www.militaar.net

Nagu teada on 3 mail 1922 oli Kingisepp arreteeritud, samal päeval anti ta sõjakohtu alla ja juba samal ööl lasti maha.
Mind huvitab miks ta just sõjakohtu alla anti - mis seaduse alusel ja kas see oli tavapärane asi Eestis sellel ajal - arest, kohus ja surmanuhtlus praktiliselt ühe päeva jooksul

Tol ajal suhtuti riigireeturitesse palju karmimalt, kui tänapäeval
Lisaks proovisid ju kommunistid ka relvaga riigipööret teha, kuid see õnneks ebaõnnestus

Riigipöörde katse tuli alles 2 aasta pärast. Aga Vabadussõda punaste vastu oli üsna alles lõppenud (mis tähendab ka seda, et inimelu võtmine oli olnud suht alles täitsa tavapärane tegevus) ja kommud olid tollases mõttes otsesed vaenlase käsilased, nii et esikommu kättesaamise järel (moraalseid) probleeme otsustamise ja otsuse täideviimisega polnud.

Kinnivõtmisest endas Eesti Ekspressis 02.05.2002 ilmunud artikkel:
http://www.ekspress.ee/viewdoc/97DE2BAF ... AA004A276D

Poisid, see kõik on mulle sellge.
Mind huvitab - pidi ju olema mingi seadus, mis reguleeris - keda suunata lihtsase kohtuse, keda suunata sõjakohtuse.
Nii nagu hiljem NSVL-us: "особое совещание", "тройка" ja nii edasi.
Kas Eestis 1922 aastal kehtis eriolukord?

Tead ma panen praegu täitsa lambist aga minu teada isamaareeturitele on alati eraldiseadused olemas ja seda igas riigis. Nii tolle aegses Eesti Vabariigis, kui ültse igas riigis, nii siis, kui praegu ja arvan, et selliste seaduste järgi see mees ka kasti löödi ja arvatavasti, ka praegu on olemas seadusi, et selliseid mehi, kui mitte kasti lüüa, siis pikaks ajaks kinni panna. Tegemist oli ikkagi mehega, kes võitles ihu ja hingega Eesti riigi vastu. Teenitud karistuse ta ka sai

Nüüd vaataka tagantjärgi filmi "Viktor". Kahjuks mul seda pole(tõepoolest hämmastav).

Mis film see veel on?
Minu teada olid kaks filmi Juri Krjukoviga peaosas + "Seitse päeva Viktor Kinngiseppa elust" ja "Viis päeva mais".

1922.a. ja suurema osa hilisemast perioodist kehtis Eestis teatud piirkondades (ja Tallinn käis sinna alla) sõjaseisukord, misläbi riigikorra kukutajad anti just sõjakohtu alla (meennuvad need nn numbrilised kommunistide protsessid, 179 ja mis nad kõik olidki).

So? Tähendab ikka sõjaolukord?
No selge siis

gamajun kirjutas:Nagu teada on 3 mail 1922 oli Kingisepp arreteeritud, samal päeval anti ta sõjakohtu alla ja juba samal ööl lasti maha.
Mind huvitab miks ta just sõjakohtu alla anti - mis seaduse alusel ja kas see oli tavapärane asi Eestis sellel ajal - arest, kohus ja surmanuhtlus praktiliselt ühe päeva jooksul

Minu teada kehtis Eestis sel ajal küll mingi aja eriolukord, mille põhjal sai anda inimest sõjakohtu alla, kui tema tegevus ohustas otseselt riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda.

Kaitseseisukord oli selle olukorra nimi. Kehtis Tallinnas , piiritsoonis ja raudteede ümbruses.

Charlemagne kirjutas:Kaitseseisukord oli selle olukorra nimi. Kehtis Tallinnas , piiritsoonis ja raudteede ümbruses.

Oli küll ... seda pikendati ju korduvalt 6 kuu kaupa

a minu arust on huvitav see,et kingissepa lasid maha tõenäoliselt ajateenijad,lugesin ühe wabariigiaegse riigiprokuröri memuaaridest,et hukkamiskomandod valiti ajateenijate hulgast.mõnikord ei olevat need julenud või osanud täpselt sihtida ning mitme kogupaugu järel pidi ikkagi ohvitser korisevale kaagile revolvriga lõpu tegema.

Miks ohvitser seda kohe teha ei võinud?
Mis mõtet algul nalja teha nende ajateenijatega?
Kas pole siis nõnda, et üks hästi tulistet kuul on parem........... või no igatahes sama võrdse tulemusega, kui kümme halvasti lastud kuuli

Ma ei ole siiski päris kindel,kas need olid ikka ajateenijad või valiti hukkajad Tallinna garnisoni üleajateenijate seast.Elmar Tambeki raamatus "Tõus ja mõõn"on hukkamiste läbiviimist kirjeldatud.
Kuklalaskudega hukati barbaarses NLiidus,meie olime humaansemad .