juhuslike sissetungijate vastu, mitte tagasi lööma vastase ründeüksust.
See, kui hästi või halvasti need valvurid rünnaku või täiemahulise sõja korral oma ülesannetega hakkama saavad, ei sõltu eriti sellest, milline on nende teenistuslik staatus, vaid pigem sellest, kui hästi või halvasti on nad ette valmistatud. Või õigemini – tegevväelase tervise- ja väljaõppenõuetele vastavad valvurid saaksid ilmselgelt paremini hakkama kui tänased Kaitseliidu „taadid“, ainult et meil ilmselgelt pole kuskilt võtta veel ühe Scoutspataljoni jagu kutselisi valvureid-reamehi.
Selline institutsioon nagu ’kaitseväeametnikud’ kaotati ära vist juba 2003. aastal.
Mis USA relvajõudude baase puudutab, siis tänaseks valvavad vist enamikke nendest baasidest taas väeliikide endi tegevväelased või otse riigi palgale võetud tsiviilvalvurid. Pärast 9/11 kuni u 2015. aastani oli aga periood, mille suurem osa baasivalvest nii USA-s kui ka välisriikides oli sisse ostetud eraturvafirmadelt (sh meile tuntud G4S), kuna Iraagi ja Afganistani sõdadega tekkinud missioonikoormus oli nii suur, et tundus mõistlikum kasutada elukutselisi kaitseväelasi missioonidel, mitte aga rahuaegses baasis šlagbaumi tõstmas. Eks see juhtum natukene viita ka sellele, kui tööjõumahukas ja „kallis“ on tegelikult 24/7 vahtkonnateenistuse tagamine sõjaväelaste endi poolt.